Tartu kutsehariduskeskus Ehitus ja puidutööstus osakond iseseisev töö Koostas: Egert Luha Õppegrupp: ev210 TARTU 2010 Kuivkrohv Kuivkrohv Massiivsete seinte renoveerimisel ja ebatasaste seinte või vigastatud müüritise tasanduseks sisetöödel on krohvimise asemel ideaalseks lahenduseks Knaufi kipsplaatide paigaldus kuivkrohvina või vooderkattena. Kuivkrohvi puhul liimitakse kipsplaadid kinnitusseguga Knauf Perlfix otse seinale. Veega valmisegatud Perlfix kantakse kelluga ligikaudu ühesuuruste kogustena kas kohe seinale või horisontaalselt lebavate kipspl...
vajadusel vä vähendada vahelae paksust, põranda vajaliku helikindluse tagamine vahelae paksust suurendamata, monoliittalade ja nn riputatud paneelide vahelaesü vahelaesüsteemi korral. 32 16 Teraskarkass Raud ehituses: 17. saj. lõpul; Raud kandev element 18 saj. lõpul (malm); 1889 324 meetrit kõrge Eiffeli torn; torn; Esimesed kõrghooned 1880 Chicagos: Tacoma Building (13 korrust, kõrgus 50m); 1931 New Yorgis Empire State Building 102- 102-korrust (kõrgus 381m) 1972 New Yorgis World Trade Center- Center-i kaksiktornid kõrgusega 417 ja 415meetrit.
Seinatüübid ja tabelite lugemine Tabelites näidatud seinatüübid moodustavad süsteemi, puit- ja teras karkassiga vaheseina konstruktsioonidest, karkassisammuga 600 mm. Tööjuhendites ja -joonistes märgitakse iga vahesein tähisega, mis näitab täpselt ära konkreetse seinakonstruktsiooni. Numbrid näitavad karkassiruumi mõõte, plaadikihtide arvu ja isolatsioonimaterjali paksust. Näited GT 66/66 101MO Ühekordne teraskarkass, karkassipost 66 mm, karkassiruum 66 mm, üks plaat mõlemal pool, mineraalvilla ei ole. GP 66/95 202 M70 Sik-sak kinnitusega puitkarkass, karkassipost 66 mm, karkassiruum 95 mm, 2 plaati mõlemal pool karkassi, mineraalvilla paksus 66 mm. GP 66/140 202 M70+70 Kahekordne puitkarkass, karkassipost 66 mm sama laia üla- ja alavööga, karkassiruum 140
Seinatüübid ja tabelite lugemine Tabelites näidatud seinatüübid moodustavad süsteemi, puit- ja teras karkassiga vaheseina konstruktsioonidest, karkassisammuga 600 mm. Tööjuhendites ja -joonistes märgitakse iga vahesein tähisega, mis näitab täpselt ära konkreetse seinakonstruktsiooni. Numbrid näitavad karkassiruumi mõõte, plaadikihtide arvu ja isolatsioonimaterjali paksust. Näited GT 66/66 101MO Ühekordne teraskarkass, karkassipost 66 mm, karkassiruum 66 mm, üks plaat mõlemal pool, mineraalvilla ei ole. GP 66/95 202 M70 Sik-sak kinnitusega puitkarkass, karkassipost 66 mm, karkassiruum 95 mm, 2 plaati mõlemal pool karkassi, mineraalvilla paksus 66 mm. GP 66/140 202 M70+70 Kahekordne puitkarkass, karkassipost 66 mm sama laia üla- ja alavööga, karkassiruum 140
