Slaid 1 Slaid 2 Slaid 3 Slaid 4 Slaid 5 Slaid 6 Slaid 7 Slaid 8 Slaid 9 Slaid 10 Slaid 11 Slaid 12 Slaid 13 Slaid 14 Slaid 15 Slaid 16 Slaid 17 Slaid 18 Slaid 19 Slaid 20 Slaid 21 Slaid 22 Slaid 23 Slaid 24 Slaid 25 Slaid 26 Slaid 27 Slaid 28 Slaid 29 Slaid 30 Slaid 31 Slaid 32 Slaid 33 Slaid 34 Slaid 35 Slaid 36 Slaid 37 Slaid 38 Slaid 39 Slaid 40 Slaid 41 Slaid 42 Slaid 43 Slaid 44 Slaid 45 Slaid 46 Slaid 47 Slaid 48 Slaid 49 Slaid 50 Slaid 51 Slaid 52 Slaid 53 Slaid 54 Slaid 55 Slaid 56 Slaid 57 Slaid 58 Slaid 59 Slaid 60 Slaid 61 Slaid 62 Slaid 63 Slaid 64 Slaid 65 Slaid 66 Slaid 67 Slaid 68 Slaid 69 Slaid 70 Slaid 71 Slaid 72 Slaid 73 Slaid 74 Slaid 75 Slaid 76 Slaid 77 Slaid 78 Slaid 79 Slaid 80 ...
· Põllumajandusmaa puuduse vähendamiseks · Vihmavee kogumiseks · Rohkem päiksele avatud 3) Teraviljakasvatuse kirjeldus Aastas kasvatatakse üle 2 miljardi tonni, millest ¾ annavad nisu, mais ja riis Suurima kasvupinnaga teravili nisu 60 % elanikkonnast toidab riis Suurimad teraviljakasvatajad maailmas Hiina, India, USA Nisu kasvatatakse igal pool, riis peamiselt Aasias, mais suures osas Ameerikas 4) Tõene/väär Ekstensiivses teraviljakasvatuses on kõrge saagikus ja suur kogutoodang. VÄÄR Ekstensiivses teraviljakasvatuses on MADAL saagikus ja suur kogutoodang. 5) Mahetoodangu iseloomustus: · Looduslikud väetised · Taimekooslused · Õnnelikud loomad (ruumi liikuda) 6) Miks ei ole kalapüük maailmamerel enam suurenenud? Kuna täiusliku püügitehnika tõttu pole kalad nii kiiresti suutnud taastuda. Paljud piirkonnad on jäänud kalavaeseks reostuse tõttu.
Põllukultuuride viljelus on seotud taimekaitsega, sest kultuuridega koos esinevad põllul ka umbrohud, taimehaigused ja kahjurid. Need pidurdavad kultuurtaimede kasvu, vähendavad saaki ja rikuvad saagi kvaliteeti. Taimekaitsevahendi mõjusus oleneb kahjustaja arenemisjärgust, iImastikust, toimeainete omadustest ja mõju kestusest. Eesti kasutatakse mürkkemikaalitest kõige rohkem herbitsiide. Herbitsiid on keemiline umbrohutõrje ja seda kasutatakse kõige rohkem just teraviljakasvatuses. Kuid kahjusks nende mürkkemikaalide kasutamine toob kaasa keskkonna probleeme ja seetõttu tuleb nende kasutamine piirata
maades, hiljem peaaegu kogu Euroopas. · Euroopast levis ta edasi kõikidesse sooja kliimaga maadesse. 3 Suurimad maisitootjad maailmas 2009. a 4 · 2009. aastal toodeti maailmas kokku 817,1 miljonit tonni maisi. · Maisipõldude pindala oli 159,5 miljonit hektarit. · Viimase 40 aasta jooksul on tootmismahud tõusnud üle kolme korra. · Mais on suurima saagikusega teravili. · Teraviljakasvatuses külvipinnalt ja kogusaagilt maailmas nisu ja riisi järel kolmandal kohal. 5 Iseloomustus Mais (Zea mays) on kõrreliste sugukonda kuuluv teravili. Kasvab olenevalt sordist 1,7-3 m, ka kuni 6 m kõrguseks. 6 · Püstise kõrre läbimõõt on 27 cm, südamik on täitunud pehme säsiga. · Soodsate kasvutingimuste korral on
Tavaliselt esineb kahjureid rohkem keskmisest soojematel kasvuperioodidel, eriti kui sellele on eelnenud soodsad talvitumistingimused. Taimi võivad kahjustada kahjurite erinevad arengujärgud (vaglad, tõugud, röövikud) või täiskasvanud putukad. Olenevalt kahjuri liigist ja võimaliku kahjustuse suurusest tuleb valida insektitsiid, selle kulunorm ning pritsimise ajastus. Insektitsiide kasutatakse rohkem puu- ja köögiviljakasvatuses, kuid ka rapsi- ja teraviljakasvatuses. Eriti kahjuriterohketel aastatel tuleb pritsimist korrata mitu korda. Fungitsiidid - seenhaiguste tõrjevahendid Mikroseente poolt taimedele põhjustatavate kahjustuste kaitseks ja raviks kasutatavaid vahendeid nimetatakse fungitsiidideks. Looduses on taimedel palju mikroseeni, milledest haigustekitajaks kujuneb sõltuvalt ilmastikuoludest, agrotehnikast, sordi omapärast jt teguritest 1-3 põhipatogeeni, moodustades haiguste kompleksi.
