Siis pani ta need lindid eri magnetofonidele korraga mängima ning viis seejärel makid sünkroonist välja. Sel kombel avastas ta nn. faasinihketehnika. Seda võtet kasutas ta seejärel mitmes instrumentaalteoses, millest tuntumad on "Piano Phase" (1967) ning "Violin Phase" (1967). Esimene teos, mis annab tunnistust helilooja loomingulise käekirja muutumisest on "Muusika 18 esitajale" (1976) 1980. aastateks on Reich lõplikult loobunud ülinapist temaatilisest materjalist, sealt alates on tema teosed ka mitmeosalised, esituskoosseisud on suuremad ning meloodiakaared pikemad. Helilooja selle perioodi üks hinnatumaid kompositsioone on "Different Trains" (1988) keelpillikvartetile ja lindile , mis räägib holokausti ohvritest. 1990. aastate kaks tähelepanuväärset kontsertlikku teost on "City Life" ja "Proverb". Lavamuusika: Reichi lavamuusika moodustavad dokumentaalsed video-ooperid, mis kõik on valminud koostöös tema naisega (Beryl Korot)
Mis oli Beethoveni põhipill ja kuidas ta seda kasutas? Klaver, ta kasutas seda jõulisemalt ja otsis pillist uusi orkestraalseid värve ja mitmepalgelist kõla. Nimeta mõned Beethoveni peateosed (sümfooniad) ja selgita, miks need on erilised. 3. sümfoonia - Algul oli teos pühendatud Napoleonile, kuid pärast seda, kui viimane end keisriks kuulutas, raevus helilooja ja rebis pühendusega tiitellehe puruks. 5. sümfoonia - Beethoveni lemmiksümfoonia, parim näide teose temaatilisest terviklikkusest. 9. sümfoonia - Beethoveni elutöö kokkuvõtteks. Selle teose kulminatsioon saabub finaalis, kus orkestrile lisanduvad nii koor kui ka solistid.
`Eroicast` alates kasvavad tema sümfooniate osade mõõtmed. Teemad ei ole enam lõpetatud voolavad meloodiad, lühikesed motiivid võivad olla aluseks erinevatele teemadele, suurendades nii sümfooniate vahelist seotust. Hakkavad hägustuma vormiosade piirid, töötluslikkus ei piirdu ainult töötlusega, vaid kandub ka teistesse vormiosadesse. 5. sümfoonia (1807, `Saatusesümfoonia`), Beethoveni lemmiksümfoonia on tema heroilise sümfonismi tipp. See on ka parim näide teose temaatilisest terviklikkusest ning sellest tingitud ühtsest kulgemisest teose alguseni lõpuni. Kogu sümfoonia temaatilise materjali aluseks on teose avataktides kõlav nn saatuse koputuse kujund, mis läbib kõiki osi kõige erinevamates variantides. 9. sümfooniat (1825) võib pidada Beethoveni elutöö kokkuvõtteks. Selle teose kulminatsioon saabub finaalis, kus orkestrile lisanduvad nii koor kui ka solistid; tekst põhineb Fr. Schilleri teosel `Ood rõõmule`
`Eroicast` alates kasvavad tema sümfooniate osade mõõtmed. Teemad ei ole enam lõpetatud voolavad meloodiad, lühikesed motiivid võivad olla aluseks erinevatele teemadele, suurendades nii sümfooniate vahelist seotust. Hakkavad hägustuma vormiosade piirid, töötluslikkus ei piirdu ainult töötlusega, vaid kandub ka teistesse vormiosadesse. 5. sümfoonia (1807, `Saatusesümfoonia`), Beethoveni lemmiksümfoonia on tema heroilise sümfonismi tipp. See on ka parim näide teose temaatilisest terviklikkusest ning sellest tingitud ühtsest kulgemisest teose alguseni lõpuni. Kogu sümfoonia temaatilise materjali aluseks on teose avataktides kõlav nn saatuse koputuse kujund, mis läbib kõiki osi kõige erinevamates variantides. 9. sümfooniat (1825) võib pidada Beethoveni elutöö kokkuvõtteks. Selle teose kulminatsioon saabub finaalis, kus orkestrile lisanduvad nii koor kui ka solistid; tekst põhineb Fr. Schilleri teosel `Ood rõõmule`
