juhul tuleb keemialaboril aasta jooksul esitada? C. Seoses tootmiskulude kasvuga ootab keemialabori juhtkond, et järgmisest aastast tõusevad mä tasemeni võivad säilituskulud tõusta (%-na preparaadi ostuhinnast), et varude juhtimiskulud ei ületak et labori juhtkonnal õnnestus alandada tellimiskulu ühe partii kohta punkt NB! Pidage silmas, et sisendandmete muutus toob endaga kaasa ka optimaalse tellimiskoguse m optimumpunktis varude säilituskulud võrduvad varude tellim A) Preparaat 864 kg aastas Säilitamiskulu 12.20% 1242 €/kg Tellimiskulu 202 partii Optimaalne Tellimismaht 1691.483 Tellimiste arv aastas (n) 0.510794 -> ehk üks kord kahe aasta jooksul
ja optemeerida. Liiga suured varud kurnavad ettevõtte ressursse aga liiga väikesed ressursid pärsivad ettevõtte tootmisvõimsust. 11. Varude juhtimise funktsioonid Varude juhtimine (ingl. inventory managment) võimaldab vähendada seotud kapitali (laovarude all olev raha ning laovarude hoidmiseks ja käsitsemiseks vajalikesse ruumidesse investeeritud raha) hulka tagades samaaegselt piisavate laovarude olemasolu. Peamisteks võtmeteguriteks on optimaalse varude suuruse ja tellimiskoguse leidmine. 12. Varude säilituskulud · Turva kulud · Kindlustuskulud · Elekter · Eritingimustel säilitamise kulud · rendikulud ·
Kaubad, millel on ühtlane nõudlus, vajavad väiksemat laoseisu. Kaubad, mille nõudlus varieerub, vajavad suuremat laoseisu. Kaubad, millel on suur nõudlus, vajavad kõrget hankekindlust. Kaubad, mille nõudlus on väike, peaksid omama väiksemat hankekindlust. Unikaalsed tooted peaksid olema kõrge teenindustasemega. Üleliigses koguses kaupa ei ole otstarbekas laos hoida. Optimaalne ostupartii Ökonoomse tellimiskoguse kasutamise eesmärk on minimeerida varudega seotud põhikulutusi. Püütakse arvestada laokulusid ja tellimiskulusid. Laokulud jaotatakse ülalpidamiskuludeks ja ladustamiskuludeks. Optimaalse ostupartii määratlemiseks on EOQ ehk Wilsoni valemi kasutamine (Economic Order Quantity, EOQ – valem). EOQ-valem kirjeldab lihtsal viisil ostu- ja laokulude suhte põhilist probleemi. Valemi kasutamisel lülitatakse veokulud
elimineerimine; lao geograafilise asukoha valik lähtudes optimaalsetest transpordikuludest. 12 Varude juhtimine võimaldab vähendada seotud kapitali hulka (laovarude all olev raha ning laovarude hoidmiseks ja käsitsemiseks vajalikesse ruumidesse investeeritud raha) tagades samaaegselt piisavate laovarude olemasolu. Peamisteks võtmeteguriteks on optimaalse varude suuruse ja tellimiskoguse leidmine. Logistikapartneri kompetentsi kuulub: nõudluse prognoosimine; optimaalse laovaru määramine; optimaalse tellimuspunkti määramine; optimaalse tellimiskoguse määramine. Outsourcing võimaldab suunata ettevõtte tähelepanu ja ressursid põhitegevuse teostamisele ning kõrvaltegevused delegeeritakse neile, kes suudavad neid teostada efektiivsemalt ja kvaliteetsemalt. Oluline on hetkeolukorra ning ressursside analüüs
