suhtlemisel ja/või asjakohase kirjanduse uurimisel. Andmete analüüs algas intervjuudest enim läbikäinud teemade identifitseerimisega, kust koorus välja ka uurimisaluste inimest erinevate minapiltide tekkimise hüpotees. Mulle tundus et kasutati juhtumiülest ehk horisontaalset analüüsi kuna vaadeldi samal ajal mitut analüüsitavat intervjuud ja koguti kokku kõik konkreetse teema kohta käivad tekstiosad ning võrreldi selle teema käsitlemist kõigi kogutud intervjuude lõikes. Uurijad identifitseerisid Soberistase külastajate uurimisobjektide - erinevad alkoholisõltuvusest vabanemise etapid kui sõltusest vabanemise teekonna ja nendest etappidest tulenevad erinevad identiteedid neil isikutel. Esimene staadium oli ,,oma identiteedi otsimine: Soberistases ringiuitamine", teine ,,mõistes ,,Soeristase identiteeti" ehk tekkis
Tiitellehele leheküljenumbrit ei panda. · Töö osi (uus peatükk või muu iseseisev osa sisukord, sissejuhatus jm) alustatakse uuelt leheküljelt. Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et lisaks pealkirjale mahuks leheküljele ka järgnevat teksti. · Teksti vormistamisel kasutatakse kirjastiili Times New Roman ja tähesuurust 12pt. · Lõigukujunduses kasutatakse põhiteksti sisestamisel 1,5-kordset reavahet (välja arvatud loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse 1,0-kordset ja rööpjoondust. · Ühtki töö osa ei ole soovitav alustada ega lõpetada tabeliga, joonisega või loeteluga. · Taandridu ei kasutata. Referaadi vormistamine 3 2.2 Tiitelleht ja sisukord · Tiitellehele tuleb märkida: · Sisukorras tuuakse ära kõigi töö üksikute alajaotuste täielikud pealkirjad koos leheküljenumbritega. Sisukord moodustatakse automaatselt. · Sisukorra lõpus tuuakse ära ka kõikide lisade pealkirjad ja alguslehekülje numbrid. 2
seadistatud lõigustiili nimetatakse Normal'iks; 3) Table styles tabelistiilid mõjutavad tabelite vormindust; 4) List styles loendistiilid mõjutavad nummerdatud loendite ja täpploendite vormindust. Writer'is on viit tüüpi stiile : 1) Paragraph styles lõigustiilid, mille kasutamiseks pole vaja lõiku märkistada, vaid piisab sellest, kui muudetava lõigu sees paikneb tekstikursor; 2) Character styles märgistiilid, mille kasutamiseks peab muudetavad tähed, sõnad või pikemad tekstiosad ära märgistama; 3) Frame styles paneelistiilid, mille abil on võimalik kujundada paneele (tekstikaste) ja graafikat; 4) Page styles leheküljestiilid, mille abil kujundatakse lehekülje vormindust (lehekülje suurust, servasid, tausta jne); 5) List styles loendistiilide abil kujundatakse nummerdatud loendeid ja täpploendeid Tebeltöötlus MS Office Excel ja OpenOffice Calc. Faililaiendid vastvalt .xls ja .ods Mitmed käsud ja funktsioonid paiknevad Calcis mujal kui Excelis
alustatakse uuelt leheküljelt. Alapeatükk võib alata samalt lehelt, kui lehekülje lõppu mahub vähemalt 2 rida peatüki teksti. Teksti vormistamisel kasutatakse kirjastiili Times New Roman ja tähesuurust 12pt. Pealkirjad kirjuta suuremalt või tee need paksuks. Lõigukujunduses kasutatakse põhiteksti sisestamisel 1,5-kordset reavahet (välja arvatud loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse 1,0-kordset ja rööpjoondust. Põhiosa peatükid tuleb nummerdada. Peatüki number peab olema pealkirja ees nii sisukorras, kui põhiosas. Alapeatükid eralda lisanumbritega, näiteks 1.1 Ühtki töö osa ei ole soovitav alustada ega lõpetada tabeliga, joonisega või loeteluga. Taandridu ei kasutata. Allajoonimist referaadis ei kasutata! Vormistamise näited. Tiitelleht Tiitellehele tuleb märkida:
Plaan koosneb testiosadest ja lisadest. (Salla, 2007, lk 27). Tekstiosa koosneb harilikult järgmistest komponentidest ja alapeatükkidest: Tiitelleht: projekti nimi, number, teostava organisatsiooni nimi, väljaandmise aeg. Sisukord: peatükkide ja alapeatükkide nimetused, lisade numbrid ja pealkirjad, lühendite seletus. Lühiülevaade projektist: 1-leheküljeline projektettepaneku ülesehitusega sarnanev ülevaade. Projekti plaani tekstiosad: 1. Projekti määratlus 1.1 Taust ja põhjendus 1.2 Ülesanne ja eesmärgid 1.3 Sihtrühm ja teised kasusaajad 1.4 Teostamise strateegia 1.5 Projekti väljundite kirjeldus 1.6 Projekti piiritlus ja piirangud 1.7 Projekti jätkusuutlikkus ja lisaväärtus 2. Projekti tegevused 2.1 Tegevusvaldkonnad 2.2 Projekti etapid 2
Millised eesmärgid te omavahel kokku leppisite? Kas paariline esitas Sulle väljakutseid? Kui jah, siis millised?) 6) teadmiste vahetamine (Ibid.) (Missuguseid teadmisi ja oskusi Sa said ning missuguseid andsid ise?); 7) iseseisvus ja koostöö (Ibid.) (Kui palju Sul oli otsustusvabadust? Milliseid otsuseid tegid?). Intervjuud transkribeeritakse, kodeeritakse ja nende analüüsimiseks kasutame suunatud sisuanalüüsi. Sarnase tähendusega tekstiosad koondame vastavate kategooriate alla. Esialgne kodeerimisskeem leitakse olemasoleva teooria või seniste uurimiste põhimõistetest või muutujatest. Kui tuleb ette eelnevalt määratud kategooriatega Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 9 mittesobivat materjali, siis kasutatakse uusi koode. (Laherand 2008) Esmaste kategooriatena kasutame oma muutujaid (koostöö efektiivsus ja isikutevahelised
uuelt leheküljelt. Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et lisaks pealkirjale mahuks leheküljele ka järgnevat teksti. Teksti vormistamisel kasutatakse töö põhiteksti trükkimisel kirjakuju Times New Roman ja tähesuurust 12 punkti. Kaldkirja (Italic) kasutakse vaid võõrkeelsete sõnade ja väljendite esitamisel. Lõigukujunduses kasutatakse põhiteksti trükkimisel 1,5-kordset reavahet (välja arvatud loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse 1,0-kordset reavahet) ja rööpjoondust, seejuures ei tohi tekstis tekkida põhjendamatuid sõrendusi ja lünki, vajadusel tuleb kasutada poolitamist. Kasutatud allikmaterjalide loend esitatakse vasakjoondatult. Tekstilõigud eraldatakse enne lõigu algust täiendava lõiguvahega 12 punkti (üks tähekõrgus). Taandridu lõikude tähistamiseks ei kasutata. Ühtki töö osa ei ole soovitatav alustada ega lõpetada tabeliga, joonisega või loeteluga
kaasneb nende tähenduse muutmine Kogu keele ja keelekasutuse, märgisüsteemide eksisteerimise viis. Kõik tekstid on dialoogis teiste tekstidega ja ka ise dialoogilised. Uuritakse allikaid, mõjutusi, vihjeid ja viiteid. Nt Dostojevski on Tammsaaret mõjutanud kuidas? 22. nov. 05. a. Intertekstuaalsus uurib kuidas tekstid on üksteise sees vastuolus. Kristeva väidab, et kõik tekstid on intertekstuaalsed. Erinevad tekstiosad on intertekstuaalsed erineval viisil. Vastuolu: kirjandustekst markeerib oma piire vs. tekst on midagi lõputut ja piiritut. Tava intuitsioon ütleks pigem, et tekstid on eraldi me süveneme korraga ühte teksti, raske on ette kujutada ilma lõpu ja alguseta hiiglaslikku tekstiruumi. See mida Kristeva ja Bart kasutavad metafoorina ja abstraktselt, on tänapäeval tõelisuseks saanud, kasvõi interneti kaudu (vihjed ja viited). Georg G. Landow ,,hypertext" varieeruva teksti põhimõte