teostes. `Eroicast` alates kasvavad tema sümfooniate osade mõõtmed. Teemad ei ole enam lõpetatud voolavad meloodiad, lühikesed motiivid võivad olla aluseks erinevatele teemadele, suurendades nii sümfooniate vahelist seotust. Hakkavad hägustuma vormiosade piirid, töötluslikkus ei piirdu ainult töötlusega, vaid kandub ka teistesse vormiosadesse. 5. sümfoonia (1807, `Saatusesümfoonia`), Beethoveni lemmiksümfoonia on tema heroilise sümfonismi tipp. See on ka parim näide teose temaatilisest terviklikkusest ning sellest tingitud ühtsest kulgemisest teose alguseni lõpuni. Kogu sümfoonia temaatilise materjali aluseks on teose avataktides kõlav nn saatuse koputuse kujund, mis läbib kõiki osi kõige erinevamates variantides. 9. sümfooniat (1825) võib pidada Beethoveni elutöö kokkuvõtteks. Selle teose kulminatsioon saabub finaalis, kus orkestrile lisanduvad nii koor kui ka solistid; tekst põhineb Fr. Schilleri teosel `Ood rõõmule`
Tallinn: Varrak, 2008, lk. 174. 2 Ibid., lk. 174. 3 http://en.wikipedia.org/wiki/Western_(genre)#cite_note-2 4 Film (sarjast silmaringi teatmik), lk. 174. 1 Läänest (hobused, kauboid, indiaanlased, tolmused linnad jne)5 ja sellega mängida soovile vastavalt nagu seda tegi näiteks Mel Brooks oma filmis „Leegitsevad sadulad“ (1974), mis on vesterni paroodia. Lähenedes vesternile temaatilisest vaatevinklist, arvestamata tausta, siis ei ole selles midagi erilist – moraalsete tõekspidamistega mängimine, üksik püstolikangelane, šerifi ja lindprii olemusvõitlus jne. Sellesse konteksti saaks panna paljusid filme, mis ei ole tingimata pärit Ameerikast. Üheks heaks näiteks on Zalakeviciuse „Keegi ei tahtnud surra“, mis räägib II maailmasõja järgsest ajast Leedus, mil metsavendlus oli veel aktiivne. Film keskendub
mitmesuguste konkreetsete teadmiste ja arvamuste elemente eelkõige 1 http://www.folklore.ee/tagused/nr10/varn.htm 2 A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv 1984 ,,Vanasõnaraamat" Tallinn: Kirjastus Eesti Raamat meteoroloogilisi, agrotehnilisi ja veterinaarseid, aga ka tehnoloogilisi, meditsiini- ja hügieenialaseid. See kokku moodustabki põhiosa vanasõnade temaatilisest perifeeriast. Uurijad on korduvalt tähele pannud, et vanasõnad räägivad üksteisele vastu: mida ühed jaatavad ~ käsivad, seda teised eitavad ~ keelavad. Nii näiteks on eesti vanasõnades peaaegu pooleks vastandlikke arvamusi selle kohta, kas lapsi tuleb kasvatada ja õpetada ainult suusõnaga või peab neile andma ka ihunuhtlust. (Nt. Vili ei kasva vihmata, lats ei ilma vitsata. Ja Mida armsam laps, seda kibedam vits. Kuid Lahke sõna aitab rohkem kui vits. Ja Hea laps kasvab vitsata.)
taustinformatsioon, seejärel kasutada spetsiifilisemaid ja värskemaid allikaid välja tuleb kirjutada leitud allika nimetus, asukoht ja kasutamise kuupäev kirjutada välja iga leitud teaviku kirje, seda läheb hiljem vaja teema ehk otsisõnad tuleb tõlkida andmebaasides kasutuselolevatesse märksõnade keelde otsisõnu tuleb kontrollida andmebaasi poolt kasutatavate märksõnastike, tesauruste vm liigitussüsteemiga andmebaasi mahust andmebaasi temaatilisest vastavusest uue teabe lisandumissagedusest otsingu kiirusest otsinguvõimaluste mitmekesisusest kasutamislihtsusest
Steve Reich Minimalismi teerajajaid ja olulisimaid esindajaid. Esimestes teostes kasutas lindimuusika võtteid. Kleepis makilindid kokku, nii et lint liikus korraga kahel pool. Pani need korraga mängima. Nii kordus üks ja sama materjal. Siis viis ta lindid sünkroonist välja. Nii avastas ta faasinihke tehnika. Näiteks "Violin phase". Teos on viiukile ja kolmele samaaegsele salvestisele. Siis mängib sama, aga tuleb varem sisse. 1980ndatel loobub ülinapist temaatilisest materjalist. Teosed muutuvad pikemaks, koosseisud suuremaks. Näiteks teos "Different Trains". Teos räägib holokausti ohvritest. Lavamuusika Dokumentaalsed video-ooperid, koostöös tema naisega. Näiteks "The Cave". Video koosneb dokumentaalkaadritest, kus intervjueeritakse erinevate religioonide inimesi, kes ärägivad usu figuuride tähendusest tänapäeval. Muusikaline koosseis kammerlik. Siis ilmub video-ooperite triloogia, mis käsitleb tehnika võidukäigu teemat. Philip Glass