Kuni 2735 mm kõrgusesse seinakonstruktsiooni lisatakse vertikaalsete karkassipostide vahele üks horisontaalne tugi (ERGO profiil). Kõrguse kasvades tugede arv suureneb. 3. KONSTRUKTSIOONIDE ÕHUHELIISOLATSOON Isolatsiooni näitaja moodustub mitmete eri tegurite koosmõjust, mida võib suunata hea planeerimise ja hoolika paigaldusega. Sei-nakonstruktsiooni heliisolatsiooni näitajat mõjutavad näiteks: - karkassiruumi paksus - vahelduva kinnitusega karkass - puit- või teraskarkass - plaadi paksus ja kaal - plaadikihtide arv - mineraalvill - konstruktsiooni tihedus Laboratoorsetel mõõtmistel saadakse optimaalne isolatsioon (Rw) otse läbi seina, aga praktikas saadakse tavaliselt madalam väärtus (R'w), mis tuleneb järgmistest teguritest: 1. Seina heliisolatsioon Seina heliisolatsiooni all on mõeldud heli tungimist otse läbi kahe ruumi vahel oleva seinakonstruktsiooni. 2. Kaudne heli kandumine
ülesandest Tähtsamad arhitektid: - Le Corbusier (Prantsusmaa) - purism: lihtne geomeetriline vorm, puhas kaunistustest “Maja on elamismasin” “...kõik, mis hästi funktsioneerib, on ilus” - W. Gropius - kunstikool “Bauhaus” De Stijl (Holland) G. T. Rietveld - Vaimajad - Lintaknad Corbusier - Lamekatused 1930ndatel Euroopa arhitektid → USAsse ● “Internatsionaalne stiil” - Less is more - L. M. van der Rohe (Holland) ● Teraskarkass, kardinseinad Abstraktne ekspressionism 1950ndad USAs ● J. Pollock - tohutud lõuendid, pritsis ja valas värvi ● M. Rothko Euroopas “brutaalne kunst” (Art Brust) Dubbutet J. Pollock “Number Üks” Neodada 1950ndad USAs ● Uudsus ● Publiku šokeerimine R. Rauschenberg - 3D teosed - “Monogramm” Euroopas: ● Y. Klein - sinised antropomeetriad, perfomance (etendus), happening ● Niki de Saint Phalle - plastikust naisekujud “nanad”, “Hon”
III korruse põrand betoon 45,25 m3 3,0 75,48 39,0 5180,22 2324 valu (100 mm) 0 236 Sooja- ja hüdroisolatsioon I korruse põranda soojustus 429,4 m2 0,2 6,02 2,6 3701,42 2361 (100 mm) 8 3 KANDETARINDID 32 Kandvad ja välisseinad 323 Metalltarindid 3231 Teraskarkass välisseinad, 38,94 m2 0,9 12,74 12,35 977,005 koos soojustuse ja kipsplaatiga 325 Seinte elemendid Columbia kivi 547,7 m2 2,0 13,07 26,0 16469,3 3251 39 327Tabel Sooja-, heli- ja hüdroisolats 1: Detaileelarve jätk [2] Mineraalvill 547,7 m2 0,3 25,44 3,9 16069,5 3271
aastatel alguse saanud juugendstiil. 20. sajandit on arhitektuuris käsitletud ka kui kõrghoonete sajandit. Nendegi ehitamine sai võimalikuks tänu inseneritehnika kiirele arengule: selleks aitas kaasa nii lifti kasutuselevõtt kui ka metallkarkasside kasutamine. Ehitusmaterjalid: raud, teras, raudbetoon, klaas, kivi (sh krohvimata maakivi, telliskivi) Ehitustehnika: sardbetoonist ja terasest pingtarindid, terasraam ja betoon, kivimüüritis, teraskarkass, kandvad fermid, terasest väliskarkass ja pinguldav kate. Üldnimetusena on 20. sajandi arhitektuuri kohta kasutatud määratlust modernis. Täpsustatuna võiks 20. saj arhitektuuriloo peamisteks pidepunktideks lugeda funktsionalismi, postmodernismi ja neofunktsionalismi. Teised 20. sajandi oluliste arhitektuurisuundade kronoloogiline järjestus: Futurism hotell Dubais Ekspressionism Purism
