Leidsid 13 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Teod". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tigu, lihaseline, suudme, kops, hõõrel, paljudele, viinamäetigu, pehmet, suue, liikumisteed, limane, talla, limanäärmed, meelteks, kompimis, maitsmismeel, tipul, kombitsad, veepinnal, lõpustega, vereringe, tigudel, kojast, veri, taimedestuselundiks, neer, liitsugulised, munetakse, muneb, kiritigu, tumepruun, võsa, muutlik, hallide, mustadehingamas käima. Ülejäänud veeteod hingavad lõpustega, mis paiknevad samuti mantli siseküljel. Teod vesikeskkonnas Vereringe on tigudel avatud. Kopsude kõrval asub neil lihaseline süda, mis koosneb kojast ja vatsakesest. Värvusetu veri voolab osaliselt veresoontes ning osaliselt elundite vahel. Teod toituvad taimedest, mille peenestamiseks on neelus hõõrel. Hõõrel on tugevate hambakestega kaetud lihaseline keel, millega tigu kraabib taimedelt pehmeid osi. Erituselundiks on neer, mis asub südame lähedal. Neeluümbrine närvitänkude kogumik moodustab juhtiva osa närvisüsteemist. Sealt väljuvad närvid kogu kehasse. Teod on liitsugulised loomad. Munad munetakse taimedele. Enamik veetigusid muneb oma munad veetaimedele. Talvel teod magavad. Nende ainevahetus aeglustub, nad ei toitu ega kasva. Külma üleelamiseks tõuseb tigude kehavedelike suhkrusisaldus, et neid külmumast takistada
teod hingavad õhuhapnikku. Hingamiselundkonnaks on neil kops, mis asub mantli sees. Veeteod peavad veepinnal hingamas käima. Ülejäänud veeteod hingavad lõpustega, mis paiknevad samuti mantli siseküljel. Vereringe on tigudel avatud. Kopsude kõrval asub neil lihaseline süda, mis koosneb kojast ja vatsakesest. Värvusetu veri voolab osaliselt veresoontes ning osaliselt elundite vahel. Toitumiseks on tigudel hõõrel. Hõõrel on tugevate hambakestega kaetud lihaseline keel, millega tigu kraabib taimedelt pehmeid osi. Erituselundiks on neer, mis asub südame lähedal. Neeluümbrine närvitänkude kogumik moodustab juhtiva osa närvisüsteemist. Sealt väljuvad närvid kogu kehasse. Teod on liitsugulised loomad. 3 Eluviis Kevadel ilmade soojenedes aprilli lõpus või mai alguses poevad talvitunud teod pehmest pinnasest välja ja hakkavad aktiivselt kõdus, taimedel ja sageli ka
Tigu liigub tallaga vastu taime toetudes talla lihaseid kokku tõmmates väga aeglaselt. Teo liikumis teed võib näha tänu tema limase rajal, sest talla limanäärmed eritavad liikumist soodustavat lima. Sellise jala asetuse ja liikumisviisi järgi nimetatakse neid loomi ka kõhtjalgseteks Teol on kaks paari kombitsaid Teo tähtsamateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. Nad kombivad peamiselt kombitsatega ja jala tallaga. Teise kombitsapaari tipul asuvad kiriteol silmad. Nendega ei näe ta esemete kuju, vaid eristab ainult valgust ja varju. Seedeelundkond Seedeelundkond algab pea alapoolel paikneva suuavaga. Suule järgneb torujas neel. Neelu eesmises osa pinnal asuvad arvukad kiriinhambakesed, mis moodustavad riivitaolise elundi ehk hõõrla. Kiritoed söövad taimelehti ja küpsenud vilju,kraapides neilt hõõrlaga tükikesi. Teo maole järgnev u-kujuline
Neil on iseloomulik kehaväline viljastamine. Viljastatud munarakke kantakse kevadeni tagakeha all. Juunis kooruvad vähikesed. Vähkidele on iseloomulik kestumine - kooriku vahetamine. Vähkide püügiks on kehtestatud alammõõt (10 cm). Vähi arvukust vähendab vähikatk (seenparasiit). Ämblikud Ristämblik - keha katab kitiinkest, pearindmik on suurema tagakehaga ühendatud peenikese varrekese abil. Suu lähedal paiknevad lõugkobijad. Lõugtundlate tipus on küünis, selle tipul avaneb mürginäärme juha. Neil on 8 lülilist jäset, mille käpalülid on varustatud sugaküünistega (vajalik võrgu kudumiseks). Tagakehas paiknevad võrgunäärmed, selle nõre sattumisel õhu kätte hangub see peeneks võrguniidiks. Kasutatakse: 1) Püünisvõrgu valmistamiseks 2) Saagi võrgendisse mähkimiseks 3) Kookoni valmistamiseks 4) Liikumiseks Närvisüsteem koosneb neelupealsest ja kõhtmisest närvitängust, millest lähtuvad närviväädid tagakehasse