põhjuslikkuse, asjade sarnasuse ja erinevuse, aja toime jm. kohta. Teisalt on perifeersemadki osad vanasõnafondist omal moel inimkesksed. Peale rahvaeetika ja filosoofiliste algmete on vanasõnadesse kätketud rohkesti ka mitmesuguste konkreetsete teadmiste ja arvamuste elemente -- eelkõige meteoroloogilisi, agrotehnilisi ja veterinaarseid, aga ka tehnoloogilisi (kehakatete ja riistada valmistamine, ehitustöö jm.), meditsiini- ja hügieenialaseid. See kokku moodustabki põhiosa vanasõnade temaatilisest perifeeriast. Perifeerses alas tõusevad esile kaks omapärast ainerühma. · Kalendaarsed vanasõnad e. nn. poeetiline rahvakalender. Nagu muud vanasõnad, on needki üksused mingite seaduspärasuste vormistused, sisaldavad mõtte- ja kõlakujundeid (eriti alliteratsiooni), mistõttu neid võib lugeda vanasõnade eriliigiks. Tuntumad neist on järgmised: Kui tõnisepäeval (17. I) ~ küünlapäeval (2. II) ~ seitsmevennapäeval (10. VII) on niipaljugi sajuvahet ~
temaatiline ja tüüpiline luuleanalüüs, kus tuuakse välja korduvad motiivid ja poeetilised teemad. Derrida polemiseerib eelkõige semantilise korduse e iteratsiooni kontseptsiooniga (et kordused loovad struktuuri, konstruktsiooni). D järgi kordus seotud just tähenduse hajumisega. Korduses kaotab märk oma identiteedi, seostudes alati uue kontekstiga. Dissémination – semantiline hajumine, mis ei võimalda mingit tervikut konstrueerida. Ei saa kõneleda rangest temaatilisest arengust. Kordus pole teksti konstitueeriv, vaid dekonstrueeriv element. Dekonstruktsioon seostub tähenduse edasilükkamise, nihke, pikendamisega (différance). Nagu de Man, väidab ka D, et dekonstruktsioon sisaldub tekstis eneses. Dekonstruktiviste on nimetatud terroristideks kes lõhuvad tekstide terviklikkuse, kuid nemad ütlevad et tekst dekonstrueerib end ise. Mallarme’i tekstid tunduvad Derridale olevad dekonstruktiivse praktika mudel. D ei
keskmisest enam valmis kanepit suitsetama ning alkoholi tarvitama. Brady hinnangul soodustavad sellised mängud noortel inimestel riskikäitumist, mille raames ei peeta pühaks enese ja teiste tervist ning elu. Teadurite hinnangul peaksid lapsevanemad mõistma, et vägivaldsed arvutimängud mõjutavad laste kätumist ja tõekspidamisi negatiivses suunas. (Vägivaldsed arvutimängud muudavad paranoiliseks) Ameeriklaste ja jaapanlaste esimesest pikaajalisest temaatilisest koostööuuringust nähtub, et vägivaldsete arvuti- ja videomängude mängimine suurendab oluliselt noort agressiivsust. Tulemused on seda kindlamad, et esimest korda tehti selline uuring eri kultuurikeskkondades. Uuring korraldati kolmes rühmas. Esimeses oli 181 Jaapani noort vanuses 12–15 eluaastat, teises 1050 jaapanlast vanuses 13–18 eluaastat ja kolmandasse rühma kuulus 364 ameeriklast vanuses 9–12 aastat. Noorte vägivaldsust ja agressiivsust uuritikatse algushetkel ja kolme
Maailm ,kus ta üles kasvab islami ja kristliku kultuuri piiril. Võiks ka praeguses ajas intrigeeriv olla. Maailm ei ole geograafilisele kaardile kantav. Piir on seal, kus on kõrb, see on suur kõrberomaan. Kordub see, et peategelasel on varikujud. Stiililiselt tegemist konstrueeritud keeleuuendusega, teisalt loomuliku keeletunde sulamisega. Loomulikkuse ja kunstlikkuse pinge, mis seal stiilis seda põnevaks teeb. Kentaur räägib lühidalt kahest temaatilisest keskmest: nafta (või õli)romaan. Teiseks on see romaan külluslikust eluenergiast ja seksuaalsusest. Mehekeskne, seksistlik autor, aga seksism on teistmoodi kui Krossil. Naftaromaa- Nikyas kaevandab naftat. Nikyase puhul tegevus kasvab millekski suuremaks kui esiisade tegevus, loodusliku tasakaalu küsimus, asi võtab võimsa haarde: tegevus algab kõrbes, õpeb enam-vähem kõikjal. Viimastes romaanides retseptsioon kõikuvam olnud. Sõnajalg kivis 2006 jookseb kahel tasandil
annaabi.ee 
