Matilda oli imelaps, temasugune väike tüdruk käis juba raamatukogus raamatuid laenutamas.Ükskord pani Matilda oma isa kaabu sisse liimi. Ja kui isa selle pähe pani ei saanud ta seda ära, ja pidi selle endalt peast ära lõikama. Isa soeng sai väga kannatada.Matilda läks kooli viie ja poole aastaselt. Preili Mesi imesras, sest nii väiksed lapsed ei saa ju nii varakult kooli. Matilda õppis koolis vägha hästi. Talle meeldis hirmsasti lugeda. Ükskord lüges Matilda ameeriklase raamatud ja kui isa seda nägi, sai ta maruvihaseks ja rebis selle raamatu tükkideks. Kuid siis tahtis Matilda oma isale kätte maksta. Ta teadis et tema sõbral on papagoi, kes oskavat rääkida. Matilda üüris papagoi ja andis oma nädala taskuraha oma sõbrale. Õhtul kostis korstnast hääl : ,,Terre ! Klõbista mu konte ! ´´ Ema ja isa olid väga hirmul ja küsisid Matilda käest ka, et kas tema teab kes see nii räägib, kuid matilda vastas et tema on seda häält varemgi kuulnud. ...
Anna tagasitulek pööras aga kõik pea peale. Kuna Villu rääkis järvel olles Annale mitmeid plaane, mida tema Kõrbojaga ette võtaks, otsustas Anna, et just Villu oleks sobiv peremees Kõrbojale. Nii kutsuski Anna Villu peremeheks, mille peale too hakkas mõtlema, et on sant ja ei kõlba kellekski. Ta ei tahtnud sandina hakata Kõrboja peremeheks, kuna teadis, et ei suuda sellisena seal midagi korda saata ja samas uskus ta, et temasugune sant ei sobi Annale meheks. Peale nende põhjuste ei tahtnud ta teistele koormaks olla ja otsustas seetõttu enesetapu kasuks. Tänu enesetapule ei saanud temast ka mitte Katku peremeest, rääkimata Kõrbojast. Katku Villul ja Kuusiku talu Eevil oli poeg Villu, kuid tänu enesetapule ei saanud Villu näha oma väiksekest kasvamas suureks ja tubliks meheks. Vaadates Kõrboja seisukohalt seda, et kui Anna oleks linna jäänud, poleks talul
pettuseks ning murrab valge rästa südame. Need inimesed, kes eriti loetu üle ei arutle ja usuvad vaid seda, mida sealt raamatust lugeda võib, leiavad kindlasti, et selline elu ei saa olla õnnelik. Siiski, kui veidi mõelda ja mitte keskenduda niivõrd loos välja toodud rästa iseloomule, siis võib selline elu vägagi õnnelik olla. Miks peaks kedagi kurvastama see, kui kõik sorti linnud soovivad, et temasugune oleks üks neist ja pakuvad talle kohta endi seas. Miks lakkab valge rästa südames armastus peale seda, kui tuleb välja, et tema armastatu polegi eriline valge rästas. Antud loos käitub ta täpselt sama moodi teda armastanud linnuga, nagu tema endaga käituti varem. Teistele rästastele ta ei meeldinud oma valge värvi pärast ja nad ei saanud teda sellpärast armastada.Samas täpselt sama moodi lendab ta oma armastatu juurest ära, kui näeb et ta ei olegi eriline valge rästas
