Vastus: Küsimus 16 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Termomõjutsooni kõige kriitilisemaks (löögisitkuse ja plastsuse vähenemise seisukohalt) alaks loetakse: Vali üks: a. rekristalliseerumisala b. ülekuumutusala c. kokkusulamisala d. normaliseerimisala Küsimus 17 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Rauasulfiid keevismetallis põhjustab Vali üks: a. kuumpragude teket b. ei põhjusta defektide teket c. teradevahelise korrosiooni teket d. külmpragude teket Küsimus 18 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Elektroodkeevitusel kattega elektroodiga parima löögisitkusega õmblusmetalli tagab: Vali üks: a. aluselise kattega elektrood b. rutiilkattega elektrood c. tselulooskattega elektrood d. happelise kattega elektrood Küsimus 19 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas vältida vesinikpragude teket? Vali üks: a
ebaefektiivsed. Mõõgad jagunevad ühekäe-, poolteisekäe ja kahekäemõõkadeks (Keskajal nende eristamiseks kasutati lihtsaid termineid: väike, keskmine ja suur). Ühekäemõõk on põhiliselt mõeldud lahinguks jala. Poolteisekäemõõk on aga tüüpiline ratsaväelase käepikendus. Kahekäemõõk tekis 14.-15. Sajandil, kui tuvisearengu tõttu kilbi tähtsus vähenes ja vabanes ka teine käsi. Lööke tõrjuti mõõgatera lapiku, teradevahelise osaga, et säästa relva. 2) Kilp Kuni Rõngasturvise täieliku asendumisele plaaturvisega, blokiti kõik lõõgid kilbiga, mida hoiti tavaliselt vasakus käes. Kilpe valmistati mitmekihilisest, kokkuliimitud spoonist, millele tehti nahast käepidemed ja rihm, mille abil sai kilpi endale kaelale või üle pea riputada, et lahinguvälislt seda kanda. Lahingus, kui rüütel väsima hakkas kasutas ta rihma selleks ,et koorumust paremale käele vähendada
augud ja lahtine struktuur; kalgendist vormimine lõigatud või lõikamata kalgend paigutatakse otse vormidesse, pehmed juustud 32. Milliste juustude valmistamisel kasutatakse juustu pressimist? Milleks on pressimine vajalik? Kirjelda juustude pressimist. Pressimist kasutatakse kõvade ja poolkõvade laabijuustude valmistamisel. Pressimine on vajalik juustutera liitmisel monoliidiks ja teradevahelise vadaku täiendavaks eraldamiseks. Pressitakse kas grupiviisiliselt vertikaalsetes ja horisontaalsetes riiulpressides või individuaalselt tunnel ja automaatsetes pressimisliinides. Pressimise efektiivsus sõltub rõhust, kestusest, vadaku drenaazist, juustumassi ja ruumi temperatuurist. Rõhk oleneb mõõtmetest, massist ja veesisaldusest, mida rohkem on sidumata vett, seda kergemini see eraldub. Pehmed juustud pressuvad ise, neid peab pöörama
Parendatud konstruktsiooniterastel on väga head mehaanilised omadused. 36. Millist noolutust kasutatakse metallilõikeriistade puhul? Madalnoolutust. Mitmekordset noolutamis. 37. Millised nõuded esitatakse kuumustugevatele terastele ja kuidas need saadakse? Kuumustugevuse tagamiseks legeeritakse teraseid lisaks kroomile räni, molübdeeni, nikli jt. elementidega. 38. Millega tagatakse roostevaba teraste korrosioonikindlus? Teradevahelise korrosiooni vältimiseks lisatakse terastele titaani, nioobiumi ja lämmastikku. 39. Millised nõuded esitatakse laagriterastele? Peavad olema suure kõvadusega ja väga ühtlase mikrostruktuuriga. Suur kõvadus ja kulumiskindlus. 40. Mis on kiirlõiketerased? Kiirlõiketerased on enimkasutatavaid tööriistateraste gruppe. Kiirlõiketerastest valmistatakse rauasaelehti, keermelõikureid, freese, stantse jpm. 41. Millised nõuded esitatakse vedruterastele?
