Tagasi vaadates 18. sajandisse Kava: 1.Girolamo Abos - Stabat Mater Lauljad- Grete Oolberg, Ann Narva, Merilin Taul, Elo-Maarja Miilen, Siiri Johanson, barokkviiulil Melis Orgse, Mari Targo, barokkvioolal Raido Lill, barokktšellol Johanna Randvere, orelil Piibe Maria Talen. https://www.youtube.com/watch?v=nz0NVkRoPQg 2. Ludwig van Beethoven - Klaverikontsert nr 4 G-duur op 58 (II Andante con moto) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester,Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester, dirigent Paul Mägi, klaveril solist Maksim Štšura https://youtu.be/3hyNaf7aq6Q 3. Georg Friedrich Händel - Chaconne HWV 448 (Keyboard Works I, Miscellaneous Suites) Kandlel Anna-Liisa Eller https://youtu.be/WmIEWbHXhvU 4. Johann Sebastian Bach - Toccata in D minor BWV 913 Klavessiinil Marju Riisikamp https://www.youtube.com/watch?v=77pTKie94Bw 5. Wolfgang Amadeus Mozart - Sonaat nr 10 C-duur KV 330 (III Allegretto) Klaveril Kristi Kapt...
ründerelvastused, et nad lihtsalt hävitaks meie kodu sellisena nagu see praegu on. Tänapäeval on 9 riigil olemas tuumarelvad, kuid nad ei kasuta neid arvatavasti kahel põhjusel. Esiteks sellepärast, et need ei tekitaks kahju ainult nede vanelastele, vaid ka kogu maailmale ja teiseks seetõttu, et kui nad ründavad kedagi tuumarelvaga siis ilmselt saaksid nad ise ka kohe vasturünnaku. Tuumalõhkepeadega võib tekkida ka teistugune konflikt. Kui mingid usulised organisatsioonid või riigid kelle seas on inimesi, kes ei tea nendest relvadest tuhkagi, kuidagi vallautavad riigi, mille valduses on tuumarelv, siis võivad nad need relvad väga kergekäeliselt kasutusele võtta. Sõdade jätkumine sõltub sellest kas tugevaimad riigid suudavad rahulikult koos elada. Riigid loovad endale päevast päeva järjest suuremat armeed ja kaitseväge. Kuid selle põhjuseks ei ole sõdade algatamine vaid sõdade vältimine
I.Maailmasõja põhjuseid ja tagajärgi Maailmasõda on maailma paljusid riike haarav sõda, millel on kindlasti väga tõsiseid tagajärgi. Tänasel ajal ei oleks see normaalne, kui toimuks seesugune sõda. Meie aeg on niivõrd teistugune kui see oli sada aastat tagasi. Kuid mis viis siiski sõja toimumiseni ning mida antud sõda endaga kaasa tõi? I.maailmasõja puhkemise põhjuseid on palju. Ma usun, et leidub veel lugematul hulgal neidki põhjuseid, mida me ei tea ja ei oskakski endale ette kujutada. Samuti arvan ma, et järgnevad põhjused on kallutatud ja paljud sõjas osalenud riigid/inimesed ei nõustukski nende põhjustega. Esiteks oli riikidevahelised konfliktid igapäevaelu
elada , aga minu mõtte koosneb sellest , et seda ei tohi seadustada. Kuhu me siis üldse edasi liikume? Kui me seadustame praegu seda, siis pärast niisugused “pered” tahavad ka enda perre lapsi lapsendama. Kindlasti nad mõtlevad, et nad on head vanemad ja nad kasvavad kõige parema lapse, aga lapse suhtes see on väär ja ebaõiglane. Kuna laps väga palju võtab vanematest , aga tema vanemad on homo paar siis suure tõenäosusega tema mõttemaailm on teistugune , ma ei hakka räägima koolikiusamisest , mis ta kindlasti ees ootab , kui klassikaaslased saavad teada kes tema vanemad on. Kokkuvõtteks tähan öelda , et ma ei ole homopaaride vastu, kuid ma leian, et abielu on liit mehe ja naise armastuse vahel , aga homopaarid võivad kaas elada, vaid mitte seadustada oma koosseisu ja võiksid austada traditsioone ja ühiskonnas kehtivaid reegleid. Teiseks, väga paradoksaalne on ka see, et võib seadustama samasoolised kooseisud
