litifitseerimine, tihenemine ja tsementeerumine (kuld, teemant, grafiit, galeniit, korund, väävel, kvarts) Kivimid Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktsed mineraalsed agregaadid, mis esinevad maakoores iseseivate kehadena. Teadusharu, mis tegeleb kivimite kirjeldamise ja uurimisega, on petograafia. Kivimid tekketingimuste järgi: *tardkivimid, *settekivimid, *moondekivimid Tardkivimid on magma kristalliseerumisel tekkinud kivimid, mis levivad maakoores süva-ja purskekivimitena. Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud füüsikalise ja keemilise murenemise saaduste, vulkaanipursete produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumise. Maakoores kõrgenenud rõhu, temperatuuri ja fluidide keskkonnas tekivad sette-ja
aluselisteks või ultraaluselisteks. Piirarvudeks on 75, 65, 52, 40 %; 19. Mis kujul esineb Eestis tardkivimeid ? Tardkivimeid leidub Eestis rändkividena, mis on siia kantud mandrijää poolt. Graniit on Eestis kõige levinenum tardkivimitüüp; ta moodustab rändkivide koguhulgast 80 %. 20. Mida nimetatakse setendiks ? Setteid ja settekivimeid koos nimetatakse setendiks, kuna nende vahele ei saa tõmmata teravat piiri. 21. Kuidas klassifitseeritakse setendeid ? Tekketingimuste alusel klassifitseeritakse tavaliselt kolme rühma: Mehaanilised ehk purdkivimid (purdsetted), keemilised ning orgaanilised settekivimid (setted). 22. Kuidas on tekkinud mehaanilised ehk purdsetendid ? Purdsetendid on tekkinud kivimite murenemisproduktide mehaanilisel diferentsiatsioonil tuule, mandrijää või voolava vee poolt setitatuna. 23. Mis on moreen ? Moreen on mandrijää või jääliustike sete, mis jääb jää sulamisel maha sorteerimata materjalina. 24
.....................................................................................................................11 2 Galaktikad Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud süsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. Galaktikate tüüpide mitmekesisust põhjustab tekketingimuste ja evolutsiooni eripära. Galaktikate evolutsiooni määravad koostistähtede evolutsioon, tähtede tekke intensiivsus ning ümbruskonna mõju (galaktikate omavahelised põrked, gaasi juurdevool või väljapuhumine galaktikaparvedest).Galaktikad kui tähesüsteemid avastati aastail 1850-1950. Umbes siis algasid ka klassifitseerimiskatsed. Kuna galaktikad pole selgepiirilised objektid, siis klassifitseerimist mõjutab kujutise sügavus lahutusvõime (kaugus)
) Ordoviitsiumi alguses u 480 kuni 435 milj a t oli Eesti aladel osaliselt hiliskambriumi mere vahetu järglane, kuid suuremas osas valitsesid siiski maismaalised tingimused. Varaordoviitsiumis olid madalaveelised rannikulähedased tingimused, millele viitavad terrigeensed setted. Seoses mere jätkuva pealetungiga algas ja sai ülekaalu karbonaatne settimine (karbonaatsete välisskelettidega merefauna). Eristatakse kahte fatsiaalset (kivimi tekketingimuste kompleks) vööndi): põhjavöönd, milles ordoviitsiumi karbonaatkivimid on valdavalt halli värvusega ja ; telgvöönd, mille ladestu on punane või kirju süvaveelisemate savikate lubjakivide ja merglite tõttu. Ordoviitsiumimere elustik oli võrreldes kambriumiga tunduvalt rikkalikum ja mitmekesisem. Ilmusid esimesed peajalgsed, merisiilikud ja korallid; arvukamaks muutusid nii trilobiidid, teod, sammalloomad. Taimedest
