Töö XII Maja plaan 13 3 4 Parempoolse korteri seinte ettevalmistus ja katkestusjoone joonestamine. Töö XII Maja plaan 14 2 Hoiatus lukustatud kihi kohta; ruuduke telgjoonel – valikuruuduke, akna äärjooned on aktiveerunud kärpimisjoontena.. Selleks, et akent kujutavaid peenjooni joonestada, on vaja telgjoone osa akna avast kärpida. Kuna me aga lukustasime kihi Teljed kohe pärast seda, kui nad olid joonestatud, siis kärpimise katsel kuvab arvuti selle koha juures, kus püütakse lukustatud kihi objektile “haiget teha”, kinnise tabaluku kujutis. Selline kujutis kuvatakse mõnikord ka siis, kui tahetakse
tasandi ja veeliinitasandi lõike ning põhitasandi ehk rõhttasandi vaheline nurk praktikas piirdutakse vööri- ja ahtrisüvise vahe leidmisega ja nimetatakse samuti trimmiks t (vene keeles ) arvutatakse t = T F - TA . Kuna laevadel ekspluatatsioonis peale lastimist on kreeninurk lubamatu, siis laeva trimmi määrab: keskmine süvis TM ning vööri- ja ahtrisüvise vahe e. trimm t mõõdetud püstsirgetel (vööris vee puutepunktis ja ahtris roolipalleri telgjoonel). 1.5. Laeva koordinaatide süsteem Laeva staatikas on kasutusel ristkoordinaatide süsteem, mis on laevaga seotud nii, et algpunkt on lõikepunkt kolme omavahel risttasandil: CL-tasand e. keskliinitasand (varem ka venepärane diametraaltasand DT e. ); BL-liin e. baasliinitasand; miidlitasand e. MS-tasand (MS asendatakse sageli sümboliga ). Positiivseks koordinaatide suunaks on: 0x e. abstsiss miidlist vööri (lääne kirjanduses sageli vastupidi); 0y e
lume ja jää raskus talvel 34) Vaakumhaaraja skeem, töötamise V=(dtrntr)/60, kus dtr trumli läbimõõt Fekv=KdFmax jäätumise korral, mis on põhimõte ja tõstevõime: trossi telgjoonel (m) ja n tr trumli Mekv=KdMmax -imetoru vaakumpumpa, elastomeervõru oluline peenikeste pöörlemissagedus (p/min).
Kui konstruktsiooni varraste pikijõud on väikesed, siis nende mõju siiretele on samuti väike ja siirded arvutatakse valemi esimese liikmega, mis arvestab paindedeformatsioonide mõju: Mp koormusest põhjustatud sisejõud mk sisejõudude epüür kp leitav komponent 27. Siirete arvutus. Selgitada valemit (millest tingitud siiret arvutatakse), lisada muutujate tähendused lk 163 ds- vardast eraldatud elementaarse osa pikkus t0- temperatuur varda telgjoonel t0 ds- temperatuuri tõusmisel varda telgjoone kiude pikenemine, temp muutumisest ting siire - materjali temperatuuri-joonpaisumistegur h- ristlõike kõrgus t- varda alumiste ja ülemiste kiudude temperatuuri muutuste vahe mk- momendi epüür lõikes k nk- pikijõu epüür lõikes k Siire arvutus on tingitud kiude pikenemisest ja lühenemisest temperatuuli muutumisel.
rõngeli sise (DS) - ja välisläbimõõt (DV) , FILL = OFF; c – rõngel FILL = ON; d – rõngel kettana, mille siseläbimõõt DS = 0, joonestati ketas Märkus. Kui lähemalt uurida seda, kuidas AutoCAD käsu DONUT abil seibi joonestab, siis selgub, arvuti joonestab seibi liitjoonena, mis koosneb kahest 1800-kaarest, mille ühenduspunktid asuvad rõhtsal telgjoonel punktid 1 ja 2: 1 2 Ringjoone kujundatud laia joonega käsuga DONUT: ta koosneb ülemisest ja alumisest poolkaarest, mis kohtuvad punktides 1 ja 2 (tähistatud END-ruudukestega); FILL / OFF Töö 3 Klamber 32 * * * EXPLODE [ X ] – liitobjektide jaotamne
Kärpimisjooned Kärbitav osa G B(235,65) Ringjoontest kärpimisega kaarte kujundamine Kärpimiseks kasutame käsku TRIM, kus objektid valitakse kahes koosluses – esimesteks valitakse kärpimisjooned ja siis teisena kärbitavad jooned: {ruuduke ülemisel rõhtsel telgjoonel} ↵ Ülesanne II Tihend 17 A(235,185) Kärpimisjooned Kärbitav osa G B(235,65) Arvuti vastas selle peale:
Magnetjõujoonte suunda aga samuti ka pooluseid pooli otstes saab määrata kruvireegli abil. kui kruvi pöörlemissuund ühtib voolu suunaga poolis, siis kruvi kulgeva liikumise suund ühtib magnetjõujoonte suunaga. Rõngaspooli magnetväli Rõngaspool ehk toroid moodustub sõrmuse- kujulisest südamikust, millele on ühtlaselt mähitud w keerdu. Kui toroidi mähist läbib vool I, siis koguvoolu seaduse põhjal I w= H l , millest Iw H= . l Magnetiline induktsioon toroidi telgjoonel Iw B = µa H = µa . l Eeldades, et magnetvoo tihedus kogu rõngassüdamikus on sama suur kui telgjoonel, on magnetvoog 46 I wS = B S = µa , l S südamiku ristlõikepindala ruutmeetrites l magnetahela keskmine pikkus. Rõngaspooli omapäraks on asjaolu, et magnetväli tekib ainult rõngassüdamikus. Väljaspool rõngaspooli magnetvälja ei teki. 3
Nende projekt- siooniliselt täpse kuju üksikasjalik väljajoonestamine oleks tülikas ja aeganõudev töö. Varda pinnale lõigatud keere on väliskeere, keermestatud avadel on sisekeere. Joonisel kujutatakse nii välis- kui sisekeerme harjad pideva jämejoonega. Kui keermega detail on kujutatud veel otsast vaadatuna, tähistab keerme harja pideva jämejoonega tõmmatud ringjoon, keer- me põhja aga ¾ ringjoone ulatuses tõmmatud pidev peenjoon. Viimane ei alga ega lõpe telgjoonel. Sele 67. Keerme piirdejoonte kujutamine joonisel: a – silindri väliskeere; b – silindri sisekeere; c – kooniline sisekeere Terminid sisekeere – внутренняя резьба väliskeere – наружная резьба Kui keere on antud lõikes, tõmmatakse viirutusjooned üle põhjasid tähistava peenjoone vastu jämeda joonega näidatud keerme harjajoont.