· Sundustega seaduse tegemine · Hüsteeriline üritada soovikohaselt muuta Alati on nendel vastandtüüpidel ka teineteisele lummav mõju. Alateadlikult nad tõmbavad üksteise poole, kuid võib olla raske hakkama saada. Inimene näeb teises inimeses seda poolt, mida tal endal väga ei ole. See vastandtüüpide eksisteerimine koos töötab ainult sellisel juhul, kui inimene aktsepteerib teist inimest sellisena nagu ta on. Võidakse avastada see teistugune olemine ja ise ka oma isiksust nii edasi arendada. Praktikas juhtub seda harva ja inimesed püüavad pigem teisi hakata endasarnaseks tegema. Skisoidset hindab depressiivse inimese juures sanssi isoleeritumisest vabanemiseks, võimalus olla nii nagu tema ise pole tundnud, usaldada, kindlana tunda. Depressiivne näeb skisoidses see, et inimene suudab elada ilma kaotushirmu ja süütundeta. Ta näeb skisoidses inimeses ka inimest, kes vajab armastust. Tal on seda jagada
kaaluda, aga kui nad on selle langetanud, siis nad ei karda raskeid koormaid kanda või suurt vastutust võtta. Keeruline on aga see, et nad kipuvad määratlema, kes on üleval, kes on all. Neil ei ole kerge tunnistada partneri võrdõiguslikkust. Tihti seda suhet segab võimuvõitlus. Depresiivsetele inimestele meeldib väga sõltuvussuhe (hirm kaotada), sundlustega inimestel meeldib sama, kuid ta soovib partnerit voolida oma nägemuse järgi. Neil on hästi raske taluda, kui partner on teistugune, mitte selline nagu tema tahab. Truudust tavaliselt nad pooldavad juba majanduslikel põhjustel. Sageli just sellele tüübile on väga iseloomulikud mõistusabielud ja majanduslik pool mängib ka olulist rolli. Majanduslikud kaalutlused ja muu kindlustatus on väga oluline. Enne abiellu astumist võivad nad pikalt kõhelda, kuid kui nad on selle otsuse teinud, siis tema arvates on see lahutamatu liit, sest nad ei soovi loobuda millesti, mis on tema oma. Tihti nad võtavad partnerit omandusena
Saab näha järjest rohkem riike, kes seda on teinud. Kui ajalugu näitab ka neid riike, kes ei alluta oma käitumist ja sellised riigid ei realiseeri õigusriigi ideed. Paradoks seisab selles, et riik, kes loob õigust minu jaoks, loob õigust ka enda jaoks. Õigusriigi ideed järgides peab ta enda käitumise allutama enda loodud õigusele. Meie kui tavakodanike jaoks, kehtib põhimõte: mis ei ole keelatud, on lubatud. Riigi suhtumine peab olema täiesti teistugune. Riik peab otsima kohta, kus see on lubatud. Muidu ei ole. Muidu on õigusriik täpselt samade tunnustega nagu iga teine riik, kuid võrreldes liberaalse rahvusriigiga on tal ka eritunnused, mis võib jagada kaheks: Formaalsed tunnused Materiaalsed tunnused Võimude lahusus, tööjaotus ei tohi olla ka õigusriigis absoluutne. Sest vastasel juhul võib tekkida olukord, kus üks võim hakkab domineerima teiste üle. Seetõttu kuulub võimude