Joonelise uuristuse puhul kaasneb lahtise materjali edasikandmine voolava vee poolt, kas veeretades või hõljudes. Vooluvete tegevus sõltub pinnavormidest. Suure kallakusega aladel uhuvad vooluveed tugevasti kivimeid ja viivad neid endaga kaasa. Väikese kallakusega tasandikel, kus veevool aeglustub, kaasatoodud materjal settib. Vooluvete jõud sõltub ka vee hulgast. Mida rohkem vett, seda suurem on tema uhtuv tegevus. 65. Kuidas liigitatakse tardkivimid? 66. *I Tekketingimuste järgi: süvakivimid - tarduvad kaua, on selge kristallilise struktuuriga. Poolsüvakivimid/ soonkivimid - vahepealne üleminekuvorm, osa kristalle on välja kujunenud, põhiosa peitkristalliline. Purskekivimid - tekivad plahvatuslikult, toimub kiiresti, mineraale ei näe, peitkristallilised. Kõiki on võimalik kivimi kuju järgi eristada. 67. *II SiO2 järgi: happelised - SiO2 75%, heledad keskmised - SiO2 65%, heledad aluselised - SiO2 52%, kvarts
materjali.Joonelise uuristuse puhul kaasneb lahtise materjali edasikandmine voolava vee poolt kas veeretades või hõljudes,Vooluvete tegevus sõltub pinnavormidest. Suure kallakusega aladel uhuvad vooluveed tugevasti kivimeid ja viivad neid endaga kaasa. Väikese kallakusega tasandikel, kus veevool aeglustub, kaasatoodud materjal settib.Vooluvete jõud sõltub ka vee hulgast. Mida rohkem vett, seda suurem on tema uhtuv tegevus. *(4) Kuidas liigitatakse tardkivimid? I Tekketingimuste järgi: süvakivimid - tarduvad kaua, on selge kristallilise struktuuriga. poolsüvakivimid/soonkivimid - vahepealne üleminekuvorm, osa kristalle on välja kujunenud, põhiosa peitkristalliline. purskekivimid- tekivad plahvatuslikult, toimub kiiresti, mineraale ei näe, peitkristallilised. Kõiki on võimalik kivimi kuju järgi eristada. II SiO2 järgi: happelised- SiO2 75%, heledad keskmised- SiO2 65%, heledad aluselised- SiO2 52%, kvarts pole nähtav, tumedad ultraaluselised-
b. Fosfaadid. Esindajad: apatiit, fosforiit. c. Karbonaadid. Esindajad: kaltsiit, dolomiit. d. Sulfaadid. Esindajad: anhüdriit, kips. 6. Süsivesinikühendite klass orgaanilised mineraalid. Nafta, turvas. Kivimid Kivimi all mõistetakse kas ühest või mitmest mineraalist koosnevat tahket maakoore osa. Teadusharu, mis tegeleb kivimite kirjeldamise ja uurimisega, on petrograafia. Tekketingimuste järgi jaotatakse kivimid järgnevalt: · Tardkivimid moodustuvad magma tardumisel maakoores (süvakivim) või maapinnal (purskekivim). Eestis maapinnal esinevad ainult rändkivide hulgas. Esindajad: graniit, rabakivi, pegmatiit, dioriit, gabrod. · Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud füüsikalise ja keemilise murenemise saaduste, vulkaanipursete produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. 1
Süvakivim on keskmise- kuni jämedateraline magmakivim. Kivimit moodustavad mineraalitera. Soonkivimid on kujunenud lõhedes magma jääklahustest ja nad erinevad teistest süvakivimitest suurte kristallide poolest. Suure- või hiidkristallilise ehitusega soonkivimeid nimetatakse pegmatiitideks. Purskekivim on vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim. Happelised, aluselised, ultraaluselised, leeliselised I Tekketingimuste järgi: ➔ süvakivimid - tarduvad kaua, on selge kristallilise struktuuriga ➔ poolsüvakivimid/soonkivimid - vahepealne üleminekuvorm, osa kristalle on välja kujunenud, põhiosa peitkristalliline ➔ purskekivimid- tekivad plahvatuslikult, toimub kiiresti, mineraale ei näe, peitkristallilised Kõiki on võimalik kivimi kuju järgi eristada. II SiO2 järgi: ➔ happelised- SiO2 75% ➔ heledad keskmised- SiO2 65%