erakorralistest riigimaksudest. Nii manufaktuuri omanik kui ka tööline oli vabastatud sõjaväeteenistusest. Manufaktuure toetati mitmesuguste rahaliste toetustega. Peamine tööharu oli rauatööstus, sest raud oli esimene väljaveoartikkel. Peale rauatööstuse pöörati ka tähelepanu tekstiilitööstusele ning tekstiilitööstuse töötajatele loodi hulk ketruskoole, et saaks uusi töötajaid välja õpetada. Põllumajandus Toimusid mõningad nihked teraviljakasvatuses. Odra asemel hakati kasvatama rukist, mis oli põhiline leivavili. Tunduvalt laienes ka kaerakasvatus, sest kaer oli mulla ja väetise suhtes vähenõudlik kui nisu, mida kasvatati tunduvalt vähem kui kaera. 18.sajandi suurim uudis oli kartul, mida pärast Põhjasõda hakati kasvatama ühes Lääne-Euroopa mõisas. 1771.- 1772.aastal oli ikaldus ja nälg, mille ajal selgus kartuli tähtsus leivavilja asendajana. Hakati
Majandusliku keskkonna faktorid – inimeste vaesus ja töötus – on ka suureks ohuallikaks, sest kui klientidel ei ole raha, siis osta ei saa. Selle saab lahendada nii, et suure koguse müümiseks on olemas eelnevad lepingud kokkuostufirma või tööstusega. Mikrokeskkonna analüüs: Konkurents on olemas, aga see ei ohusta minu ettevõtet, sest alguses on mu külvipind väike ning siis, kui olen juba suur tootja hakkan turustama läbi Kevili firma välismaale. Ennustatav areng teraviljakasvatuses on kindlasti mahetootmine, sest inimkond saab järjest rohkem keskkonnateadlikuks ning soovivad tervislikult toituda. Esialgu ei hakka mina mahetootmisega tegelema, aga kunagi ei saa öelda ei. Hinna ja omahinna suhe tuleb hoida ikka sellises seisus, et ettevõte teeniks kasumit. Tuleb tootmiskulusid hoolega planeerida. Täpsusta, kes on sinu ettevõtte hankijad ehk tarnijad. Ettevõte Tooraine/materjal Aadress Telefon Meiliaadress tarnija
Pisut vähem kasutatakse neid Hispaanias, Inglismaal ja Prantsusmaal. Euroopa riikide edetabeli lõpuosas on Taani, Rootsi ja Soome, kus kasutatakse taimekaitsevahendeid alla kahe kilogrammi haritava maa hektari kohta. Eestis kasutatakse pestitsiide veelgi vähem toimeaines tuleb meil haritava maa hektari kohta ca 200 grammi pestitsiide (A. Luik 2002). Suurema osa Eestis kasutatavatest pestitsiididest moodustavad herbitsiidid ja seda just teraviljakasvatuses, kus 80% kasutatavatest taimekaitsevahenditest moodustavad herbitsiidid. Herbitsiide kasutatakse suhteliselt palju ka köögiviljanduses, vähendamaks vaheltharimise kordi ja käsitsi kõplamist (A. Luik 2002). Pestitsiidid, sealhulgas ka herbitsiidid, on kallid ja nende kasutamine toob paratamatult kaasa keskkonnakaitselisi probleeme. Seetõttu tuleks herbitsiidide kasutamist piirata. Üks võimalus vähendada pestitsiidide koormust keskkonnale, on kasutada soovitatust väiksemaid kulunorme
peab olema vähemalt 15%. Lisaks on oluline ka see, et sõnnik viidaks mulda võimalikult kiiresti (vähemalt 12 h jooksul), et ammoniaak ei lenduks ja taimetoiteelemendid ei väheneks. Peamised nõuded, mille täitmist jälgitakse sõnniku laotamisel: 1. sõnnikuga ei tohi mulda sattuda võõrkehi; 2. sõnnikulaotamine peab olema võimalikult ühtlane. Aedmaasikaid väetatakse paar kuud enne taimede istutamist ehk sügisel enne maa külmumist. Teraviljakasvatuses antakse väetist sügisel, mil sõnniku otsene ja kaudne mõju on suurim. Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetiste normi arvutamisel aluseks loodetava saagiga eemaldatavad toiteained (St), milliseid korrigeeritakse (suurendatakse või vähendatakse) mulla väetistarbe koefitsiendiga (Km). See tagab P ja K vaestel muldadel mullavarude täiendamise, toitaineterikastel muldadel aga nende parema kasutamise. Katteallikana arvestatakse siin vaid orgaanilise väetise mõju (Ov).