suurt vastutust võtta. Keeruline on aga see, et nad kipuvad määratlema, kes on üleval, kes on all. Neil ei ole kerge tunnistada partneri võrdõiguslikkust. Tihti seda suhet segab võimuvõitlus. Depresiivsetele inimestele meeldib väga sõltuvussuhe (hirm kaotada), sundlustega inimestel meeldib sama, kuid ta soovib partnerit voolida oma nägemuse järgi. Neil on hästi raske taluda, kui partner on teistugune, mitte selline nagu tema tahab. Truudust tavaliselt nad pooldavad juba majanduslikel põhjustel. Sageli just sellele tüübile on väga iseloomulikud mõistusabielud ja majanduslik pool mängib ka olulist rolli. Majanduslikud kaalutlused ja muu kindlustatus on väga oluline. Enne abiellu astumist võivad nad pikalt kõhelda, kuid kui nad on selle otsuse teinud, siis tema arvates on see lahutamatu liit, sest nad ei soovi loobuda millesti, mis on tema oma. Tihti nad võtavad partnerit omandusena
Ameerika indiaanigruppe, neil toimib hõimuvalitsus ja tugevusele on kaasa aidanud, see et nende reservaaadis on nii uraani kui ka naftat, ealt saadev tulu on aidanud hõimu tugevaks muutuda. Projekti eesmärgiks oli katsetada, mis juhtub kui anda kindlasse gruppi kuuluvatel inimestele kaamera ja lasta neil omal valikul teha film. (kõik olid valged kesklassi Ameeriklased) Et näha, kas nende filmikeel on teistugune, kas on seos mõtlemise ja filmitegemise vahel. Projektist võttis osa ka kultuuriekspert John Adair ja assistent Richard Chalfen. Navahode kohta oli olemas päris palju enograafilist materjali, oli uuritud erinevaid aspekte nende ekultuurilisest käitumisest. Loodeti, et kui on olemas toetav materjal siis see aitab hinnata erilise filmikeele olemasolu v siis mitteolemasolu. Kogukonnas elas u 600 inimest. Projekti valiti 7 inimest, 6 olid noored ja neil ei olnud kogemust filmitegmisega
3) Sundustega seaduse tegemine 4) Hüsteeriline üritada soovikohaselt muuta Alati on nendel vastandtüüpidel ka teineteisele lummav mõju. Alateadlikult nad tõmbavad üksteise poole, kuid võib olla raske hakkama saada. Inimene näeb teises inimeses seda poolt, mida tal endal väga ei ole. See köidabki. See vastandtüüpide eksisteerimine koos töötab ainult sellisel juhul, kui inimene aktsepteerib teist inimest sellisena nagu ta on. Võidakse avastada see teistugune olemine ja ise ka oma isiksust nii edasi arendada. Praktikas juhtub seda harva ja inimesed püüavad pigem teisi hakata endasarnaseks tegema. Skisoidset hindab depressiivse inimese juures sanssi isoleeritumisest vabanemiseks, võimalus olla nii nagu tema ise pole tundnud, usaldada, kindlana tunda. Depressiivne näeb skisoidses see, et inimene suudab elada ilma kaotushirmu ja süütundeta. Ta näeb skisoidses inimeses ka inimest, kes vajab armastust. Tal on seda jagada