Üleliigses koguses kaupu ei ole otstarbekas laos hoida. Laovaru suuruse määravad kolm motiivi, milleks on tootmis- ja müügivajadus, turvamotiiv ja spektulatiivne motiiv ehk on oodata hinnamuutusi, mis võimaldavaf järgmist partii odavamalt/kallimalt osta/müüa. Varude juhtimise üheks põhiküsimuseks on see, kui palju kaupu tasub korraga tellida ehk milline on optimaalne tellimiskogus. Tellitava partii suuruse määramisel püütakse toimida ökonoomselt. Ökonoomse tellimiskoguse kasutamise eesmärk on minimeerida varudega seotud põhikulutusi. Püütakse arvestada laokulusid ja tellimuskulusid. Laokulud jaotatakse ülalpidamiskuludeks ja ladustamiskuludeks. Laokulud suurenevad ladustatava ühiku kohta ostukoguse suurenedes. Tellimiskulud on tooteühiku kohta väiksemad, kui ühe ja sama tellimusega tellitakse suhteliselt suured kogused erinevaid tooteid. Pikema tellimuse tegemine
tootmisgraafikule- varusid seadmata piiranguid nende miinimumi osas, sünkroniseerib ja kooskõlastab varumist tootmise- ja füüsilisejaotusega. JIT peamisteks iseloomuomadusteks on: · Personali tegevus on hästi kooskõlastatud igas juhtumistasandil · Kõik jõupingutused on suunatud eesmärke takistavate mõjufaktorite maksimaalsele kõrvaldamisele. · Varude suurus näitab jooksvaid vajadusi · Tarnekogust arvutatakse majanduslikult optimaalse tellimiskoguse valemi alusel (EOQ) · Varu minimeeritakse, reservvarud puuduvad · Ajavarud lühendatakse niipalju kui võimalik, et kiirendada varustajate reageerimist · Täpsema prognoosimisega vähendatakse oluliselt määramatust · Tarnijaid käsitletakse kui võimalikke koostööpartnereid, kusjuures koostööd arendatakse üksnes kõrget reitingut omavate lojaalsete varustajatega. Veondus strateegia
See süsteem ei eelda totaalset arvutiseerimist, küll aga seab väga kõrged nõuded personalile (intelligentsus, ausus, vastutus, võime meeskonnatööks ) JIT süsteemi peamisteks iseärasusteks on, et personali tegevus on hästi kooskõlastatud igal juhtimistasandil; kõik jõupingutused on suunatud eesmärke takistavate mõjufaktorite maksimaalsele kõrvaldamisele; varude suurus näitab jooksvaid vajadusi; tarnekogust arvutatakse majanduslikult optimaalse tellimiskoguse valemi alusel (Economic Order Quantity–EOQ) varusid vähendatakse maksimaalselt (reservvarud puuduvad); aega lühendatakse niipalju kui võimalik, kiirendamaks varustajate reageerimist; täpsema prognoosimisega vähendatakse määramatust oluliselt; tarnijaid käsitletakse kui võimalikke koostööpartnereid, kusjuures koostööd arendatakse üksnes kõrge reitinguga ja lojaalsete varustajatega;
konsolideerida tellimusi samale tarnijale) Eeldab suurema turvavaru omamist, kui nõudlus peaks kasvama Tellimispunkti süsteem- Tellimus esitatakse kui tootevaru langeb teatud tasemele. Tellimus on kindla suurusega. Ajalise plaanimise süsteem- Arvutipõhine süsteem, mis plaanib varude vajadust nii, et tellimine toimuks ajalises ja koguselises vastavuses vastavalt prognoositud nõudlusele. EOQ mudel- Economic Order Quantity, optimaalne tellimiskogus mudel optimaalse tellimiskoguse leidmiseks. Partii suurus leitakse tasakaalustades säilitus ja tellimiskulud. Eesmärk: on arvutada tellimiskogus, mis minimeeriks kogu tarnekogusega seonduvat muutuvkulu. Mudeli eeldused lihtsaimal kujul- • Nõudlus on pidev, muutumatu ning 100% prognoositav • Täitmisaeg on muutumatu ning ette teada • Ostuhind on muutumatu, ei sõltu tellimuse suurusest ega tellimishetkest • Veokulu on muutumatu, ei sõltu tellimuse suurusest ega ajast
