Leidsid 15 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tellised ja tellismüüritis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tellis, tellised, telliste, seid, telliseid, silikaat, silikaattellis, soolad, veeimavus, savitellis, savist, survetugevus, betoontellis, müür, kristalliseerumine, savitellised, tekstuuri, betoontellised, spetsiaalsed, külmakindlus, soojus, paisumise, paisumist, ühenduskohtades, vuugi, niiskuspaisumine, liivast, silikaattelliste, tavalised, paisuvadLiis Kullamaa TELLISED TELLISTE TÜÜBID Savitellised Silikaattellised Tsement tellised SAVITELLISE TOOTMINE Savi kaevandamine ja laagerdamine Ühtlaseks massiks segamine Vormimine- lintpressil Kuivatamine- kamber- või tunnelkuivatites 80-90°C juures 1-3 päeva Põletamine- tunnelahjus 900-1000 °C juures, 1,5-2 ööpäeva (saavutab vastupidavuse) SAVITELLISTE TÜÜBID Auktellis (kandvad või mittekandvad sise ja välisseinad, ahjude ja kaminate välisviimistlus Nurktellis (sambad, aiapostid, karniisid)
kasulik puusepatööstus võib kasu tuua turustamise juures. Enne termotöötlust puitmaterjali virnastatakse ja peale töötlust materjal pakitakse. Kambri termotöötlusprotsessi staadiumid on järgnevalt kuumutus, termotöötlus, jahutus, tasandus ja lõppjahutus. Laetud termokamber: 8 3. SAVITELLISE TOORMATERJAL, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE 3.1. Savitellise toormaterjal Keraamilised tellised on olnud täiuslikuks ehitusmaterjaliks juba 5000 aastat. Põhjuseid selleks on mitmeid ning need on jäänud läbi aegade püsima kuni tänapäevani. Telliste kasutamisel on tohutult eeliseid. Näiteks on tellisel ilu ja mitmekesisus, vastupidavus ja väärtuse säilimine, mugavus ja tulekindlus ja kindlasti savitellis keskkonda säästev toode. Keraamilisteks materjalideks nimetatakse igasuguseid põletatud savi-tooteid. Nende headeks
jahtumisel c)Sõmerad tardkivimid - on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Näiteks pimsskivi d)Tsementeerunud tardkivimid - on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. *Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1…30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim.. suur survetugevus, väike tõmbetugevus, suur tihedus, väike veeimavus, suur külmakindlus, suur soojajuhtivus, suur kõvadus, suur kulumiskindlus, hästi poleeritav, väga dekoratiivne. Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on: -killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; -sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); -äärekivid (väga vastupidavad); -välistrepiastmed; -plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; -skulptuursed detailid jne. 2.SETTEKIVIMID
y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Bk=(Gm-Gk/Gk)x100%; Bm=(Gm-Gk/V0)x100%. Materjali poorid täies ulatuses tavaliselt veega ei täitu. 80% pooridest täitub veega.
Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjali pinnal. Vastupidiselt mat kuivab
1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8)Gaasitihedus-mtrjli omadus endast gaasi läbi lasta. Mõõtühik-Pascal/ mm/Hg
mõistet. Sel juhul määratakse mahumass materjali sellise kohevuse juures, nagu see puistamisel jääb. Poorsus. Poorsus näitab kui suure protsendi moodustavad materjali kogumahust poorid. Poorid võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle. Avatud poorid on aga korrapäratud üksteisega ühendatud tühemid. Poorid on täidetud kas õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltuvad paljud teised materjali omadused – tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus jne. Teraliste ja pulbriliste materjalide korral kasutatakse tühilikkuse mõistet. See näitab teradevaheliste tühemete mahtu kogu materjali mahust. 11 Veeimavus. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui materjal puutub veega vahetult kokku. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi.