Teod hangivad toitu mitmesugusel viisil osa sööb ,,karjamaadel'' kas vee all või kuival maal, teised harpuunivad oma mürginooltega kalu ning mõni puurib mulkusid merikarpide kodadesse ja ründab neid. Toidu iseloomust sõltumata kasutab enamik kõhtjalgseid sellest palakeste saamiseks erilist keeletaolist elundit hõõrlat ehk raadulat. Hõõrel on kaetud tuhandete tillukeste konksjate kitiinhambakestega, millega tigu toitu lahti kraabib ja peenestab. Osa tigusid, eriti kopsteod, on hermafrodiidid neil on nii isas- kui ka emassuguelundid. Enamik vees elavaid tigusid on aga lahksugulised. Sigimiseks peavad emased ja isased kokku saama. Emased munevad, munad on tavaliselt kogumikena, mida katab kaitsev kest. Enamasti kooruvad munadest tillukesed teod, mõnel liigil esineb aga vahevorm, vabalt ujuv purjukvastne, keda ookeanihoovused võivad väga kaugele kanda. 6 Alamklass: eeslõpusesed
8. Munad satuvad koos väljaheidetega maapinnale 30. Limuste üldiseloomustus Limuste hulka kuuluvad teod, karbid ja peajalgsed. Paljudel limustel on arenenud keha kaitsev koda. Kõikidel peajalgsetel on mantel, lõpused (maismaa omadel kops), koda (peajalgsed on enamik kojata, kuid osadel on siiski naha all õhuke plaatjas toes) ja jalg, mis on peajalgsetel kombitsateks muutunud. Peajalgsed ja karbid on lahksugulised, teod aga liitsugulised. 31. Teod Kõige levinum tigu eestis on kiritigu. Tema keha kaitsva koja all on eriline nahakurd ehk mantel, mille eritisest moodustubki koda. Koja alumises osas on avamus ehk koja suue, millest sirutub välja jalg ning kombitsatega pea. Teo liikumist soodustavad limanäärmed, mis eritavad lima, et tigu talda kokku tõmmates lihtsamini liikuda saaks. Kõhu all asuva jala tõttu nimetatakse neid kõhtjalgseteks. Nälkijad on kojata teod.
tühjaksimemiseks, tihti mürginäärmd. 4 paari küünisega jalgu. Paaritumine, otsene areng. N: skorpionilised tagakeha tagaosa pikk ja peenike, lõpeb mürginõelaga.Suured sõrad, kopsud, sünnitavad poegi ja kannavad neid kaasas,kuival pinnal. Eestis raamatuskorpion. Hämmalised karvased ja väledad röövloomad,pole mürgised,emane valvab ja hooldab pesakonda, kõrbes.Ämblikud röövloomad, küüniste tipus mürginääre, seedimine kehaväline, toit imetakse sisse, tagakeha tipul võrgendinäärmed, eritavad valgulise koostisega niiti, esineb suguline kahekujulisus, mõned liigid ka magevees.N: vesiämblik, hiidämblik Lestad väikesed, enamasti mikroskoopilised, pearindmik ja tagakeha kokku sulanud, lühikesed suised, võib olla imikoonus, 4 paari jalgu, Söövad taimekõdu, imevad taimede või loomade mahla, kütivad pisiloomi, nugivad suurematel. Keeruline elutsükkel, moone, vaegmoone, Elavad mullas, kõdus, vees
Seeme-taime levimisvahen,sisaldab idu ja enamasti toitekude,mis on ümberitsetud seemnekstega Vili- õistaime organist arneb pärast viljastumist mille see son seemned emasKäbi-käbi milles asuvad seemnealgmed ja kus arenevad seemned isasKäbi-käbi milles on tolmukotid tolmuteradega Eos-paljunemis ja levimis vahend Eosla-enamasti kotjas moodustis milles valmivad eosed Taimede ja vetikate osatähtus looduses ja inimese elus looduses Inimese elus · Paljudele loomadele toiduks · Toodab hapniku mida on inimesel on · Paljudele loomadele elukohaks eluks vaja. · Toiduks BAKTERID,VIIRUSED Bakterite ja viiruste erinevused: Viirused Bakterid 1. Paljunevad elusates rakkudes 1. Paljunevad pooldudes 2. Viirustel puudub rakuline ehitus 2. Bakterid pn ainuraksed
Enamik karpe hingavad lõpustega. Erinevaid Eestis elavaid karpe: Tähtsus looduses: Paljud limused on inimese toiduks( kammkarbid, austrid, viinamäeteod). Meretigude ja karpide kodadest suveniirid, ehted. Ka kreemides, maskides (teolima) Looduses on limustel tähtis koht toiduahelates. Teod ise söövad mitmeid taimi, vetikaid, seeni ja samblikke ja ka röövtoidulisi liike, samuti söövad teod teisi tigusid. Samas on tigu ise toiduks paljudele mardikatele, kaladele, kahepaiksetele, roomajatele, lindudele ja imetajatele (siil, rebased, metssead). Mõne teo sees arenevad ka parasiitusside vastsed, kes ohustavad ka inimesi. Karbid filtreerivad veest toiduks pisivetikaid ja -loomakesi ning koos nendega eraldavad veest ka surnud organismide osakesi. Karbid kuuluvad kalade, lindude, imetajate, krabide ja meritähtede menüüsse. 7