uhke linn, teisi samanimelis linnu lasi ta veel teha, kuid need ei olnud nii silmapaistvad. Ta sai palju kulda ning oli rikkaim mees maailmas. Ta kasutas pärslaste kombeid, kuid ei andestanud neile – ta hoopiski süütas Persepolise paleed kättemaksuks Ateena eest. Ta oli nii palju alasid vallutanud, kuid tahtis veel. Avastades, et Dareios on surnud, laseb Alexander argpüksist valitseja surnukeha hauakambrisse viia, uskudes, et isegi temasugune väärib pärast surma austust. Inimesena oli tal hea süda. Oma parima sõbra surma leinas ta sügavalt. Ta tegi kõik, et oma truud hobust tagasi saada, makstes varastele isegi tasu hobuse tagastamise eest. Alexandril oli naine, kellesse ta kiindus sügavalt, ka see näitab tema siirust inimesena. Kuid Alexander haigestus malaariasse ning teda ei suudetud päästa. Ta lubas jätta impeeriumi kõige tugevamale. Pärast tema surma riik ikkagi lagunes,
Kui keelati alkohol, hakkasid inimesed käima gängsterite klubides, kus sai alkoholi pruukida ja seal mängisid neegrid dzässi. Joomasõbrad harjusid dzässiga ära ja see tõi jällegi ühe punkti dzässi poolele. Tänu klubidele olid valged ja mustad tihti koos ja hakkasid lõpuks üksteisega käima. Isegi kuulus autofirma omanik Henry Ford alustas võitlust dzässiga. Ta pani sinna palju raha, et teha vähemalt midagigi saatana muusika vastu. Kuid kahjuks ei suutnud isegi temasugune mõjuvõimas mees midagi teha. Tuli uus mood, kus noored veetsid palju aega nii drive-in kinodes, kus istuti autos, kui ka autoga linna peal ringi sõites. Asi läks aga õige hulluks alles siis, kui tulid telekad ja raadiod. Nüüd võis dzässi nii näha kui ka kuulda igal linnanurgal. Dzäss oli üks esimesi muusikastiile, mis jõudis peaaegu kohe eetrisse. Hakati tootma massiliselt nii dzässi kui bluusi plaate ja plaadipoodides olid nende pärast pikad järjekorrad
et Timm läks uhkeks ning sellepärast ei naeragi enam. Võõrasema läks kõkide naabritega tülli. Timm oli ,,vaene rikas", sest tal oli küllalt raha, kuid ta muutus õnnetuks. Timm põgenes kodust ning hiljem saimaailma rikkaimaks inimeseks, sest ta pidi täisealiseks saades pärima hiiglasliku varanduse. Olles rikas pärija, elas ta parun Taruki juures, kellel oli tema nae. Naeruta oli Timm ka palju õppinud. Ta sai korraliku hariduse ning omandas kõik teadmised ärimaailmast, mida temasugune pärija pidi teadma. Veel õppis ta mitmes keeles viisakusväljendeid. Parun Tarukil oli suur äri ning naer oli suureks abiliseks lepingute sõlmimisel äripartneritega. Naeruga sai ta hingelise vabaduse. Naer on hingeline vabadus. Naeruta pole elus õnne ning õnne ei saa rahaga osta. Naer teeb maailma rõõmsamaks. Inimene, kes ei naera tundub igav ja uhke ning temaga ei taheta suhelda. Tal pole sõpru ning ka neid ei saa rahaga osta. Naerul on suur jõud, kuid paljud ei tea seda
ANTOINE LAURENT LAVOISIER 1743-1794 HAPNIKU AVASTAJA NING KAASAAGSE KEEMIA ISA Lavoisier' panus teadusesse: · Katsed ja avastused magnetismi, kehade suhtelise tiheduse, optika, suhkru, püssirohu jmga. · Tegi kindlaks õhu koostise. · Pani aluse kaasaaegsele keemiliste elementide uurimisele. · Pani aluse keemiateadusele. Teosed: "Elementaarne trakaat keemiast" "Esseed füüsikast ja keemiast" "Mälestused keemiast" A.L. Lavoisier' isa oli advokaat ja kuulus Prantsusmaa parlamenti. Oma isa eeskujul valmistus Antoine advokatuuri eksamiks. Kuid tema huvid olid teadusliku kallakuga. Ta oli oma teaduslikesse eksperimentidesse nii süvenenud, et ei hoolinud isegi noore tudengina seltskondlikest ajaviidetest. Ta vabandas seltskonnast kõrvalejäämist kehva ...