Just imetajate, sh inimese, rasvkoe analüüs näitab eksponeerumist seda tüüpi ühenditele. · Herbitsiidid jagatakse kahte klassi: laia toimega ja selektiivsed. Esimesse rühma kuuluvad kloraadid, vasksulfaat, kaltsium tsüanamiid ja kloreeritud rasvhappe derivaadid. Teises on kasvuregulaatorid nagu arüüloksürasvhapped, karbaamhape, uurea derivaadid, triasiinid ja püridiinid. Kasutatakse põhiliselt teraviljakasvatuses. Jäägiprobleem on siin praktiliselt olematu, toksilisus soojaverelistele ülimadal. Päris ignoreerida ei saa nende ühendite negatiivset mõju mulla mikrofloorale ja lülijalgsetele · Fungitsiidid peavad tõrjuma selliseid seen- ja hallitushaigusi nagu kartuli ja tomati mädanikud, jahukaste ja puuviljade kärntõbi. Olulisteks on anorgaanilised ühendid vask-oksükloriid, väävel, väävellubi ning orgaanilised ühendid ditiokarbamaadid ja
Vaatamata sellele kaalub rinnalaste toitmise võimalus emapiimaga 3-6 kuu jooksul üle pestitsiidijääkide potensiaalselt ohtliku toime. · Herbitsiidid jagatakse kahte klassi: laia toimega ja selektiivsed. Esimesse rühma kuuluvad kloraadid, vasksulfaat, kaltsium tsüanamiid ja kloreeritud rasvhappe derivaadid. Teises on kasvuregulaatorid nagu arüüloksürasvhapped, karbaamhape, uurea derivaadid, triasiinid ja püridiinid. Kasutatakse põhiliselt teraviljakasvatuses. Jäägiprobleem on siin praktiliselt olematu, toksilisus soojaverelistele ülimadal. Päris ignoreerida ei saa siiski nende ühendite negatiivset mõju mulla mikrofloorale ja lülijalgsetele · Fungitsiidid peavad tõrjuma selliseid seen- ja hallitushaigusi nagu kartuli ja tomati mädanikud, jahukaste ja puuviljade kärntõbi. Olulisteks on anorgaanilised ühendid vask- oksükloriid, väävel, väävellubi ning orgaanilised ühendid ditiokarbamaadid ja
· tavaline hernes 1:0,6-1,0; · söödapeet 1:0,3. Omahinna arvutamise lihtsustamiseks kalkuleeritakse omahind eraldi kultuuridel või kultuuride gruppidel, mille agrotehnika on ühesugune (taliviljad, suviteraviljad jne). Väikeste pindade puhul on mõttekas arvutada omahind kogu tootmisharu ulatuses (katmikköögiviljandus, aiandus jne). Spetsialiseeritud tootmise puhul arvutatakse nii vastava toodangu või kultuuride omahind kui ka üksikute sortide või sordigruppide omahind. Teraviljakasvatuses kalkuleeritakse omahind põhitoodangu alusel, kusjuures arvatakse maha kuivatus- ja puhastuskaod. Teravilja kuivatuskadude arvutamine: kuivatuskadu esialgsest massist (%) = 100(W1-W2)/(100-W2) kus W1 teravilja niiskus enne kuivatamist % W2 teravilja niiskus pärast kuivatamist % kuivatuskadu (kg) = S(W1- W2)/(100- W2) 30 kus S teravilja mass enne kuivatamist kg Teravilja kaalu suurenemine ja kahanemine:
28. Vaaludest põhu kogumine ja peenestatult hoidlasse pressimine suurteks umbes 500 transportimine kg raskusteks pallideks Joonis 3.29. Põhupallide laadimine Joonis 3.30. Põhupallide kinnitamine traktorile monteeritud rihmadega, mis on vajalik koorma frontaaltõstukiga püsimiseks transpordi ajal Teraviljakasvatuses on valdavaks muutunud õlgede pressimine erineva suurusega pallideks, mille tihedus ulatub sõltuvalt pressimistehnoloogiast ja pallide mõõtmetest 110 165 kg/m 3. Põhupallide koristamiseks põllult kasutatakse põllumajanduses laialt kasutatavaid tõstukeid, traktori järelkärusid ja muid sobivaid seadmeid. 30(113) Villu Vares Energia ja keskkond
annaabi.ee 