6. Kognitivism. 1981. a dogle?? Aagressiivselt käituva lapse peas, millised on moonutused. Eeldab seda: Neutraalsetes situatsioonides neturaalsed stiimulid kujutab endale ette agressiivsetena. Hoiak selline, et inimesed käituvad tema vastu vaenlikult, kuigi tegu neutraalse situatsiooniga. Vaenulik atributsion (eelmine lause), lisaks veel see, et tajutakse vaid neid sotiaalseid käitumisaktne, mis agressiivsed, prosotsiaalseid ei tajuta. Tajumine on indiviidide jaoks teistugune. Põhiline kognitiivne moonutus on egotsentrism mull e ei lähe korda see, mida teine mulle ütleb, mul on õigus talle haige tteha. Ainult enda mätta otsast maailma tajumine. Nende moonutustega peaks tegelema. Lisaks agressiivset käitumise seletamisel, tuleb kõne alla ka keskkondlik efekt. Mis keskkonnast võiks mõjutada indiviidi agressiivset käitumist? - Tiheli olek. Indiviidid nii üksteise vastu, et personaalsed ruumid puutuvad kokku. Teise personaalsesse
2. Isiklik stigma (veidrad kalduvused - hakkab lugema luuletusi, homoseksuaalsus, mõni räägib nii kõva häälega, et paistab silma) 8 3. grupistigma mingi teise grupi liige grupis, kus sedatüüpi inimesi tavaliselt ei ole (nt endine vang asub õppima magistriõppes). Stigma on olemas siis, kui teised vaatavad sellele persoonile, teise pilguga (ta on teistugune), kui seda pilku pole, puudub ka stigma. Stigmatiseeritu käitumisstrateegiad. Goffman ja tema jüngrid on stigma raames käitumist palju uurinud. Stigma on väljastpoolt pealesurutud tähelepanu nt keegi on pime, tuleb ise üksinda kooli ja keegi hakkab teda selle tõttu kõva häälega kiitma, siis see näitab, et sellesse eripärasusse suhtutakse sellesse teisiti, pimedale on see aga ebameeldiv. Goffmani puhul on oluline enese represinteerimine (kellena ja kuida sta
kirjakeeles- seni oli eesti keelt kirja panudd ladina ja saksa eeskuju järgi, nüüd aga Ahrens (lähtudes suuresti soome eeskujus) väitis, et tuleb lähtuda rahavkeeelest endist, mitte painutada seda saksa grammatika malldie järgi. Ahrensi kirjakeel on see mida nimetatakse ,,hääldupäraseks kirjaviisiks". Pani ühesõnaga alsue nn uueks kirjaviisiks, mis sai popiks 19 sajandi teisel poolel. Eestlaste saksastumne 19 sajandi esimesel poolel oli hoopis teistugune kui see hilisem kadakasakslaste teema. Eestlased olid talupojarahvas ja selle kõrval moodustas baltisaksaühiskond omaette ruumi. Kui nüüd eestlased sellest talupojaseisusest välja said, siis olid need väga üksikud juhtumid ja said toimuma eelküige hariduse kaudu- eestkeeleset haridust oli vüimalik saada vaid algastmes. Kõik kõrgem mant oli juba saksakeelne. Liikudes saksakeelse haridusega baltisaksa ühiskond aedasi, siis ta ilmselgelt saksastus. See muster
Võibolla on siiski ennatlik seda väidet loopida - tundus ju Pablo kahtlustav käituminegi ebameeldiv, aga see võis ka olla tingitud autori antud pildist. Fashistide hirmust oli saanud murtud mees. Ta kartis surra ega tahtnud enam muutusi, arvates et ei suudaks nendega kohaneda. Heameelega oleks ta istunud ?llepurgiga tugitooli ja vaadanud telekat, muretsemata, mis saab järgmisel päeval. Kuid seda ei saanud neist keegi teha. Elu on hoopis teistugune, kui suurim mure pole mitte, millist küünelakki valida, vaid kuidas ellu jääda. Hemingway väljendab mõtte, et sõjas ei tähenda üksiku inimese surm mitte midagi, ometi v? ib ta midagi muuta. Robert Jordani filosoofia pole mitte iga hinna eest elus püsimine, vaid enne vältimatut surma teha v?imalikult palju ära. See tuleb selgelt välja raamatu l?pus. Ta küll sureb, ja s?ja kulgu see ei muuda, kuid kuid surma nagu pühitseks viimne pingutus - El Sordo
annaabi.ee 