prognoositud nõudlusele. Kui eelmistes süsteemides toimus täiendamine reaktsioonina oleviku nõudlusele, siis ajalise plaanimise süsteem lähtub plaanitavast nõudlusest tulevikus. Peamine eelis: varude tellimine käivitatakse lähtudes vajadusest omada varusid just siis, kui neid tulevikus nõudluse prognoosi järgi vajatakse. Üks ajalise plaanimise süsteeme on materjalivajaduse planeerimine ehk MRP (material requirements planning). EOQ mudel – optimaalse tellimiskoguse mudel; Klassikaline arvutuslik lähenemine, mille eesmärgiks on arvutada tellimiskogus, mis minimeeriks kogu tarnekogusega seonduvat muutuvkulu. Lihtsal kujul koosneb see perioodi summaarsetest tellimiskuludest ja säilituskuludest. Et valem oleks võimalikult lihtne, tuleb lihtsustatult eeldada, et: • Nõudlus on pidev, muutumatu ning 100% prognoositav • Täitmisaeg on muutumatu ning ette teada
Poepakendeid käsitsetakse jaekaubanduses keskmiselt 2 minutit, sellest poolteist minutit poes. Rootsi laiatarbekaupade poed käsitsevad ligikaudu üks miljard 9 poepakendit aastas. Kui igat pakendit käsitsetaks vaid üks sekund vähem, annaks see laiatarbekaupade puhul 40 miljonit krooni kokkuhoidu aastas. Logistilise pakendamise mure on ka seos veopakendi ( VP) suuruse, tellimiskoguse ja jaekaubanduses vaatamiseks väljapandud koguse vahel. Materjali käsitsemise seisukohalt peab VP olema standarditud ja mõistliku suurusega, et minimeerida laos käsitletavate ühikute arvu. On soovitav, et jaotuskeskus ostaks kaupa VP vastavas koguses. See nõue alati ei sobi. Näiteks madala nõudlusega toodete puhul võib VP sisaldada liigset varu kaupade jaoks, mida müüakse üks ühik nädala, on aga pakitud 48 ühiku kaupa. Tööjõukulu minimeerimiseks
Seda meetodit nimetatakse tellimustsükli meetodiks. 153. Millist säästu on võimalik saada tellimustsükli meetodi rakendamisel? Tellimustsükli meetodi kasutamisega on võimalik saada arvestatavat kulusäästu, kui ühelt tarnijalt tellitakse palju erinevaid tooteid. Antud meetod aitab vähendada tellimis- ja veokulusi. 154. Mida arvutatakse EOQ valemi abil? Selle valemi abil arvutatakse optimaalse tellimiskoguse määramine. 155. Millised piirangud on EOQ valemi rakendamisel? Valei kasutamisel eeldatakse järgmiste asjaolude arvestamist: · Nõudlud on ühtlane · Ostuhind võib sõltuda tellitava partii suurusest · Tellimiskulude õige määramine on komplitseeritud · Laokulude koefitsendi õige määratlemine on töömahukas ja kompliatseeritud · Optimaalne ostukogus ei pruugi tulla arvestuste tulemusena täisarv 156
küsimuseks – milline peaks olema nõudlust, tellimiseks tehtavaid kulusid, toote hinda ja selle säilituskulusid arvestades majanduslikus mõttes sobivaima (optimaalse) suurusega ühe laoartikli juurdetellitav kogus. Kulude vahel tasakaalupunkti otsides leiti, et teatud tellimiskoguse puhul on toote tellimis- ja säilituskulude summa minimaalne. Ühtlasi selgus, et minimaalne on see alati siis, kui tellimis- ja säilituskulud on ühesuguse suurusega ehk omavahel tasakaalus. Joonis 14.10 Optimaalne tellimiskogus 1913
annaabi.ee 