Näiteks: "kell üks -150 üksik kask " (pilt 2.40). 59 Pilt 2.40 · TRASSEERIVA LASKEMOONA ABIL · KÄENURKADE ABIL · BINOKLIGA Laskesektori järgi Seda meetodit kasutatakse hästinähtavate sihtmärkide osutamisel. Antakse kaugus, vaatlussuund ja sihtmärgi kirjeldus. Kasutatakse järgmisi termineid (pilt 2.38): · "Sektori telgjoon" - Sihtmärgid, mis asuvad telgjoonel või selle vahetus läheduses. · "Vasakul" või "Paremal" - Sihtmärgid, mis asuvad telgjoonest 1600 tuhandiku kaugusel. 60 · "Pisut", "Veerand", "Pool" või "Kolmveerand" ja "Vasakul" või "Paremal" - Sihtmärgid, mis asuvad telgjoone ja sektori vasaku või parema ääre vahel Pilt 2.38 61 Orientiiride järgi Vähemnähtavate sihtmärkide osutamiseks võib koos
kaldudes. Kui vöörid jõuavad teise laeva miidlini (Joon. 12.23-3), pannakse rool paremale, et ära hoida ahtri liigset lähenemist kaldale. Laevadevaheliste hüdrodünaamiliste jõudude aga ka kallaste ja laevade vaheliste vastasmõjude sunnil püüavad mõlemad laevad pöörata vasakule. Niipea kui laevad on teineteisest möödunud (Joon. 12.23-4) võtavad nad eelnimetatud jõudude mõjul sisse asendi kanali telgjoonel. Sellele saab kaasa aidata rooliga ja kanali telgjoonele jõudes hoida laeva sellel joonel vajalikul kursil. Kui üks laevadest , näiteks B (Joon. 12.23-5), olles laeva A traaversil püüab liiga vara tagasi hoida vasakule kaldumist, pannes rooli paremale, siis laevalt A ja kaldast tulenevate hüdrodünaamiliste jõudude tegevuse tagajärjel võib ta osutuda kaldale liiga lähedal olevaks. See võib põhjustada vööri järsu viske vasakule, mille tagajärjeks
●● Laskesektori järgi ●● Orientiiride järgi ●● Kella numbrilaua järgi ●● Liikumisel (suund kl 12) ●● Trasseeriva laskemoona järgi ●● Käe ja sõrmede abil ●● Binokliga Laskesektori järgi Seda meetodit kasutatakse hästinähtavate sihtmärkide osutamisel. Antak- se kaugus, vaatlussuund ja sihtmärgi kirjeldus. pilt 2.2 Kasutatakse järgmisi termineid (pilt 2.2): “Sektori telgjoon” Sihtmärgid, mis asuvad telgjoonel või selle vahetus läheduses. “Vasakul” või “Paremal” Sihtmärgid, mis asuvad telgjoonest 1600 tuhandiku kaugusel. “Pisut”, “Veerand”, “Pool” või “Kolm-veerand” ja “Vasakul” või “Pa- remal” Sihtmärgid, mis asuvad telgjoone ja sektori vasaku või parema ääre vahel. 41 Orientiiride järgi Vähemnähtavate sihtmärkide osutamiseks võib koos otsese meetodiga
(4...6%), tuleb kasutada täiendavat komressorit (või peaks olema läbinud pool kolvikäiku), kandes silindri teljel kolvi kolvialust ruumi), mis vähendab mootri kasulikku võimsust.( sõrme telje punktist kepsu pikkuse väntvõlli telje suunas, saadud Ristpeamootorites kantakse normaaljõud ristpea kaudu üle mootori Isobaarse üleladimissüsteemide korral kasutatakse punkt ei asu mitte väntvõlli telgjoonel punktis O vaid allpool seda tugiraamile, vabastades kolvi ja silindri nende mõjust. Seetõttu on kaasaegsetel mootoritel automaatreziimil töötavat elektri punktis O1 . Geomeetriliselt võib näidata, et OO 1= R2 /2L (Briksi silindrite kulumine ristpeamootorites võrreldes ristpeata mootoriga kompressorit mis töötab koormusel alla 50% parandus) on maksimaalne väntvõlli pöördenurkadel 900 ja 2700
annaabi.ee 
