Põhiplaanilt olid kirikud sageli ristikujulised. Katust toestavad sambad jagasid kiriku löövideks. Lööve katsid võlvid. XI-XII sajandini valitses Lääne-Euroopa ehituskunstis romaani stiil. Romaani stiilis ehitised olid küllalt raskepärased, paksude müüride ja kitsaste akendega. Üks iseloomulikke tunnuseid oli ümarkaar. Selliselt vormiti nii aknaid, uksi, kui ka võlve. Alates XIII sajandist sai romaani stiili asemel valitsejaks gooti stiil. Ümarkaar asendus nüüd teravkaarega. Ühtaegu muutusid sambad saledamaks, aknad avaramaks ja tornid kõrgemaks. Kirikute seinad kaeti nii seest, kui ka väljast arvukate skulptuuridega, nii et paljast seinapinda paistis üsna vähe. Gooti stiil tekkis Prantsusmaal ja seal asuvad ka kõige uhkemad gooti stiilis katedraalid. Eriti kuulus on Reimsi katedraal, kus sajandite vältel on kroonitud Prantsuse kuningaid. Kuulus on ka Jumalaema kirik Pariisis.
Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks 3. Kirjelda lühidalt gooti ajastut? Põhitunnus on teravkaar. Endiselt sakraalajastu. Euroopas ei sõditud enam nii palju, hoonetel kadus kaitseotstarve ja rohkem väärtustati ilu. 4. Mis oli iseloomulikku gooti arhitektuurile - too välja erinevused romaani arhitektuurist! Ümarkaar asendus teravkaarega. Gooti stiili hooned on palju õrnemad, detailsemalt kaunistatud. Romaani kunstis valitses lihtsus, gooti ajastul puistati kõik detailsete kaunistustega üle. Aknad muutusid palju suuremateks, gooti arhitektuuris jäi seinapinda vähe. 5. Millised olid gooti kirikute laekujundused ja fassaadid? Kõige toredam on läänefassaad oma rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn. roosaknaga ning arvukate skulptuuridega
kes sinna siseneb, tunnetaks Jumala kõikvõimsust ja tajuks ta lähedust. Kirikute seas olid omakorda kõige tähtsamad toomkirikud ehk katetraalid. XI-XII sajandini valitses Lääne- Euroopa ehituskunstis romaani stiil. Romaani stiilis ehitised olid küllalt raskepärased, paksude müüridega ja kitsaste akendega. Üks iseloomulikke tunnuseid oli ümarkaar. Alates XIII sajandist sai romaani stiili asemel valitsevaks gooti stiil. Ümarkaar asendus teravkaarega. Ühtaegu muutusid sambad saledamaks, aknad avaramaks ja tornid kõrgemaks.Gooti stiil tekkis Prantsusmaal ja seal asuvad kõige uhkemad gooti stiilis katedraalid. Eriti kuulsad on Reimsi katedraal ja Jumalaema kirik. Kogu keskaegne kunst oli suurel määral seotud kirikuga. Nii skulptuure ja maale kasutati pealmiselt kirikute kaunistmiseks. Neil kujutati pealmiselt Jeesust, neitsi Maarjat , piiblitegelasi ja pühakuid. Keskaja kunstnikud püüdsid edasi anda Jumala ülevust ja kõikvõimsust
Roidvõlv lagede raskuse vähendamiseks suurepärane leiutis. Võtsid võlvisiilude raskuse enda peale. Tugikaar ja tugipiit kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Gooti kiriku külgfassaadid nägid välja nagu skeletid, aga seestpoolt oli väga stiilne ja suursugune. Gooti meistritele oli tähtis kiriku mahutavus kui ka kõrgus jumalakoda pidi olema võimalikult lähedal taevale. Seda muljet püüt tugevdada teravkaarega, skulptuuriga, pinnakaunistustega. Sammastele liideti külge poolsambaid. Gooti kirikud olid paremini valgustatud, Gooti aknad olid laiad, neid katsid tihti virtaazid. Mitmevärviline valgus oli kui jumalaime. Nt Notre-Dame katedraali roosaken. Gooti kirikul on vähem torne kui romaani omal(1 v 2 suurt torni). Pinnakaunistusi on aga rohkem skulptuure, ehistornikesi, roosaken. Hilisgootika. Aja jooksul ühiskonna jõukus kasvas ja kirikuid hakati veelgi rohkem kaunistama.
