osa ajaloost. Põhiseisukohad: Louis Althusser – ideoloogia allutab inimesi valitseva klassi huvidele M. Foucault – ajastu diskursused, ei reflekteeri tegelikult eksisteerivaid nähtusi, hoiakuid vaid loovad neid; Dekonstruktsionistliku teooria arusaam üksteisega vastuolus olevaist tähistamise viisidest Kultuuriantropoloogia arusaamad, C. Geerz – tihe kirjeldus. Louis Montrose – vastastikkune huvi tekstide ajaloolisuse ja ajaloo tekstuaalsuse vastu Strukturalism on meetod, mille eesmärgiks on süstemaatilisel viisil mõista põhistruktuure, millele toetub looming. Inimkogemus süstematiseeritakse erinevatesse valdkondadesse (nt. lingvistika, antropoloogia, sotsioloogia, kirjandusteadus jne.) Põhialus: kõik inimkogemuses ja kultuuris eristatavad nähtused ja struktuurid, mis nende toimimist reguleerivad, kuuluvad mingisse strukturaalsesse süsteemi. 8
seda essentsialistlik humanism) teenib teatud ideoloogia huve. * lugeja on subjekt, mille on kujundanud tema ajastu ideoloogiad. Seega ei ole kirjandusteksti objektiivne tõlgendus võimalk, sest lugedes toimub a) naturaliseerimisprotsess - kui lugeja ja teksti ideoloogia on sama b) kohandamisprotsess - lugeja ja teksti ideoloogiad on erinevad, lugeja kohandab teksti oma vaadetega. Uushistoritsism tundis vastastikkust huvi tekstide ajaloolisuse ja ajaloo tekstuaalsuse vastu. Ajalugu ei ole määratud tähendusega faktide kogum, vaid on tekst, mida tõlgendatakse. Ja iga teksti võib vaadelda kui mingi ajastu ideoloogia poolt vormitud kultuuriliste konstruktsioonide väljendust. Kirjandussemiootika (Kadri Tüüri loeng). Sarnasused strukturalistliku ja lingvistilise uurimisega. Teksti mõiste kultuurisemiootikas. Mida tähendab, et kirjandusteos on „sekundaarne modelleeriv süsteem“? Binaarsed opositsioonid. Kummastusefekt.
ühiskondliku kokkuleppe) alusel, nt. numbrid, liiklusmärgid. 20. Uushistoritsism ja uus kultuurilugu. Vastandub formalismile, uuskriitikale ja dekonstruktsioonile. Fookus teksti loomise ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel, selle tähendustel, mõjul, hilisematel tõlgendustel. NB! Ajalugu ei ole teksti taust, tekst ise on ajalugu/osa ajaloost. Mida tähendab L. Montrose’i väide ajaloo tekstuaalsusest ja teksti ajaloolisusest? Vastastikune huvi tekstide ajaloolisuse ja ajaloo tekstuaalsuse vastu. Ajalugu ei ole määratud tähendusega objektiivsete faktide kogum, on tekst, mida tõlgendatakse; iga teksti võib vaadelda kui kui minigsuguse ajastu ideoloogia poolt vormitud kultuuriliste konstruktsioonide väljendust. Uushistoritsistid nägid selget suhet kirjandustekstide ja ühiskonnas valitsevate hoiakute ja võimustruktuuride vahel. Millele nad eriti tähelepanu pöörasid? Mõned uushistoritsistid pööravad tähelepanu kaanonile, keskestele
nim. seda essentsialistlik humanism) teenib teatud ideoloogia huve. * lugeja on subjekt, mille on kujundanud tema ajastu ideoloogiad. Seega ei ole kirjandusteksti objektiivne tõlgendus võimalk, sest lugedes toimub a) naturaliseerimisprotsess - kui lugeja ja teksti ideoloogia on sama b) kohandamisprotsess - lugeja ja teksti ideoloogiad on erinevad, lugeja kohandab teksti oma vaadetega. Uushistoritsism tundis vastastikkust huvi tekstide ajaloolisuse ja ajaloo tekstuaalsuse vastu. Ajalugu ei ole määratud tähendusega faktide kogum, vaid on tekst, mida tõlgendatakse. Ja iga teksti võib vaadelda kui mingi ajastu ideoloogia poolt vormitud kultuuriliste konstruktsioonide väljendust. Retseptsiooniteooria. Alused & põhiesindajad & nende põhiteesid ( H. R. Jauss, W. Iser. J. Culler, S. Fish). Retseptsiooniuurija küsimusi kirjandustekstiga töötamiseks. Ret. teooria ei ole üks teooria, vaid laiem fookus kirjandusteksti lugemise protsessil. Alused:
Viimased huvitasid Grice'I rohkem (need võimaldavat inimestel suhelda). Presuppositsioonid on peaaegu nagu implikatuurid, aga esimesed lähtuvad kõnelejast, teised kuulajast. Neid on kahte erinevat tüüpi - semantilised ja pragmaatilised (taustateadmised). Presuppositsioonidel on kaks olulist funktsiooni - seos kultuurikontekstiga (mida välja öeldakse ja mida presuppositsiooniks jäetakse, sõltub ajastust ja kultuurisituatsioonist) ja tekstuaalsuse roll (mis on ühe ütluse sisu (subposition), on teise ütluse eelinfo (presubposition)). G. Leech formuleerib takti - ehk viisakusepõhimõtte, mis on samuti nagu kooperatsioonipõhimõte seotud kommunikatsiooniprotsessi efektiivsusega. Taktitundelised ollakse selleks, et saavutada oma eesmärke. Antud juhul (Ega te ei saa ulatada mulle soolatopsi?) on kaudne kõneakt suunatud viisakuse põhimõtte teenindamiseks. Kaudsed kõneaktid tekkisid, kui viisakus muutus tähtsamaks
Viimased huvitasid Grice'I rohkem (need võimaldavat inimestel suhelda). Presuppositsioonid on peaaegu nagu implikatuurid, aga esimesed lähtuvad kõnelejast, teised kuulajast. Neid on kahte erinevat tüüpi - semantilised ja pragmaatilised (taustateadmised). Presuppositsioonidel on kaks olulist funktsiooni - seos kultuurikontekstiga (mida välja öeldakse ja mida presuppositsiooniks jäetakse, sõltub ajastust ja kultuurisituatsioonist) ja tekstuaalsuse roll (mis on ühe ütluse sisu (subposition), on teise ütluse eelinfo (presubposition)). G. Leech formuleerib takti - ehk viisakusepõhimõtte, mis on samuti nagu kooperatsioonipõhimõte seotud kommunikatsiooniprotsessi efektiivsusega. Taktitundelised ollakse selleks, et saavutada oma eesmärke. Antud juhul (Ega te ei saa ulatada mulle soolatopsi?) on kaudne kõneakt suunatud viisakuse põhimõtte teenindamiseks. Kaudsed kõneaktid tekkisid, kui viisakus muutus tähtsamaks
3) dekonstruktsionistliku teooria arusaam üksteisega vastuolus olevaist tähistamise viisidest, Bahtini dialogismi teooria 4) kultuuriantropoloogia arusaamad, C. Geertz > tihe kirjeldus: mingi kultuurinähtuse jne. lähilugemine, detailne analüüs määratlemaks kultuurisüsteemi, normide, traditsioonide jne. jooni, mis seda nähtust kujundavad Ajaloo tekstuaalsus ja teksti ajaloolisus Louis Montrose: uushistoritsism > vastastikkune huvi tekstide ajaloolisuse ja ajaloo tekstuaalsuse vastu Ajalugu ei ole määratud tähendusega objektiivsete faktide kogum, on tekst, mida tõlgendatakse Iga teksti võib vaadelda kui kui minigsuguse ajastu ideoloogia poolt vormitud kultuuriliste konstruktsioonide väljendust Põhiseisukohad I) Kirjandus ei toimi ajalooüleses esteetilises sfääris Sõltub mingi ajastu majanduslikest, ühiskondlikest ja poliitilistest teguritest Kirjandusteost ie saa hinnata kunstilise taseme ajatute/universaalsete kriteeriumite järgi