Isover KL37 100mm mineraalviil 754,7 m2 Isover OL-P 70mm lmekatuste mineraalviil 754,7 m2 488 Katusekatted Lamekatuste kate kummibituumenist SBS-Uniflex, pealmine 4,5 mm, alumine teraline kiht 3 mm 754,7 m2 5 RUUMITARINDID JA PINNAKATTED 51 Vaheseinad 513 Metallvaheseinad Teraskarkass 66 mm 1926 jm. 516 Puit- ja kipsplaatvaheseinad Kipsplaatide pigaldamine metallkarkassile, ilma karkassi maksumuseta 1156 m2 52 Siseuksed 521 Lukustus ja varustus 60 tk 523 Terasuksed Terasprofiilist kahepoolne tuletõkke uks EI30 2 tk 525 Puituksed
kivid, plokid, plaadid, paneelid,trepid-astmed) Katus(kaitseb hoonet sademete eest(!) ning on samal ajal tähis kiviparketist kattega. Kuna teras pole tulekindel materjal, tuleb teraskarkass pärast tegur hoone nägususe kujundamise) Hüdroisolatsioon kaitseb hoonet pinnaniiskuse, sademevee ja survevee monteerimist kas värvida tulekaitsevärviga/isoleerida Hoonetele esitatavad põhinõuded. Katuselae(olemasolu korral pööning puudub ja viimase korruse eest
ehitusmaterjali. Wrighti jaoks tähendas sõna "orgaaniline" betoonkonsooli kasutamist looduslähedasena, puutüve meenutava vormina. Elamud olid kui orgaaniline areng ja töökoha hooned altarisakrament. "Ühest küljest oli ta veendunud, et inimesed peavad uued antiurbanistliku hajutatud asulavõrgu looma teadlikult, teisalt leidis ta , et selleks polnud mingit vajadust, sest see pidi tekkima igal juhul ja spontaanselt." Mies van der Rohe - teraskarkass-klaashooned "Büroohoone on töötamise, ... korrastatuse, selguse, ökonoomsuse ruum. Hästivalgustatud, avarad tööruumid, mis on pilguga hõlmatavad; avatud ruumi, kui just konkreetne ettevõtmine vastupidist ei nõua. Maksimaalne tulemus minimaalsete vahenditega. Materjalideks betoon, raud, klaas." Miesi varase karjääri kõrgpunktiks said kolm meistriteost: Saksa paviljon 1929.a Barcelona maailmanäitusel, Tugendhati villa Brnos, Berliini ehitusnäitusele püstitatud näidiselamu
Karkass võib olla kas terasest, raudbetoonist või puidust. Võrreldes teistega on terasel ja raudbetoonil maksumuseelis: nad on kasutatavad praktiliselt lõpmata kaua. Mitmekorruselisel ehitisel kasutatakse tavaliselt raudbetooni, mis on normaalkoormuste puhul odavam, kuigi erinevus terasega võib tihti olla tühine. Teraskonstruktsioone valmistavad ettevõtted aga pidevalt parandavad oma tehnoloogiat ja maksumusvõrdlus raudbetooniga muutub järjest tähtsamaks. Kuigi teraskarkass on raudbetoonist odavam, võib see sääst siiski täielikult kaduda seoses vajadusega arvestada olulisi ja kulukaid tuleohutusmeetmeid. Teras annab aga parima maksumuslahendi ühekorruselise ehitise või katusesarikate jaoks siis, kui ehitusnormid ei esita kõrgeid tulepüsivusnõudeid ja terast saab kasutada vaid värvitult. Siin ei suuda raudbetoon terasega konkureerida, seda ehk vaid erandina mõne mittetüüpse karkassielemendi puhul.