· Vormimine tera puistamisega kuivalt saadakse vene tüüpi juustud nt. Atleet, Svecia tüüpi juustud. Lahtise tekstuuriga juustud. · Kalgendist vormimine (pehmete juustuse puhul Camembert, Brie 10. Milliste juustude valmistamisel kasutatakse juustu pressimist? Milleks on pressimine vajalik? Kirjelda juustude pressimist. Kasutatakse kõvade ja poolkõvade laabijuustude tootmisel. VAJALIK · juustutera liitmisel monoliidiks ja · teradevahelise vadaku täiendavaks eraldamiseks. survet tuleb tõsta järk-järgult surve sõltub juustupätsi suurusest ja kõvadusest temperatuur 16-20C. Kõrgemal temperatuuril eraldub vadak paremini aeg sõltub suurusest ja kõvadusest peale pressimist tuleb määrata pH (soolamisele suunamisel peab EDAMi ph olema 5,2-5,4, 35 Th peale pressimist tuleb kaaluda. Juustu pressitakse kas grupiviisiliselt vertikaalsetes ja horisontaalsetes
ja poorides olevale veele - neutraalpinge u. Kogupinge võrdub alati nende summale. Pinnase koormamine põhjustab alghetkel surve suurenemise poorivees. Surve suurenemine põhjustab vee väljavoolamise, pinnase tihenemise ning efektiivpinge suurenemise. Seda protsessi nimetatakse konsolidatsiooniks. Hästi vett juhtivates jämedateralistes pinnastes (kruus ja liiv) toimub see protsess kiiresti. Teradevahelise surve suurendamine põhjustab hõõrdejõudude ja seega pinnase tugevuse suurenemise. Olukorda, kui pinnase koormamisel poorivee rõhk hajub samaaegselt koormuse suurenemisega, nimetatakse dreenitud tingimuseks. Peeneteraliste pinnaste (savi, möll) veejuhtivus on sedavõrd väike, et vee väljumiseks vajalik aeg võib ulatuda kümnetess aastatesse. Kogu koormus kantakse üle veele ja efektiivpinge terade vahel ei suurene ning seega ei suurene ka hõõrdest tingitud nihketugevus
Kasutamine. Roostevabad (korrosioonikindlad) terased Korrosioonikindlatest terastest on enam levinud kroomi (vähemalt 12%), niklit jt. legeerivaid elemente sisaldavad terased. Roostevabade terastena on tuntumad: · kroomterased (sisaldavad 13...27% Cr, kusjuures Cr-sisalduse kasvuga suureneb ka terase korrosioonikindlus), · kroomnikkelterased (legeeritud lisaks kroomile nikliga ning võivad sisaldada titaani, nioobiumi, lämmastikku; viimaseid lisatakse terastele teradevahelise korrosiooni vältimiseks). Roostevabast terasest valmistatakse korrodeerivas keskkonnas töötavaid masinaosi, ehitusdetaile, arsti- ja köögiriistu jne. 12) Kuumuskindlad terased ja nende omadused. Kasutamine. Kuumuskindlad terased Terase kuumuskindluse (kuumuspüsivus+ kuumustugevus) tagab eelkõige kroomiga legeerimine. Kroom jt. legeerivad elemendid moodustavad tihedad oksiidid nagu Cr2O3, Al2O3 või SiO2. Mida suurem on Cr-,
tsementatsioonis-d; c) vesi-kolloidsed. Niiske liiva puhul tekivad osakeste mis voolab läbi pinnaühiku ajaühikus), kus i on hüdrauline gradient ja k kokkupuutel kohtade ümber kapillaarjõu toimel meniskid, selle poolt terale võrdetegur filtratsioonimoodul. Hüdrauliline gradient veesamba kõrguste mõjuv jõud põhjustab teradevahelise survejõu suurenemise. Seega suureneb vahena väljendatud rõhkude vahe pikkuse ühiku kohta. v ühikuks on kiirus ja terade vaheline hõõrdejõud ja pinnasetugevus tervikuna. Kapillaarjõud = tera seda nim filtratsioonikiiruseks, ka k ühikuks on kiirus, k on filtratsioonikiirus läbimõõduga. Pinnase tugevuse tõus on pöördvõrdeline terasuurusega, olles ühikulise gradiendi puhul. Ta sõltub pinnase omadustest, pooride mõõtmetest