3) dekonstruktsionistliku teooria arusaam üksteisega vastuolus olevaist tähistamise viisidest, Bahtini dialogismi teooria 4) kultuuriantropoloogia arusaamad, C. Geertz > tihe kirjeldus: mingi kultuurinähtuse jne. lähilugemine, detailne analüüs määratlemaks kultuurisüsteemi, normide, traditsioonide jne. jooni, mis seda nähtust kujundavad Ajaloo tekstuaalsus ja teksti ajaloolisus Louis Montrose: uushistoritsism > vastastikkune huvi tekstide ajaloolisuse ja ajaloo tekstuaalsuse vastu Ajalugu ei ole määratud tähendusega objektiivsete faktide kogum, on tekst, mida tõlgendatakse Iga teksti võib vaadelda kui kui minigsuguse ajastu ideoloogia poolt vormitud kultuuriliste konstruktsioonide väljendust Põhiseisukohad I) Kirjandus ei toimi ajalooüleses esteetilises sfääris Sõltub mingi ajastu majanduslikest, ühiskondlikest ja poliitilistest teguritest
neutraalselt. Teksti naturaliseerimine oli eesmärk, kohandamine, vastab lugeja ajastule. Kriitikud, mitte ei ava, vaid konstrueerivad sisu. Kriitik ja lugeja on kinni oma olevikus ja ei saa minna minevikku. Tegelikult on dialoog oleviku ja mineviku vahel. 59.Ajaloo tekstuaalsus ja teksti ajaloolisus Ajaloo tekstuaalsus ja teksti ajaloolisus on uushistoritsistide moto. Louis Montrose: uushistoritsism > vastastikkune huvi tekstide ajaloolisuse ja ajaloo tekstuaalsuse vastu; Ajalugu ei ole määratud tähendusega objektiivsete faktide kogum, on tekst, mida tõlgendatakse; Iga teksti võib vaadelda kui kui mingisuguse ajastu ideoloogia poolt vormitud kultuuriliste konstruktsioonide väljendust; KIRJANDUSSEMIOOTIKA (Kadri Tüür loeng) 60.Sarnasused strukturalistliku ja lingvistilise uurimisega Põhiline küsimus: kuidas tekib tähendus?
postulaadi rikkumisel. /Ettekanne oli väga huvitav, aga.../ Presupositsioonid on sarnased implikatuuridega, aga esimesed lähtuvad kõnelejast, teised kuulajast. Kaks erinevat tüüpi: semantilised pragmaatilised (taustateadmised). Presupositsioonidel on kaks olulist funktsiooni - seos kultuurikontekstiga (mida välja öeldakse ja mida presupositsiooniks jäetakse, sõltub ajastust ja kultuurisituatsioonist) ja tekstuaalsuse roll (mis on ühe ütluse sisu (subposition), on teise ütluse eelinfo (presubposition)). Palju sarnaseid võtteid kasutatakse erinevates kõnefiguurides. Nii näiteks ütlustes Naine on naine (roos on roos) on samuti rikutud informatiivsuse postulaati (otseses tähenduses on nad mõttetud). Seetõttu püüab kuulaja leida mingi teise võimaluse nende mõtestamiseks (naine kui füüsiline olend naine kui kergemeelne olevus).
Lacanlik vaatepunkt. Keel ja kirjandus 9 10 (ei ole kasutanud k.konspektis). Freud tõlgendaja silmis Geoffrey Hartman. Akadeemia 7 lk. 14511473. Kirjanduslik analüüs, nagu ka Freudi unenäoanalüüs, ei tee enamat ega vähemat kui toob kujundites või sõnades ilmsiks iseseisva elu, millel on omaenda liikumine. Tõlgendusmeetod Freudi puhul ei ole nii eraldatud unenäost, oma objektist, nagu võiks arvata. Ta leiutab uue tekstuaalsuse, transkribeerides unenägusid omamoodi. Tähtis pole mitte unenägu vaid unenäotekst. Me näeme Freudis unenägude sepitsejat, kes ei saa kuulsaks mitte uhkete unenägudega, vaid unenägude seletamise kunsti või teadusega, mida ta nimetas kuninglikuks teeks Freud tahab nii hirmsasti rajada psühhoteraapiat kindlale, teaduslikule alusele, et vabastab end psüühiliste aktide ülehindamisest . Samal ajal on ta meile teinud raskeks väärtustada
annaabi.ee 