kaugemale tema unistusest. Kogu perekonna traagika löövad ta eluplaanid sassi ja vahepeal juhtubki nii, et põline meremees läheb põllumeheks, aga merekirg tõmbab lõpuks ta mereäärde tagasi. Turja Laas (isa): Elunäinud meremees, kes oli aastate eest merelt tulles Turjale endale kodu rajanud ja nüüd naudib vanadus põlve algul oma naisega hiljem üksi. Ta võttis elu rõõmuga ja kui oli ka kurbi hetki, siis temasugune merekaru ei näidanud kunagi seda välja. Suureõue Niida: Hannese eakaaslane, kes mängib uhket linnatirtsu, kuigi südames on ta täiesti tavaline tüdruk. Niidal ja Hannesel oli suvesuhe, kuid see jahtus kui Hannes oli pikka aega merel ja Niida talvel koolis. Saadu Taali: Hannesest veidi noorem tüdruk naabertalust, kes suhtleb Hannesega vaid tantsuplatsil. Aja möödudes saavad nad lähedasteks ja nii muuseas ilmus Taali kõrvale pisipõnn, kes Hannesele algul teadmata tema verd on
vangistuseks. 2.peatükk Oli laupäeva hommik ja Tom pidi värvima plankusid. Tomi aitas Jim, Tomi sõber. Neile ei meeldinud see töö aga nad ei julgenud ka katkestada sest Polly oli liiga kuri tädi. Varsti tuli Ben Rogers, ta sõi õuna ja kõndis hüplevalt ja tantsisklevalt. Ben mängis et ta oli laev, kapten ja masintelegraaf, lõpuks tahtis Ben ka värvimist proovida. Tom ei lubanud sest ta ütles et seda tööd oskab ainult temasugune poiss. Lõpuks lubas Tom Beni värvima õuna eest. Peale Beni proovimist asus Tom tagasi tööle. Pärast läks Tom ujuma ja ta sai aru et maailm ei olegi lõpuks nii tühine. Tom oli enesele avastand et panna mõnda poissi või meest midagi ihaldama tuleb see teha raskesti kättesaadavaks. 3.peatükk Tom läks Polly juurde ütlema et tal on värvitud aga Polly ei uskunud seda ja ta läks õue vaatama. Tomil oligi tehtud, Polly lubas nüüd Tomil mängima minna aga ta pidi õigeks
Florence Nightingale Elulugu Florence Nightingale mõjutas suuresti 19. ja 20. sajandi õendust. Ta sündis 12. mail 1820 Florence'is, Itaalias ning linna järgi on ta saanud ka oma nime. Nightingale teadis, et just õendus on see, millega ta tegelema peab. Sündinud rikkasse perre, ei olnud tavaline, et temasugune tahab hakata õeks. Vanemad keelasid algul Nightingale'il õeks hakata, kuid 1850. aastal tegi ta seda ikkagi ning alustas õpinguid Saksamaal. 1854. aastal kutsuti Nightingale koos teiste õdedega Krimmi poolsaarele, et ravida Krimmi sõjas viga saanud sõdureid. Sealsed konditsioonid olid jubedad ja Nightingale hakkas kohe töötama selle nimel, et sõdurite olukorda paremaks muuta. Tema töö Krimmi saarel vähendas sõdurite suremust 2/3 võrra
revidendile tema peale kaebamas käisid .Kohtunik,hoolekandeasutuse kuraator,koolideülem,politseipristav,eruametniku ja kõik lugupeetud inimesed linnas tulevad linnapealikku perekonda kihluse puhul õnnitlema . Keset seda toretsevat pidulikkust tormab sisse postiülem lahtivõetud kirjaga ja teatab et ametnik keda kõik pidasid revidendiks ,ei olnudki revident. Hlestakovi kiri loetakse kõvasti ette.Linnapealik läheb täiesti endast välja ja on suures segaduses,-kuidas temasugune,kes ise kelmide kelme on tüssanud,nüüd õnge võeti. JA SIIS SISENEB SANDARM ,KES TEATAB ET TSAARI KÄSUL PETERBURIST ON SAABUNUD AMETNIK,KES PEATUB VÕÕRASTEMAJAS JA NÕUAB SILMAPILK KÕIKI ENDA ETTE. Lõpp