2. Häilraie korral raiutakse uuendamisele kuuluv mets häiludena kuni 20 aasta jooksul korduvate raiejärkudena. Ühe hektari kohta võib raiuda kuni 5 häilu läbimõõduga kuni 30 m tingimusel, et häilude esialgne pindala ei tohi kokku olla suurem kui 25% puistu pindalast. Paremaid tulemusi on saadud just pohlamännikutes. Raiega alustatakse puistu nendes kohtades, kus on olemas järelkasvu või loodusliku uuenduse grupid. Kui loodusliku uuenduse grupid puuduvad, tuleb nende tekketingimuste parandamiseks raiuda häile ka sinna, kus uuendust veel pole. I raiejärk - rajatakse 4-6 häilu 1 hektari kohta. Häilu läbimõõt oleneb puistu kõrgusest, kuid enamasti piisab 25-30 m läbimõõduga häiludest. Raiutavate puude valimisel tuleb arvestada, et esmajärjekorras tuleb kõrvaldada need puud, mis varjavad järelkasvu, on vigased või tugevasti laiutavad, samuti negatiivsete pärilike omadustega (kõveratüvelised, mitmeladvalised, jändrikud)
Pinnasemehaanika aluseks on teoreetiline mehaanika ja deformeeruva keha mehaanika tugevusõpetus, elastsusteooria, plastsusteooria ja roometeooria. Käsitletav materjal erineb oluliselt tavalistest ehitusmaterjalidest. Viimased on enamasti inimese poolt soovitud omadustega valmistatud. Pinnased on looduslik produkt, mille omadusi tavaliselt ei saa muuta. Looduslikult tekkinud materjalid on keerulisemad, ebaühtlase koostisega. Nende ehitust ja omadusi aitab paremini mõista tekketingimuste tundmine. Pinnasemehaanika on tihedalt seotud geoloogia distsipliinidega, esmajoones insenergeoloogiaga. 2 Kõigi ehitusmaterjalide puhul tuleb nende omadused katseliselt määrata. Terase, puidu või betooni puhul on võimalik tugevuse või jäikuse määramine tuhandete üksikkatsetega. Tehase tingimustes on materjali tootmine kontrolli all ja koostise ning tehnoloogilise protsessi nõuete täitmine tagab materjali vajalikud omadused
006-0.02mm Savi on pinnas, mille setteisakesed on läbimõõduga <0.002mm Moreen on liustikust väljasulanud sete, mis koosneb liivast, aleruliidist, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest ehk kõikvõimaliku suurusega purdosakestest. Muda on pinnaseliik, mis on moodustunud veekogus koheva peeneteralise settena, milles toimuvad mikrobioloogilised protsessid ja orgaanilise aine sisaldus on üle 6%. Mineraalse koostisosa valdava fraktsiooni järgi eristataske: liivmuda, möllmuda, savimuda. Tekketingimuste järgi eristatakse järvemuda ja turbamuda Turvas on taimejäänuste mitte täielikul lagunemisel liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes tekkinud orgaaniline sete. Turba orgaanilise aine sisaldus on üle 60%. Tekkekoha järgi eristatakse madalsood, siirdesood ja kõrgsood. Tehispinnas on inimtegevuse tulemusena tekkinud või muutunud pinnas: kultuurkiht, heitmed (prügi, tuhk). Looduslikust materjalist koosnevat täitepinnast kirjeldatakse samadel alustel nagu looduslikku pinnast.
Teimitava pinnase oleku iseloomustamiseks tuleb lisaks määrata looduslik veesisaldus w ja voolavusarv Pinnase olekut iseloomustav jaotus IL järgi on toodud tabelis 9.7 9. Loetlege eripinnaseid ja kirjeldage nende omadusi. Muda- pinnaseliik, mis on moodustunud veekogus koheva peeneteralise settena, milles toimuvad mikrobioloogilised protsessid ja orgaanilise aine sisaldus on üle 6%. Mineraalse koostisosa valdava fraktsiooni järgi eristatakse: liivmuda, möllmuda, savimuda. Tekketingimuste järgi eristatakse järvemuda ja turbamuda. Järvemuda ehk sapropeel (jütja) mageveelises veekogus kuhjunud kohev kolloidse struktuuriga peeneteraline sete, mis sisaldab peale järve elustiku jäänuste terrigeenset materjali ja biokeemilise tekkega karbonaatset materjali. Orgaanilis aine sisaldus on tavaliselt üle 15%. Järvemuda sisaldab vitamiine B1, B2, B12 ja D, fooliumhapet ning bioloogiliselt aktiivseid mikroelemente.
