maailma osadega. Erinevalt tavalisest arvutisüsteemist ei ole ta enam mudel, vaid ongi tegelikkusesse asetatud tegelikkuse uus komponent. Meie valitud veemõõdutorn-infotabloo on reaalsesse maailma asetatud suuresti isetoimiv süsteem, mis sõltuvalt reaalse maailma muutuvatest oludest reguleerib ka oma tööd. 1.5. Nimetage, milliseid teisi reaalajasüsteeme teate - tooge 5 näidet ja põhjendage, miks need on reaalajasüsteemid? Määratlege ka lühidalt, kas igaüks neist on sardsüsteem, protsessijuhtimissüstem või multimeediasüsteem? 1) Müramõõtja Tallinnas Lepistiku bussipeatuses - mõõdab reaalajas mürataset - sardsüsteem. 2) Apple HomePod/ Google Home/ Amazon Echo - annab reaalajas teada uudistest, ilmast jne ehk täidab käsklusi- protsessijuhtimissüsteem 3) Tasku keskuse parkimismaja tõkkepuu, mis avaneb auto numbrimärgi peale - Loeb auto numbrimärke ning seostab neid parkimisarve tasumisega- protsessijuhtimissüsteem.
kohale saata inimene, kes tunneb jaama ülesehitust ning selleks, et viga tuvastada, peab ta käima läbi kogu liini ehk kontrollima iga väljavõtte koha üle, see tähendab sidekapid ning kasutaja enda juures tehtud ühenduskohad ning see võib võtta aega paar tundi kuni paar päeva just sellepärast, et vastava pädevusega inimene võib alles saabuda järgmine päev. 5. Telefonijaamal eriolukordi palju ei teki, just sellepärast, et ta on kindla funktsiooniga ning sardsüsteem. Eriolukordade alla saab lugeda peamiselt kahte kohta, kas jaama enda edastus või liinil olev viga. Kui telefonijaamas on viga, siis tuleb panna sinna uus jagajasüsteem, mis suudaks telefoninumbri signaal edasi saata. Teiseks veaks võib lugeda nagu eelmiseski punktis kirjeldatud liini viga. Selleks, et sellist juhtu lahendada on vaja ära lokaliseerida vea koht, kas jääb jaama piirkonda, sidekapi ühendusse, maakaablisse või hoopis kasutaja juurde
muudatuse tõttu ümbritseva keskkonna olekus, mis toimuvad juhuslikel ajahetkedel. Aja poolt juhitud süsteemides on kõik interaktsioonid algatatud aja kulgemise järgi. Arvutisüsteem kontrollib vahetult möödunud ajaintervallis toimunud sündmuseid ja valib redigeerimiseks nende hulgast välja olulised. Lisaraskus tekib kellade sünkroniseerimisega. 32. Sardsüsteemid kitsamas ja laiemas mõttes Kitsamas mõttes tähendab sardsüsteem reaalaja süsteemi, mis on ehitatud seadme sisse ja ei ole tavakasutajale üldse märgatav. Sellistes rakendustes on tavaliselt tegemist mikroprotsessoritega ja spetsiaalsete kiipidega, mis on nii sisendi, kui väljundi poolt vahetult ühendatud juhitava/jälgitava objektiga. Laiemas mõttes tähendab sardsüsteem suvalist reaalajasüsteemi, kus vähemalt osa sisendeid ja väljundeid on vahetult ühendatud objektiga. 33. Mille poolest on tarkvaratehnika erinev ja raskemini hallatav?
(hüper)perioodi Th versioonid. Kaitsemehhanismid ei ole alati olekumuutusel sammuga) Seda jada korratakse tsükliliselt vajalikud: Kodeerimine, et vähendada ümberlülituste arvu Siire ühelt pinge/sageduse paarilt teisele võtab ca Kui kõikidel ülesannetel on sama periood T Th Sardsüsteem on mingi kindla ülesande jaoks, siinil või ALUs 20 ms T mittetestitud tarkvara ei laadita peaaegu kunagi, Gated clocks I t li S dSt t h l i (Näit k M bil Staatiline tsükliline planeerimine tarkvara loetakse usaldusväärseks
annaabi.ee 