.d) 47 Teraskarkassi kasutatakse kõige sagedamini just suureavaliste hoonete ehitamisel: laohooned, tootmistsehhid, aga ka kaubanduskeskused, spordihooned. Järgnevate sõlmedega on toodud näiteid fermide toetamisest ja kinnitamisest teraspostidele. Terassamba alaossa tehakse taldmik jõudude paremaks ülekandmiseks ja vundamendile ankurdamiseks. Et teras ei ole tulekindel materjal, tuleb teraskarkass pärast ehitust kas värvida tulekaitsevärviga või isoleerida tuldtõkestavate kaitsekihtidega. 30. Puitsõrestike süsteemid, elementide sõlmed-liited 48 31. Vahelagedele ja lagedele esitatavad nõuded ja klassifikatsioon. Vahelaed on hoone osad, mis jaotavad hoone korrusteks. Olenevalt asukohast hoones liigitatakse vahelaed: Ø keldrivahelagi Ø korruse vahelagi Ø pööningu vahelagi
Hoone osad EPMÜ - betoonplokkidest müür rask- või kergbetoonist, õõnetega või ilma, minimaalse paksusega 16 ... 20 cm, üle 30 cm paksuseid plokke tavaliselt ei kasutata - raudbetoonsein minimaalse paksusega 12 cm - rõhtpalksein, püstpalksein - puit- või metallkarkass Puitsõrestik postidest ja rõhtpuudest tehakse tavaliselt prussidest 5 x 15 postide vahelaugusega 60 või 90 cm. Teraskarkass kujuneb puitsõrestikust märksa kallimaks, kuid sellele võib toetada raudbetoonist vahelae, mida puitkarkassi puhul teha ei saa. Gaasbetoonist väikeplokkidest (nn. Narva plokkidest) kandesein ühekorruselisel hoonel puidust lae korral on 20 cm paksune (plokid serviti), ühekorruselisel hoonel raudbetoonlae puhul väliseinad 20 cm, sisemised kandeseinad 30cm paksused; mansardkorrusega ja kahekordsetel hoonetel kandeseinte paksus 30 cm. Silbeti gaasbetoonplokkidest kandeseinad on paksusega
Üheks peamiseks probleemiks sai suhtumine traditsioonilisse ornamenti, millest loobumine pidi kõige paremini vastama uue ajastu nõudmistele. (A. Loos. “Ornament ja kuritegu”, 1908). Ehitustüübid: kaubamajad, raudteejaamad, tööstusehitised, valitsusasutused, pangad, teatrid, koolid, haiglad. Ehitusmaterjalid: raud, teras, raudbetoon, klaas, kivi, (sh krohvimata maakivi, telliskivi). Ehitustehnika: sardbetoonist ja terasest pingtarindid, terasraam ja betoon, kivimüüritis, teraskarkass, kandvad fermid, terasest väliskarkass ja pinguldav kate. Üldnimetusena on 20. sajandi arhitektuuri kohta kasutatud määratlust modernism, mis arhitektuuriterminina kerkis esile kahe maailmasõja vahelisel ajal ja tähistab kõige laialdasemalt moodsa arhitektuuri väljakujunemist kõigis tema väljendustes. Täpsustatuna võiks 20. saj arhitektuuriloo peamisteks pidepunktideks lugeda funktsionalismi, postmodernismi ja neofunktsionalismi
jäikus paraneb. Raudbetoonkoorikplaadid: Suurte avade ja väljalõigete korral Suurte punktkoormuste korral Vajadusel paigutada põranda alla kommunikatsioone, kui need ei mahu õõnespaneeli pealevalusse Vajadusel vähendada vahelae paksust Põranda vajaliku helikindluse tagamine vahelae paksust suurendamata. Monoliittalade ja nn riputatud paneelidest vahelae süsteemide korral Teraskarkass: Terase tulekaitse: mineraalvill sulamistemperatuur:800-1100 kraadi C., tihedus 100-400kg/m3 kuni 120 min tulekaitset. Kipsplaat ühes või mitmes kihis otse või aluskarkassi külge abil terastarindite külge. Kuni 90 minutit. Vermikuliit-, tsementkiud- ja kaltsiumsilikaatplaat. Kuni 120 minutit. Tulekaitse krohv, paksus 10-60mm, tihedus sõltuvalt segust 200-800 kg/m3. Kuni 30- 60 minutit Tulekaitse erivärvid