2. Häilraied Häilraieks nimetatakse sellist turberaie viisi, kus vana mets raiutakse gruppide kaupa ja likvideeritakse 20-40 aasta jooksul. Eestis sobivad häilraieks männikud 8eriti kuivematel, madalama boniteediga), sest nad on tormikindlad ja männikus tuleb häiludesse uuendus hästi. Paremaid tulemusi on saadud just pohlamännikutes. Raiega alustatakse puistu nendes kohtades, kus on olemas järelkasvu või loodusliku uuenduse grupid. Kui loodusliku uuenduse grupid puuduvad, tuleb nende tekketingimuste parandamiseks raiuda häile ka sinna, kus uuendust veel pole. I raiejärk - rajatakse 4-6 häilu 1 hektari kohta. Häilu läbimõõt oleneb puistu kõrgusest, kuid enamasti piisab 25-30 m läbimõõduga häiludest. Raiutavate puude valimisel tuleb arvestada, et esmajärjekorras tuleb kõrvaldada need puud, mis varjavad järelkasvu, on vigased või tugevasti laiutavad, samuti negatiivsete pärilike omadustega (kõveratüvelised, mitmeladvalised, jändrikud).
mets likvideeritakse kahe vanuseklassi (20-40 aasta) jooksul. Uus metsapõlv kasvatatakse välja vana metsa külgvarjus. Selliselt kujuneb välja ebaühtlase vanusega mets. Meil sobivad häilraieks männikud, sest: 1) männikud on tormikindlad, 2) häiludesse tuleb hästi uuendus. Paremaid tulemusi on saadud just pohlamännikutes. Raiega alustatakse puistu nendes kohtades, kus on olemas järelkasvu või loodusliku uuenduse grupid. Kui loodusliku uuenduse grupid puuduvad, tuleb nende tekketingimuste parandamiseks raiuda häile ka sinna, kus neid pole. * I raiejärk - rajatakse 4-6 häilu 1 ha kohta. Häilu läbimõõt oleneb puistu kõrgusest, kuid enamasti piisab 25-30 m läbim. häiludest. Raiutavate puude valimisel tuleb arvestada, et esmajärjekorras tuleb kõrvaldada need puud, mis varjavad järelkasvu, on vigased või tugevasti laiutavad. Männikutes, kus esineb kuuski, tuleb kindlasti kõigepealt kuused raiuda, sest kuused takistavad männi järelkasvu arengut.
Pinnasemehaanika aluseks on teoreetiline mehaanika ja deformeeruva keha mehaanika tugevusõpetus, elastsusteooria, plastsusteooria ja roometeooria. Käsitletav materjal erineb oluliselt tavalistest ehitusmaterjalidest. Viimased on enamasti inimese poolt soovitud omadustega valmistatud. Pinnased on looduslik produkt, mille omadusi tavaliselt ei saa muuta. Looduslikult tekkinud materjalid on keerulisemad, ebaühtlase koostisega. Nende ehitust ja omadusi aitab paremini mõista tekketingimuste tundmine. Pinnasemehaanika on tihedalt seotud geoloogia distsipliinidega, esmajoones insenergeoloogiaga. Kõigi ehitusmaterjalide puhul tuleb nende omadused katseliselt määrata. Terase, puidu või betooni puhul on võimalik tugevuse või jäikuse määramine tuhandete üksikkatsetega. Tehase tingimustes on materjali tootmine kontrolli all ja koostise ning tehnoloogilise protsessi nõuete täitmine tagab materjali vajalikud omadused
annaabi.ee 
