haigusele, mida teadlased tänapäeval seostavad suitsetamisega. Siiski peaks teadma suitsetamise tegelikku mõju, peaks teadma, millega suitsetaja riskib. KÕIGE OLULISEMAD SUITSETAMISEGA SEOTUD HAIGUSGRUPID ON: vere ringeelundite haigused, sh aju veresoonte haigused; vähkkasvajad; hingamiselundite, sh kopsude kroonilised haigused. Enamik neist kulgeb organismis pöördumatute muutustega ning nende ravi on väheefektiivne. Nimetatud haiguste tekkerisk on suitsetajal oluliselt suurem kui mittesuitsetajal. On kindlaks tehtud, et 30% kõikidest vähijuhtudest (kopsuvähi osas 90%), 80% kroonilistest kopsuhaigustest ning 20% südamevereringe haigustest (ka südamerabandus) on seotud suitsetamisega. Risk on väga individuaalne ning pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib. Kuna isegi paar sigaretti päevas võib põhjustada kahjustusi
seostavad suitsetamisega. Siiski peaks teadma suitsetamise tegelikku mõju, peaks teadma, millega suitsetaja riskib. KÕIGE OLULISEMAD SUITSETAMISEGA SEOTUD HAIGUSGRUPID ON: vere ringeelundite haigused, sh aju veresoonte haigused; vähkkasvajad; hingamiselundite, sh kopsude kroonilised haigused. Enamik neist kulgeb organismis pöördumatute muutustega ning nende ravi on väheefektiivne. Nimetatud haiguste tekkerisk on suitsetajal oluliselt suurem kui mittesuitsetajal. On kindlaks tehtud, et 30% kõikidest vähijuhtudest (kopsuvähi osas 90%), 80% kroonilistest kopsuhaigustest ning 20% südamevereringe haigustest (ka südamerabandus) on seotud suitsetamisega. Risk on väga individuaalne ning pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib. Kuna isegi paar
Joonis 1.1 Mittesuitsetaja ja suitsetaja kopsud kõrvuti. Kuna tubaka mõju ei pruugi avalduda igaühel, siis ei mõtle noor inimene tavaliselt neile 25 haigusele, mida teadlased tänapäeval seostavad suitsetamisega. Enamik neist kulgeb organismis pöördumatute muutustega ning nende ravi on väheefektiivne. Nimetatud haiguste tekkerisk on suitsetajal oluliselt suurem kui mittesuitsetajal. On kindlaks tehtud, et 30% kõikidest vähijuhtudest (kopsuvähi osas 90%), 80% kroonilistest kopsuhaigustest ning 20% südamevereringe haigustest (ka südamerabandus) on seotud suitsetamisega. Risk on väga individuaalne ning pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib. Kuna isegi paar
rahuldavad ideaalselt lapse toitumisvajadused esimesel eluaastal. Toote koguse ühe söögikorra kohta ja söögikordade arvu määrab täpselt arst. Allergia: Ülemistes hingamisteede võib tekkida allergiline nohu, rohke vesine eritus ninast, alumistes hingamisteedes astma. Seedetraktis ilmneb allergia rohkenenud gaasidena, oksendamise või kõhulahtisusena. Imikute sagedasem allergeen on lehmapiim, rinnapiima saavatel lastel risk haigestuda väheneb. Enamasti lehmapiimaallergia tekkerisk taandub lapse vanuse suurenemisel ning teisel eluaastal kannatavad nad hapendatud piimatooteid. Esimesel eluaastal ei tohiks allergilise imiku toitu sattuda lehma- ja kitsepiima. Lehmapiima ei talu 2-5 imikut sajast. Allergia risk väheneb oluliselt, kui laps saab pikka aega rinnapiima. Vahel tuleb emal vähendada lehmapiimatoodete tarbimist, kui lapsel tekivad nahalööve või kõhulahtisus. Esimesel eluaastal ei sobi anda munavalget, sest ta oluline allergia põhjustaja. Munakollane