kasutavad neid palju ja see on väga jõuline. Sageli oli kirikutel kaks transepti ja ka kaks torni sellest tulenevalt. Kõike oli tavaliselt kõiki asju 2, nagu näiteks koori. Samas sammaskäike on palju vähem. Sees on kasutatud ristvõlvi. · Speyari katedraal Saksamaa Jõuline, kuppliga, aga see pole päris ja rohkem näiline. · Wormi katedraal Saksamaa Selles kirikus on tulnud ka Gooti stiili. Võimsad kirikud. Gooti stiili tuleb sisse teravkaarega, samas kõrval on ümarkaar. · Valjala kirik - Saaremaal Puhtal kujul puudub Romaani stiil Eestis, on üks näide, mis on osaliselt romaani stiilis. Portaal on romaani stiilis. Teiselt poolt on kirik täiesti Gooti stiilis. Skulptuur Käsitleme pealmiselt reljeefe ja iseseisvet skulptuuri ei olnud. Pealmiselt on usulise sisuga, mille roll oli inimestele olla õpetlik ja manitsev. Palju oli pühakuid, viimne kohtupäev, imeteod,
Lööve katsid võlvid. Sageli oli kirikul ka torn, kuid varasel keskajal olid paljud kirikud hoopis ilma tornita. Romaani stiil XI XII sajandini valitses Lääne-Euroopa ehituskunstis romaani stiil. Romaani stiili ehitised olid küllaltki raskepärased, paksude müüride ja kitsaste akendega. Üks iseloomulikke tunnuseid oli ümarkaar, selliselt vormiti aknaid, uksi kui ka võlve. Gooti stiil Alates XIII sajandist sai romaani stiili asemel valitsevaks gooti stiil. Ümarkaar asendus teravkaarega. Ühtaegu muutusid sambad saledamaks, aknad avaramaks ja tornid kõrgemaks. Seintel palju skulptuure nii sees kui väljas. Aknaid ehtisid värvilised vitraazid. Skulptuurid Skulptuure kasutati peamiselt kirikute kaunistamiseks. Peamiselt kujutati Jeesus Kristust, Neitsi Maarjat, piiblitegelasi ja pühakuid. Nad aitasid rahvale piiblilugusid ja ristiusu tõdesid selgeks teha. Maalikunst Maalikunst oli samuti peamiselt kiriku kaunistamiseks. Jumal või Jeesus Kristus pidi pildil
( põhiliselt mungad olidki need, kuna nemad oskasid kirjutada). Esineb freskosid ja mosaiike, Silmapaistval tasemel oli TARBEKUNST, eriti kullassepa töö. Eriti hinnalised olid kirikuriistad...karikad, vaagnad, küünlajalad, reliikviakast. Tavaliselt paiknesid figuurid nõudel reljeefidena. Igapäevased tarbeesemed olid lihtsad. Tarbeesemetena tulid vaibad jne ( aga need ei ole säilinud)- tikitud vaip andis edasi mingit sõnumit..faktidega ? kui palju laevu jne. Gooti kunst -) Kergemad, Teravkaarega, nö pitsilised, Saksamaa, Põhjamaad, Itaalias aga mitte.( ei sallitud) Ntks, Olevist kirik meeldib nii paljudele. Jaguneb varagootika 12-13 saj. kõrggootika 13-14 saj. hilisgootika 14-16 saj. Gooti tekkimise ajaks- 12 sajandiks, oli tekkinud uus käsitöö ja kaubandusega tegelev linnakodanike seisus. Linnade ehitamine ja kaubandus elavnesid ristisõdade ajal. ristisõjad tõid kaasa palju uut Euroopa kultuuriellu.