Keha jätked on üheharulised. Rindmiku ja tagakeha vahel ei ole selget piiri. Kere lülid on ühesugused, kuid esineb suurte ja väikeste lülide vaheldumine. Liikide arv: 38 Kirjandus: Vilbaste, J. 1953. Eesti tuhatjalgsete määraja. Abiks loodusvaatlejale nr. 12. Tartu Uurija oli Juhan Vilbaste Klass: Sadajalgsed Chilopoda Sadajalgsed on lameda pika keha ja suhteliselt pikemate tundlate ning jäsemetega kui tuhatjalgsed. Kere esimene segment kannab küünisjaid haardjätkeid, mille tipul on mürginäärme ava. Kere segmentatsioon homo- või heteronoomne. Aktiivselt tegutsevad, varjatud eluviisiga röövloomad, tegutsevad pinnases, puude koorealustes käikudes ja mujal varjatud kohtades. Esindajad: Kivihark Lithobius forficatus, sadajalg Geophilus proximus. Klass: Tuhatjalgsed Diplopoda Keha ristlõikes silinderjas, lülid lubisooladega impregneeritud. Pea on eristunud, kuid kere pole jagunenud osadeks. Tundlad nõrgalt arenenud. Keha iga segment kannab kahte
Karbi poolmed on omavahel seotud sulgurlihasega. Kogu karbi keha jääb koja sisse, välja ulatub vaid jalg. Karbid elavad vees(http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/limused.htm) Teod kuuluvad limuste ehk molluskite alamklassi. Vanimad teadaolevad andmed tigudest pärinevad kambriumiaegsetest kivististest. Tigusid on teadaolevalt ca 72 000 liiki. (http://www.vvvs.ee/failid2/oppematerjal%20teod.pdf) Tigude koda on reeglina spiraalselt keerdunud. Sellisesse kotta saab tigu ennast sisse tõmmata. See on tõhus kaitse ootamatu rünnaku ja külma ning kuiva eest. Kojast väljaroninud teole jääb koda seljale. Kojast ulatuvad välja suur lihaseline jalg ja kombitsatega pea. Pikemate kombitsate tipul on silmad. Kõikidel tigudel pole koda. Teod on taimetoidulised. (http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/limused.htm) Enamik maismaa tigusid peitub päeval kusagil pimedas, niiskes ja turvalises paigas ning ronib öösel välja toitu otsima
Tinglikult võib ka ämblikke lugeda vedelikust toitujateks, sest nemad lasevad oma saagi väljaspool keha osaliselt seedida, mistõttu toit muutub vedelaks ja seejärel imevad ohvri seest tühjaks ning seedivad toitu ise edasi. Suurem osa loomi neelab eri suurusega tahkeid toidupalu: terveid loomakesi või taimede ja loomade tükke. Et saakloom kinni püüda ja surmata või toidust tükke rebida, on neil mitmesuguseid abivahendeid: näiteks ainuõõssetel kõrverakud ja kombitsad, tigudel hõõrel, peajalgsetel iminappadega kombitsad, vähkidel sõrad ja lõuad, putukatel haukamissuised. Pilt ja alltekst: Vähk haarab saagi sõrgadega ja peenestab selle lõugadega. * Millised toitumiskohastumused on kujunenud veelise eluviisiga selgrootutel? --- 46 Kuidas toimub seedimine? Ükskõik mil viisil loom sööb, tuleb toit seedida, st lõhustada väikesteks molekulideks. Seejärel imenduvad need vereringesse ja jõuavad rakkudesse, kus nendest
Rakud Rakud on organismi „ehituskivid“. Meie keha koosneb mitmesuguse kuju ja suurusega rakkudest. Erütrotsüüt (punane verelible) on nende hulgas üks väiksemaid (0,0075 mm), munarakk (0,15 mm) on aga inimese suurim rakk ja nähtav isegi ilma mikroskoobita. Samuti on erinev rakkude eluiga. Leukotsüüdid (valged verelibled) elavad vaid mõne päeva, närvirakud aga kestavad kogu inimese eluaja. Paraku kaotavad nad oma jagunemisvõime juba inimese sündimise ajal. Vaatamata paljudele erinevustele on kõigil rakkudel ka midagi ühist: nimelt on kõigil rakkudel ühesugune ülesehitus. Iga rakk on võimeline ammutama ümbritsevast vedelikust toitaineid, neid aineid energiaks muundama, selle protsessi jääkained tagasi koevedelikku eritama. 19 Niisiis etendavad rakud ainevahetuses juhtivat osa. Rakkude järgmine tähtis omadus seisneb selles, et peaaegu kõik nad on jagunemisvõimelised. Nõnda võtavad rakud osa inimese
annaabi.ee 