Kermiste erosiooni mehhanismi kohta on tehtud arvukalt uuringuid. On leitud, et erosiooni mehhanism sõltub paljudest faktoritest, nagu kulutatava abrasiivi ja materjali kõvaduse suhe, abrasiiviosakeste kineetiline energia, kohtamisnurk jne. Käesolevas töös uuriti nii kulunud pinda kui ka üksiku abrasiiviosakese löögi tagajärgi. Nagu joon.2.13a näha liivatera, mille kõvadus on väiksem kui kermise Cr3C2-10%Ni kõvadus ei ole võimeline materjali tungima, vaid põhjustab teradevahelise piiri purunemist ja suurte karbiiditerade purunemist. Võib arvata, et järgmisel löögil eelnevalt purunenud karbiidiosakeste killud või väikesed karbiiditerad eralduvad. Löögi tulemusena tekib pinnakihi all arvukalt mikropragusid Löögil vastu Cr3C2-30%Ni kermise pinda, mis on pehmem kui liivatera, tungib viimane teatud sügavusele materjali pinda (joon 2.13 b). Lisaks karbiiditerade purunemisele tõrjutakse osa sideainet karbiiditerade vahelt välja. See saab võimalik
13 Tavapäraste geotehnika probleemide puhul ei ole normaalpingete muutus eriti suur ning seepärast saab üldjuhul kõverjoonelise funktsiooni asendada lineaarsega, nagu seda tegi juba Coulomb. kus c on nidusus ja sisehõõrde nurk.Seda sõltuvust nimetatakse Mohr- Coulomb tugevustingimuseks. Kuna veeküllastatud pinnases hõõre tekib ainult teradevahelise efektiivsurve tõttu, siis peab tingimuse väljendama kujul c ja on pinnase tugevusparameetrid, mis leitakse eksperimentaalselt. Nende määramine on geotehnika üks keskseid probleeme. c ja usaldusväärsusest sõltub ehitise töökindlus ja ökonoomsus. 13. Tugevustingimused liivpinnastes. 14. Tugevustingimus veega küllastunud savipinnases. 15. Pinnase tugevusparameetrid. 16. Pingejaotus pinnases. Vertikaalpinged. Horisontaalpinged
efektiivpinge ´ - ja poorides olevale veele - neutraalpinge u. Kogupinge võrdub alati nende summale. Pinnase koormamine põhjustab alghetkel surve suurenemise poorivees. Surve suurenemine põhjustab vee väljavoolamise, pinnase tihenemise ning efektiivpinge suurenemise. Seda protsessi nimetatakse konsolidatsiooniks. Hästi vett juhtivates jämedateralistes pinnastes (kruus ja liiv) toimub see protsess kiiresti. Teradevahelise surve suurendamine põhjustab hõõrdejõudude ja seega pinnase tugevuse suurenemise. Olukorda, kui pinnase koormamisel poorivee rõhk hajub samaaegselt koormuse suurenemisega, nimetatakse dreenitud tingimuseks. Peeneteraliste pinnaste (savi, möll) veejuhtivus on sedavõrd väike, et vee väljumiseks vajalik aeg võib ulatuda kümnetess aastatesse. Kogu koormus kantakse üle veele ja efektiivpinge terade vahel ei suurene ning seega ei suurene ka hõõrdest tingitud nihketugevus
13 Enamasti on looduslikes pinnastes terad omavahel tugevamini või nõrgemini seotud. Oma iseloomu järgi võib sidemed jaotada järgmiselt: 1. kapillaarjõududest põhjustatud sidemed; 2. tsementatsioonisidemed; 3. vesi-kolloidsidemed. Niiske liiva puhul tekivad osakeste kokkupuute kohtade ümber kapillaarjõu toimel meniskid (joonis 2.10). Meniski poolt terale mõjuv jõud põhjustab teradevahelise Joonis 2.10 Menisk terade kokkupuutepunkti ümber ja tekkivad kapillaarjõud survejõu suurenemise. Seega suureneb ka terade vaheline hõõrdejõud ja pinnase tugevus tervikuna. Kapillaarjõud on võrdeline tera läbimõõduga. Pinnaühikule langev teradevaheliste kontaktpunktide arv on pöördvõrdeline tera läbimõõdu ruuduga. Seega on pinnase tugevuse tõus põõrdvõrdeline terasuurusega, olles suurem Peeneteristel ja tolmliivadel