Gootika Ajajärku 12. sajandi teisest poolest kuni 15.-16. sajandi nimetatakse Gootikaks. Kunstialase tegevuse aluseks on ikkagi Religioon. Kaubanduse ja teaduse elustumise saab hoogu ka ilmalik kultuur. Kunsti tuleb jälle looduslähedus. Uus ellusuhtumine leiab väljenduse Gooti katetraalides. Gooti katetraalis pürgib kõik üles. Nõnda nimetatud ,,Taevalikku kõrgusesse". Ehitus on avar, kerge ja valge. Romaani ümarkaar asendub teravkaarega. Teravkaarel ei ole nii tugevat survet seintele ja saab ehitada suuri vitraaz aknaid. Väljas poolt aitab seinu toestada tugipiilarid. Sammuti aitas survet vähendada võlvide keerukus, see tähendab roiete süsteemi. Gooti katetraalid mõjuvad nii seest kui väljas nõiduslikena. Ka nimetatakse katetraali arhitektuuriliseks sümfooniaks. Katetraalil on alati sisse käik läänes. Ja fassaadi kompositsioon jaguneb kolmeks. Alumine on portaalide tasand
toomkirikud Gootika Ajajärku 12. sajandi teisest poolest kuni 15. -16. sajandi nimetatakse Gootikaks. Kunstialase tegevuse aluseks on ikkagi Religioon. Kaubanduse ja teaduse elustumise saab hoogu ka ilmalik kultuur. Kunsti tuleb jälle looduslähedus. Uus ellusuhtumine leiab väljenduse Gooti katetraalides. Gooti katetraalis pürgib kõik üles. Nõnda nimetatud ,,Taevalikku kõrgusesse". Ehitus on avar, kerge ja valge. Romaani ümarkaar asendub teravkaarega. Teravkaarel ei ole nii tugevat survet seintele ja saab ehitada suuri vitraaz aknaid. Väljas poolt aitab seinu toestada tugipiilarid. Sammuti aitas survet vähendada võlvide keerukus, see tähendab roiete süsteemi. Gooti katetraalid mõjuvad nii seest kui väljas nõiduslikena. Ka nimetatakse katetraali arhitektuuriliseks sümfooniaks. Katetraalil on alati sisse käik läänes. Ja fassaadi kompositsioon jaguneb kolmeks. Alumine on portaalide tasand
Raekoja platsile pööratud peafassad toetub I korruse kõrgusele ja umbes kolmandikust hoone pikkusest moodustuvatele lahtistele võlvkaaristutele, mis lääneotsas lõpeb peasissepääsuesise tuulekojaga. Hoone aknad on suhteliselt kitsad ja paiknevad vastavalt hoone ruumijaotusele. Raesaalis ja köögis on väiksemad aknad kui kodanikesaalis. Teise korruse aknad on neljakandilised ja suuremate kaunistusteta, enne 1962. aastat olid aknad gooti stiilile omaselt teravkaarega. Sakmeline kaitserinnatis on dekoratiivne ja mitmete töödeldud paedetailidega (aknaavad, nurgakvaadrid ja nisside raamistused). Tänapäevasel raekojal on üheks kauniks detailiks kaitserinnatises olevad 17. sajandi keskpaigas lisatud lohepeadega vasest veesülitid ning renesanss-stiilis raidreljeef aastast 1629., kus kujutatud on õigusjumalanna Justitiat. Teravkaarne peaportaal on kaheastmeline, sirge talumiga ja palestike ning arhivoldi osas ühtse ümarturbaga profileeritud
elemendid, mis šoti või inglise kindlusi meenutaks. Seetõttu kutsutakse sangaste lossi stiili ka täpsemalt inglise neogootikaks. Arhitekt Otto Pius Hippius (kes muuseas oli paar aastat tagasi kavandanud Tallinna Kaarli kiriku) võttis eeskujuks Inglismaal asuva Windsori lossi, mille ajalugu ulatub tagasi 1066. aastani. Sangaste lossi on kutsutud ka tudoristlikuks ehitiseks. Siiski on näha palju klassikalisi gootika elemente: valdav osa aknaid on püstjad ja teravkaarega, hoone liigendamisel on tekkinud eri tiibade ja tornide vahele arvukalt vertikaalseid murdekohti, mis hoonele kõrgusesse pürgivat ilmet juurde annavad. Arvukate enamjaolt dekoratiivsete tornikeste paigutus ja valik tundub samuti lähtuvat eelkõige gootikast. Mõis on ehitatud silmatorkavast punasest puhasvuuk tellisest (va sokkel, mis on graniidist). Mõisa sisekujundus on nagu välimuski võrdlemisi liigendatud ja detailirohke.
Nii kirik kui ka kampaniil on tahveldatud kahte värvi marmorplaatidega, mis geomeetrilisi kujundeid moodustades rõhutavad ehituses horisontaalsust. Siena katedraal (alustatud 13.saj. lõpus) on kuulus oma polükroomse marmorist tahvelduse poolest, mis nii eksterjööris kui interjööris pikkade horisontaalsete ribadena seinu, sambaid jm. katab. Kolmelöövilise transeptiga basiilika nelitise kohal on kuppel. Ukse- ja aknaavad on enamasti ümarkaarsed või siis madala teravkaarega. Kirik on võlvitud roidvõlvidega, mis võlvitipud suhteliselt kõrgele tõstab. Orvieto katedraali (13.saj. lõpp 14.saj. lõpp) võib pidada tüüpiliselt itaaliapäraseks kirikuks, kus gooti stiilile omaseid võtteid on kasutatud just nii palju kui otstarbekas ja samal ajal nii vähe kui võimalik. Selle kolmelöövilise basiilika loomisel olevat osalenud üle saja arhitekti, skulptori ja maalikunstniku. Basiilika värvikat tornideta läänefassaadi kaunistavad gooti
annaabi.ee 