TEHISKIVIMATERJALID KERAAMILISED MATERJALDI Keraamika all mõistetakse savist või savisisaldavatest segudest põletatud tooteid. Ehituskeraamika valmistamist ja toodete laia kasutamist läbi ajaloo on soodustanud savileiukohtade rohkus ja keraamiliste materjalide suur tugevus, ilmastikukindlus ning püsivus ka agressiivsetes ja kõrgete temperatuuride keskkonnas. Tiheduse järgi liigitatakse keraamilisi materjale poorseteks ja tigedateks. Poorseteks nim. tooteid, mille kaaluline veeimavus on vähemalt 5%. Siia kuuluvad harilik tellis, laekivid, katusekivid, fassaadikeraamika, drenaaži- ja kanalisatsioonitorud, seinakatteplaadid. Tihedad on tooted, kus kaaluline veeimavus on alla 5%. Näiteks metlahh e. põrandaplaadid, klinkerteelis. Keraamika tooraineks on savikad materjalid. Veega segatud plastse massi kuivatamisel säilitab toode oma kuju. Põletamisel moodustub tugev tehiskivi. Tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu. Tolmu ja liivas sisaldus vähendab
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). [g/cm3] Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). [g/cm3, kg/m3] Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta
· Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus
2) TIHEDUS materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt materjali poorid 100% veega ei täitu. 5) HÜGROSKOOPSUS materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Vastasel juhul materjal kuivab
Semestri jooksul tuleb teha hindeline kursusetöö. Kursuse jooksul vaadeldakse konstruktsioone ja rajatisi, mille põhiosaks on kivimüür Kivist hooned on ajalooliselt ühed vanemad Eriti tuntud on igat liiki sakraalhooned. Kaasajal ehita- takse kivihooneid eriti preztiissete ansamblite puhul, väikemajadena jne. Kivivooderdist kasu- tatakse hoonete välisseintes nende suure ilmastikukindluse ja hea väljanägemise tõttu. Üks vanemaid tehiskive on põletatud savitellis, hiljem on kasutusele võetud tsement- ja silikaatki- vid. Looduskivina on Eestis juba vanast ajast kasutatud paekivi (lubjakivi) Kursuse jooksul vaadeldakse praegusel ajal kasutatavaid kivimaterjale ja nende omadusi. Tutvutakse kivi- konstruktsioonide arvutuse ja konstrueerimisega. 1.2 Terminid ja tähised (1) Juhul, kui vastupidine pole eraldi margitud, kasutatakse rahvusvahelisele standardile ISO 8930 vastavat terminoloogiat.
G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta endasse vett imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust Hügroskoopsus on materjali omadus endasse imeda niiskust õhust. Materjal niiskuv siis kui auru rõhk õhus on suurem auru rõhust materjali pinnal
Värvus valge. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest. Kasutatakse vormitud tooteid: plaate jms. Ekstruudermullpolüstüreeni (XPS). Värvus sinine. Tugevam, tihedam, väiksem veeimavus. Kasutatakse seal, kus on tegemist koormuse all töötavates ehitise osades. Mullpolüuretaan (PUR): kasutatakse erineva tiheduse ja jäikusega plaatide, samuti aga vedela massina (vahuna). Kõva mullpolüuretaan on hea soojusisolatsioonimaterjal oma suletud pooride tõttu. Väike veeimavus. Kasutatakse soojustusena paneelides, tihendusvahuna aga ka niiskusisolatsioonina. 44. Orgaanilise päritoluga soojustusmaterjalid- tootmine, tselluvill Soojustusmaterjale valmistatakse nii looduslikest (roogplaat, tselluvill) kui ka sünteetilistest (polüetüleen, polüuretaanid) orgaanilistest ainetest Tselluvilla toormeks on makulatuur ja peamiselt puhas ajalehepaber. Tselluvilla ei klassifitseerita mittepõlevaks isolatsioonimaterjaliks, kuid see peab tulekoormustele
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
annaabi.ee 