· Avaliku või piiratud ligipääsuga · Primaarsed ("pealtnägija" positsioonilt), sekundaarsed (vahendatud), tertsiaarsed (bibliograafiad, indeksid jms) Dokumentide puhul on oluline nende loomise konteksti teadlik käsitlemine ning andmete kvaliteedi hindamine. Tekstianalüüsi meetodid: · Manifestne analüüs Uurija fookus on eksplitsiitsel ehk manifestsel sisul otseselt väljaöeldud ja nähtavad tekstiosad, ideed või argumendid jms. Võimaldab standardiseeritud lähenemist (kvantitatiivne sisuanalüüs). · Latentne analüüs Fookus teksti kontekstist sõltuvatel tähendustel. Näiteks retoorilistel ja grammatilistel struktuuridel ja nende seostel teksti eeldatava tõlgendamisega; teksti võimalikul mitmetähenduslikkusel ja varjatud tähendustel. Eeldab intensiivset, süvitsi lähenemist (kvalitatiivne sisuanalüüs). I Kvantitatiivne kontentanalüüs (sisuanalüüs)
õhk kõike gaasilist, tuli aga soojust ja valgust kõigis võimalikes vormides. Platoni ajal 7 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. kasutati nende nelja alge kohta nimetust stoicheia – “kirjatähed”. Antud väljenduse mõte oli selles, et nii nagu tekstid koosnevad lõppkokkuvõttes kirjatähtedest, nii moodustuvad loodusnähtused neljast nimetatud algest, ja nii nagu kirjatähed on edasijagamatud tekstiosad, nii ka nimetatud neli alget on kõige elementaarsemad loodusliku maailma osad. “Timaios”`es üteldakse aga et need neli traditsioonilist alget pole isegi mitte kosmose silbid (48 b-c). Niisuguse väite põhjendamiseks viidatakse kogemusele, mis kinnitab ju seda, et erinevad agregaatolekud – ehk siis maa, vesi, õhk ja tuli – lähevad looduses üksteiseks üle. Nii ei saa eelpool osutatud traditsioonilisi elemente
Kasutatud kirjanduse loetelu algab uuelt lehelt (Insert→Page Break) ja seda peatükina ei nummerdata. 17 5. UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ VORMISTAMINE 5.1. Üldnõuded Uurimistöö vormistatakse arvutiga ühepoolsel A4 formaadis valgel lehel arvutikirjas. Kirjatüübiks on Times New Roman suurusega 12 ja reavahega 1,5 punkti (välja arvatud sisukord, loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse reavahet 1,0). Leheküljed nummerdatakse automaatselt alates tiitellehest, kuid tiitellehele leheküljenumbrit ei panda (Diffrent First Page). Lehekülje number lisatakse alla paremasse nurka või keskele. Tekstileheküljel kasutatakse korrastatud veergu (Justify): mõlemad servad on joondatud. Lehekülje vasakusse serva jäetakse 3 cm, paremasse serva 2,5 cm ning üla- ja alaserva samuti 2,5 cm laiune veeris (File→Page Setup).
juhul, kui seal eraldi vormistamisjuhendit ei ole. Erinevatest õpilaste uurimistööde konkurssidest osa võttes tasub kindlasti uurida, kas konkursil on vormistamisnõuded eraldi välja toodud või mitte. 7.1. Üldnõuded uurimistöö vormistamisel Uurimistöö esitatakse A4 formaadis valgetel lehtedel arvutikirjas. Kirjatüübiks on Times New Roman suurusega 12 punkti. Reavahe on 1,5 punkti (välja arvatud sisukord, loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse 1,0-kordset reavahet). Taandrida ei kasutata. Tekstilõigu ette jäetakse täiendav 6 punktine vahe. Tekst paigutatakse paberile rööpselt, püüdes seejuures vältida põhjendamatuid sõrendusi. Oluliste mõistete rõhutamiseks on lubatud kasutada paksu kirja (Bold), kursiivkirja (Italic) kasutakse vaid võõrkeelsetele sõnadele ja väljenditele. Lehekülje vasakusse serva jäetakse 34 cm, paremasse serva 2 cm ning üla- ja alaserva 2,5 cm laiune veeris.
annaabi.ee 