Küsi ükskõik milliselt dobermanni omanikult ja nad vastavad, et dobermann on iseloom karakteriga. Vaata tema tumedatesse silmadesse ja sa näed, kui uudishimulik ta on. Ta uurib iga puud ja kivi, laseb igal rohuliblel paljastada oma saladused väga tundlikule ninale, ta on valvas iga liigutuse suhtes, olles iga hetk valmis oravale või liblikale järgi tormama. Tagasi tulles laia naeratusega, ja teada andes, kui õnnelik sa oled, et sind kaitseb temasugune suurepärane kaaslane. Vaata oma dobermanni pehmetesse armastavatesse silmadesse, ja sa saad teada, et oled tema jaoks maailma naba. Ta saab aru, mida sa tunned, ja juhindub sellest, kas sa aktsepteerid olukorda või mitte. Kui ta märkab, et midagi on valesti või tunneb, et kardad, muutub ta tähelepanelikuks - tema silmad muutuvad - valmis ohuga silmitsi seisma. Kaitseinstinkt on dobermannil kaasasündinud (seda ei saa maha suruda ega koolitusega
Toomas tahab gümnaasiumi ära lõpetada, et ülikooli minna ja endale korralik haridus saada. Isa seda meelt ei ole. Tema leiab, et Toomas peaks minema tööle ja mitte koolis aega raiskama, sest ta on juba täiskasvanud inimene. Uues koolis leidis Toomas endale tüdruku Anna, kellest ta väga hoolib. Olukorda raskendab aga see, et Anna vanemad on rikkast perest, tema ema on ka ise kohtutäitur ning vanemad ei salli Toomast. Toomas pannakse tundma, kuidas temasugune ei ole Annat väärt. Nad ei luba noortel omavahel suhelda. Anna ema leiab, et Anna peab sellistest inimestest eemale hoidma. Toomas on väga õnnetu, sest isa põhjal otsustatakse ära ka tema enda iseloom. Lugu lõppeb sellega, et Kalju viskab Toomase kodust välja, sest ta polnud nõus minema tööle. Õnneks saab Toomas omavalitsuse toetusel koha õpilaskojas, kus ta saab normaalselt edasi elada. Antud loo puhul saab kõige paremini analüüsida lapse ja vanema suhte mõjusid ning
olukordadega, mis teda kurvastasid ja rõõmustada nende üle, mis olid rõõmustamist väärt. Kolmekümnendaks eluaastaks polnud Johannes kuigipalju muutunud. Näojooned olid kõigest veidi teravamaks muutunud. Tema eluaastad möödusid väga vaikselt ning ta ei kartnud tulevikku, vaid ootas seda rahuliku südamega. Kui Johannes noor oli, meeldis talle üks tüdruk. Selle tüdrukuga ei läinud kõik hästi ning ta lubas endale, et mitte kunagi enam ei vaata ta naiste poole, sest temasugune vigane mees tooks sellega kaasa ainult häda ja kurbust. Ta oli teadlik, et see osa elust ei ole tema jaoks. Väike härra Friedemanni kolmekümnendal eluaastal hakkas kõik muutuma. Sel aastal hakkas saabuma ringkonnakomandantuuri vahetus ning üks kanditaatidest oli Härra von Rinnlingen. Kuid selles loos ei omanud tähtsust mitte härra Rinnlingen, vaid tema abikaasa Gerda Rinnlingen. Ta oli daam, keda paljud sisimas kadestasid.