(Sotsiaalministeerium, 2014) Pikaajalise kaudse suitsetamise tulemusel (Tervise Arengu instituut, 2011: 4-5): • suureneb vähkkasvajate tekkimise risk; • suureneb südamehaigustesse haigestumise risk; • suureneb astma tekkimise risk; • avaldub negatiivne mõju raseduse korral sündimata lapsele (sündides alakaalulisus, kaasasündinud arenguhäired, nurisünnitus, enneaegne sünnitus); • suureneb kopsuinfektsioonide tekkerisk; • suureneb võimalus haigestuda kõrvainfektsioonidesse; • lastel võib suureneda allergiate tekkerisk; • lastel suureneb risk, et esinevad psühholoogilised probleemid nagu depressioon, ärevus, ebaküpsus jms. Olles kaudne suitsetaja, võivad veel ägeneda astma, allergilised reaktsioonid ning lastel võivad ilmneda raskused õppimisel. (Tervise Arengu instituut, 2011: 4-5) 7 1
millega suitsetaja riskib. 1 SUITSETAMINE Kõige olulisemad suitsetamisega seotud haigusgrupid on: - vere ringeelundite haigused, sh aju veresoonte haigused - vähkkasvajad - hingamiselundite, sh kopsude kroonilised haigused Enamik neist kulgeb organismis pöördumatute muutustega ning nende ravi on väheefektiivne. Nimetatud haiguste tekkerisk on suitsetajal oluliselt suurem kui mittesuitsetajal. On kindlaks tehtud, et 30% kõikidest vähijuhtudest (kopsuvähi osas 90%), 80% kroonilistest kopsuhaigustest ning 20% südamevereringe haigustest (ka südamerabandus) on seotud suitsetamisega. Risk on väga individuaalne ning pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib. Kuna isegi paar
Kuidas vältida melanoomi ? Enamus nahamelanoomi juhtumeid on seotud ärahoitava riskifaktoriga ülemäärase päikesekiirguse toimega. 1) Hoidu pikaajalisest viibimisest tugeva päikesekiirguse käes eriti tugev on päikesekiirgus päeval kella 10-16 vahel. Pole olemas tervislikku ja ohutut päevitust, päevituse teke on alati märgiks, et UV-kiirguse poolt kahjustatud nahk püüab ennast kaitsta. 2) Ära käi solaariumis. Melanoomi tekkerisk suureneb pideva solaariumi kasutamise korral enne 35.eluaastat 75% võrra. 3) Kasuta UV-kiirguse vastu päevituskreemi, mille kiirguskaitse faktor on vähemalt 15 (SPF 15) ning mis kaitseb nii UVA kui ka UVB kiirguse eest. Mida heledam ja tundlikum on nahk, seda tugevama faktoriga kreemi tuleb kasutada hoidumaks nahapõletusest. 4) Kanna riideid, mis kaitsevad UV-kiirguse eest tihedakoelised ja tumedamad riided pakuvad paremat kaitset.
annused ei alanda palavikku/valu. Paratsetamooli ühekordne annus on 10...15 mg/kg kehakaalu kohta, maksimaalne ööpäevane annus on 60 mg/kg kehakaalu kohta. Iburprofeeni annus on 20...40 mg/kg ööpäevas, jaotatuna 3...4 annuseks. Ühekordne annus lastele kehakaaluga üle 20 kg on 200 mg; kehakaaluga üle 30 kg 200...400 mg ja üle 40 kg kaaluvatele lastele 400 mg. Aspiriin ei sobi lastele viirushaiguse korral palaviku alandamiseks (Reye sündroomi tekkerisk) Reye sündroom kulgeb kauakestva oksendamise, ajukahjustuse ja maksakahjustusega ning võib lõppeda surmaga.