Kui enne deformatsiooni on teradel igas suunas ligikaudu sama mõõde, siis deformatsioonil pikenevad terad vastavalt rakendatud nihkepinge suunale. Kuna kahe erineva orientatsiooniga tera puhul ühe dislokatsiooni sisenemiseks teise terasse peaks ta muutma oma liikumise suunda, mis aga on raskendatud, kuna see viiks kristallograafilise desorientatsiooni suurenemisele. Üleminekul ühest terast teise suureneks ülemineku piirkonnas aatomite korrapäratus teradevahelise eralduspinna tõttu. Seepärast on peeneteraline materjal tugevam ja kõvem kui jämedateraline, sest esimesel on suurem dislokatsioonide liikumist takistav terade kogu piirpind. Kuid terade suuruse vähendamine ei suurenda mitte ainult polükristalse metalli, vaid ka sulamite tugevust. Kalestamine on ka metalli tugevdamise protsess, kus lisandi aatomite lisamine põhimetalli tahke kristallvõresse kas võre sõlmedesse või interstitsiaalsetesse tühimikesse. Kuna plastne
kombinatsiooni korral. Purunemine toimub kui nihkepinge saavutab teatud taseme f, mis on funktsioon normaalpingest: f = f(s ) . Tavapäraste geotehnika probleemide puhul ei ole normaalpingete muutus eriti suur ning seepärast saab üldjuhul kõverjoonelise funktsiooni asendada lineaarsega, nagu seda tegi juba Coulomb. f =c+ tan , kus c on nidusus ja sisehõõrde nurk. Seda sõltuvust nimetatakse Mohr-Coulomb tugevustingimuseks. Kuna veeküllastatud pinnases hõõre tekib ainult teradevahelise efektiivsurve tõttu, siis peabtingimuse väljendama kujul: f = c+( - u) tan . c ja on pinnase tugevusparameetrid, mis leitakse eksperimentaalselt nende usaldusväärsusest sõltub ehitise töökindlus ja ökonoomsus. Tugevusparameetrite määramiseks kasutatakse mitmesuguseid laboratoorseid teime ja välikatseid. Kolmtelgse surve seade (stabilomeeter) koosneb hermeetiliselt suletavast kambrist, mille sisse asetatakse silindriline proovikeha
Tavapäraste geotehnika probleemide puhul ei ole normaalpingete muutus eriti suur ning seepärast saab üldjuhul kõverjoonelise funktsiooni asendada lineaarsega, nagu seda tegi juba Coulomb. f = c + tan (5.2) kus c on nidusus ja sisehõõrde nurk. 29 Seda sõltuvust nimetatakse Mohr-Coulomb tugevustingimuseks. Kuna veeküllastatud pinnases hõõre tekib ainult teradevahelise efektiivsurve tõttu, siis peab tingimuse väljendama kujul f = c + ( - u) tan (5.3) c ja on pinnase tugevusparameetrid, mis leitakse eksperimentaalselt. Nende määramine on geotehnika üks keskseid probleeme. c ja usaldusväärsusest sõltub ehitise töökindlus ja ökonoomsus. Tugevusparameetrite määramiseks kasutatakse mitmesuguseid laboriteime ja välikatseid. Valdo Jaaniso/ TTÜ pinnasemehhaanika ja geotehnika õppejõud 4
Oma iseloomu järgi võib sidemed jaotada järgmiselt: 1. kapillaarjõududest põhjustatud sidemed; 2. tsementatsioonisidemed; 3. vesi-kolloidsidemed. Niiske liiva puhul tekivad osakeste kokkupuute kohtade ümber kapillaarjõu toimel meniskid (joonis 2.10). J o o n is 2 .1 0 M e n is k te r a d e k o k k u p u u t e p u n k ti ü m b e r j a t e k k i v a d k a p i l la a r j õ u d Meniski poolt terale mõjuv jõud põhjustab teradevahelise survejõu suurenemise. Seega suureneb ka terade vaheline hõõrdejõud ja pinnase tugevus tervikuna. Kapillaarjõud on võrdeline tera läbimõõduga. Pinnaühikule langev teradevaheliste kontaktpunktide arv on pöördvõrdeline tera läbimõõdu ruuduga. Seega on pinnase tugevuse tõus põõrdvõrdeline terasuurusega, olles suurem Peeneteristel ja tolmliivadel. Kezdi (1964) järgi on terade läbimõõdu 0.1 mm juures pinnase tugevus ainult kapillaarjõust 2,4 kPa ja 0,01 mm korral 24 kPa.
annaabi.ee 