Väsinud Alevipoeg kukkus jooma kummardudes väiksesse järve ja uppus. Tema maeti kalda veerde. Kalevipoeg on rusutud. Ta otsustab valitsuseohjad Olevipojale üle anda ja ise leinates erakuna metsas elada. Kalevipoeg jõuab rännakul Koiva jõe kaldale, kus leiab endale peidukoha. Kalevipoja juures käivad vaenlase saadikud, et salasõprust sobitada. Esimesed kolm püüavad teda selja tagant rünnata. Kalevipoeg virutab nad maasse. Järgmise sobitaja saadab minema, öeldes, et temasugune ei hakka teiste voli all elama ega teiste käsku täitma, selleks on ta liiga vägev. Pahandatud Kalevipoeg luusib laantes ja jõuab Kääpa jõe kallastele. Kääpa jões lebab mõõk, millele Kalevipoeg ise needmissõnad peale laulnud. See peab jalad lõikama selle, kes teda enne ise kandnud. Kalevipoeg soovis surma sortsile, kes mõõga siia kandnud, kuid Soome sepa sajatused ajasid sõnad segamini. Kui nüüd Kalevipoeg jõkke astus, murdis mõõk tal mõlemad jalad
telke, lammutatakse varjualuseid, juba asuvad mõned laevadele, mida teised vette tõukavad: ,,Kreekasse! Kreekasse! Koju!" Siis astub ette Odysseus, jookseb Agamamnoni juurde, rabab sellel valitsuskepi käest ja astub seda viibutades vastu kõige südimatele kaptenitele ja sõduritele. ,,Hullud!" hüüab ta. ,,Kuhu te lähete? Kas te ei taipa, et Agamemnon tahtis teid ainult proovile panna? Kas te ei taipa, et temasugune võimas kuningas karistab teid, kui te peaksite põgenema? Pidage! Tulge tagasi! Mängus on Kreeka au!" Nende sõnade juures seisatavad paljud, andes endale ootamatult aru, et niisugune käitumine pole midagi muud kui argus. Paljud tulevad jälle laevadelt maha ja lähevad tagasi kogunemiskohta. Mõni on aga otsustanud lahkuda, ning nende seas räuskab ja protesteerib kõige valjemini Thersites, kõige inetum ja tigedam mees kreeklaste leeris. ,,Mida te ometi teete
See on kahtlemata sama loom, keda Mehhikos kutsutakse tlaquazin'iks17 ning kelle emasloomadel on La¨et'i18 teatel samasugune ja sama otstarbega kott. Lõpuks -- kuidas ka oleks nende erandlike ja soodsate asjaolude kokkulangevustega, millest ma edaspidi kõnelen ja mis vabalt võinuks ka mitte kunagi teoks saada -- pole kahtlust, et esimene inimene, kes valmistas endale rõivad või ehitas elamu, ei teinud midagi eriti vajalikku, sest oli ta ju seni ilma läbi saanud ja pole selge, miks temasugune tugev inimene poleks võinud edaspidigi jätkata eluviisiga, mida ta ometi oli talunud juba lapsepõlvest peale. Üksi, jõude ja alati varitsevas ohus elavale metsinimesele pidi meeldima magada ja tema uni oli kerge nagu loomadel, kes mõtlevad vähe ja seepärast niiöelda magavad kogu selle aja, mil nad ei mõtle. Kuna enesesäilitamine oli tema peaaegu ainus mure, pidid tema kõige arenenumad võimed olema need, mille peamine eesmärk on rünnak
temale meeldis kõik, mis oli salapärane -- ta võis sellest seikluse treida ja suurt heameelt tunda. Nii siis kõik läks; ja Tom tegi endast Sidi ja aitas mind, kuidas vähegi oskas. Ja tädi Polly ütles, et Tomil oli õigus; et vana miss Watson oli oma testamendis Jimile tõesti vabaduse kin- 493 kinud. Nii oli Tom Sawyer kogu seda vaeva ja kõiki neid raskusi näinud ainult selleks, et vaba neegrit vabastada. Ja mina ei olnud taibanud, kuidas temasugune korralikult kasvatatud poiss võis neegri vabastamise juures abiks olla! Tädi Polly ütles, kui tädi Sally olevat kirjutanud, et Tom ja Sid olid tervelt pärale jõudnud, siis olevat ta endamisi mõelnud: «Kae, mis see siis tähendab! Midagi säärast võis oodata, kui ta üksi teele läks, ilma et kedagi oleks olnud teda valvamas. Tahes või tahtmata pidin nüüd enam kui tuhat miili jõge mööda alla sõitma, et näha, millega see poiss oli seekord jälle hakkama saanud
annaabi.ee 