Aktiivsus ja tähelepanuhäire (ADHD) on kõige sagedasem esinev häire, milles suurema riskirühma moodustavad enamusjaolt 6-9 aastased poisslapsed. Poiste ja tüdrukute suhe on kolm ühele, mistõttu suurem osa uuringuid on läbi viidud poistega. Häire avaldub välispidiselt, see tähendab käitumuslikult. Tüdrukutel avalduv tähelepanuhäire on sisemine, mis ei paista alati silma, kuid kes vastavad diagnoositud kriteeriumidele oma sisemiste pingetega, sotsiaalsete probleemidega. Häire tekkerisk on kolm korda suurem kui poistel. Tüdrukutel avalduvad sotsiaalsed probleemid koos käitumisprobleemidega, mis võivad olla põhjuseks halba keskkonda sattumisel, narkootikumide kasutamisel. See häire on erinevates rühmades, kultuurides erinev. Eriti annab see tunda erinevates kultuurides, maades läbiviidavates uuringutes- näiteks Hiinas on hüperaktiivsuse ilmsed sümptomid, Inglismaa kriteeriumide järgi ei ole aga veel tegemist hüperaktiivse ilminguga. Sageli
Geidy Metson Suitsetamise kahjulikkus 1.3 TUBAKAS JA TERVIS Tubaka tervistkahjustav toime on teada juba ammu. Kuna tubaka mõju ei pruugi avalduda igaühel, siis ei mõtle noor inimene tavaliselt neile 25 haigusele, mida teadlased tänapäeval seostavad suitsetamisega. Siiski peaks teadma suitsetamise tegelikku mõju, peaks teadma, millega suitsetaja riskib. Nimetatud haiguste tekkerisk on suitsetajal oluliselt suurem kui mittesuitsetajal. On kindlaks tehtud, et 30% kõikidest vähijuhtudest (kopsuvähi osas 90%), 80% kroonilistest kopsuhaigustest ning 20% südamevereringe haigustest (ka südamerabandus) on seotud suitsetamisega. Risk on väga individuaalne ning pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib. Kuna isegi paar sigaretti päevas võib põhjustada kahjustusi kopsukoes, siis on
mehhanismi mahutavuse parandamiseks kõrge intensiivsusega läbitavad lõigud pikkusega 30-150m vere laktaadi tase 8-10 mmol/l arendamise meetodiks on kordusmeetod Põhi-ehk baasvastupidavus Kehaline töövõime suureneb Koormusjärgne taastumine kiireneb oluliselt, tänu energiasüsteemidele Väheneb erinevate vigastuste tekkerisk Paraneb psühholoogiline seisund- stressitaluvus, psüühiline stabiilsus Parem reaktsioon, tähelepanuvõime, kontsentratsioon Vähem väsimusest tingitud taktikalisi vigu Stabiilne tervislik seisund Vastupidavuse arendamise ealised aspektid Aeroobne vastupidavus võimalik mõjutada alates 11-12 eluaastast, efektiivne mõjutamine üle 20 aasta. Anaeroobne laktaatne vastupidavus
Alates 40. eluaastast peaks naine hakkama käima regulaarsel arstlikul kontrollil ja võiks lasta teha nn baasmammogrammi, mida saaks kasutada edaspidistel mammograafilistel uuringutel võrdlusena. 40.-49. aastased naised, kes kuuluvad kõrgemasse riskigruppi või kellel esinevad kaebused, peaksid käima mammograafilisel uuringul 1-2 aasta järel. Mammograafilisele sõeluuringule kutsutakse kõiki naisi vaatamata kaebuste puudumisele alates 50. eluaastast, vanusest, mil rinnavähi tekkerisk suureneb oluliselt. (Mammograafia. 2011) 17 3.2.2. Ultraheliuuring Ultraheliuuring tähendab seda, et mingile kehaosale suunatakse kõrgsageduslikud helilained, mille abil pildistatakse keha sisemust. Ultraheliuuringuid nimetatakse ka sonograafiaks ning need ei kasuta röntgenikiirgust. Rinna ultraheliuuringu abil saadakse pilt rinna sisemusest.
Miinused: malabsorptsioon (vitamiinid D ja B12, Fe, Ca jm mikroelementid), dumping sündroom, sisemised songad, anastomooside stenoos või leke, peptilised haavandid, kolelitiaas. Alternatiivina on võimalik nn mini-bypass: võrreldes tavalise bypass operatsiooniga tehakse 1 anastomoos vähem (ainult maokoti anastomoos jejunumiga) ning sellega väheneb tüsistuste, nagu näiteks seesmiste songade tekkerisk. 40 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov Post-op: 1. post-op nädalal patsiendile on lubatud ainult jook ja vedel toit väikestes kogustes. 2-4. nädalal püreestatud pehme toit, alates 2. post-op kuust on jälle lubatud tahke toit. Patsienti jälgitakse kaalukaotuse (EWL, protsent ülekaalust) ja kaasuvate haiguste mõju osas
annaabi.ee 
