Leidsid 11 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tehnomaterjalid kodune töö: tarbeplastid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
polüstüreen, vahtpolüstüreen, fenooli, rabe, mõõtmete, kemikaalikindlus, tarbeplastid, ester, tertsiaarne, butüül, laminaat, vineer, klaaskiu, tindi, laminaadid, polümeer, töödeldav, laseb, lahustele, puhtast, puuvilju, kilet, lehtsalatpolüpropüleenil on väiksem permeatsioonivõime ning seda on võimalik valmistada kile kahesuunalise või ühesuunalise venitamisega. Polüpropüleenist valmistavate toiduga kokkupuutuvate toodete nimistu on lai: pudelid, mahutid, leiva ja saia pakkekiled, ämbrid, kausid , topsid jne. Viimasel ajal on polüetüleenist kile hakanud asendama kondiitritoodete pakendamisel kasutatavat regereeritud tsellulooskilet. Polüstüreen Polüstüreenil põhinevaid plaste on mitut liiki. Puhas polüstüreen on täiesti läbipaistev, kõva , kuid rabe ja väikese löögitugevusega. Levinum polüstüreen on vashtpolüstüreen. Vahtpolüstüreenil on väike tihedus ja head soojusisolatsiooniomadused. Kahes suunas venitatud polüstüreenist kile on läbipaistev ja laseb õhku läbi. Selleks , et vähendada polüstüreeni rabedust lisatakse sellele elastomeere ehk kummi. Sel viisil saadakse löögikindel polüstüreen mis on tundualt sitkem, parema vastupanuga orgaanilistele lahustustele, õlidele ja
Madalatel temperatuuridel muutub hapraks. väga tundlik UV-kiirguse suhtes ja väga hasti ümbertöödeldav. Polüpropüleenist valmistatavate toiduga kokkupuutuvate toodete nimistu on lai: pudelid, mahutid, leiva ja saia pakkekiled, ämbrid, kausid, topsid jne. Näiteks enamik margariini topse on valmistatud polüpropüleenist. Viimasel ajal on polüetüleenist kile hakanud asendama kondiitritoodete pakendamisel kasutatavat regenereeritud tsellulooskilet. Polüstüreen: Puhas PS on rabe, klaasjas ja labipaistev polümeer. Ta on kergesti töödeldav ning tal on hea mõõtmete püsivus. Seevastu on tal väga madal kemikaalikindlus ja ta on tundlik UV- kiirgusele. Puhtast polüstüreenist (PS) valmistatakse topse toidu säilitamiseks, ühekordseid plastklaase. Vahtpolüstüreenist (EPS) valmistatakse aluseid, millesse pakendatakse tavaliselt kaubanduskeskustes puuvilju, juurvilju, liha, kala ja kanaliha. Lisaks tehakse sellest
seetõttu ei muutu termoreaktiivne polümeer ei pehmeks ega voolavaks. Termoreaktiivsetele polümeeridele täiteainete lisamisega saadud aineid nimetatakse termoreaktiivideks ehk reaktoplastideks (Angelstok 2002: 42). Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. konstruktsioonplastideks need on polükarbo- naat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt. eriplastideks fluorplast (PTFE), polüsulfoon (PSU), polüeetersulfoon (PES) jt. Plastist toodete talitlusomadused, mis ilmnevad ekspluatatsioonis, on: Mehaanilised: vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile), kõvadus, hõõrdekulumiskindlus; Füüsikalis-keemilised:
Orgaaniliseks täiteaineks on puidujahu, tselluloos, paber ja puuvillriie. Anorgaanilistest täiteainetest kasutatakse grafiiti, klaasriiet, klaaskiudu ja teisi materjale. Plastikaatorid muudavad materjali elastsemaks, parandavad töödeldavust, vähendavad haprust ja suurendavad valu omadusi. Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: · tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. · konstruktsioonplastideks need on polükarbonaat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt. · eriplastideks fluorplast (PTFE) jt. Plastist toodete talitlusomadused, mis ilmnevad ekspluatatsioonis, on: · mehaanilised: - vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile), kõvadus, hõõrdekulumiskindlus;
Lineaarse ahelaga madala tihedusega polüetüleen*, LLDPE tihedus 930 – 940 kg/m3, suure tugevusega (erinevad kiled, sh mitmekihiliste kilede koosseisus) Polüetüleentereftalaat (nt pudelid, purgid, mikrolaineahjus PET valmistatava toidu karbid, keedukotikesed) PP Polüpropüleen (pakkekile, pudelite jm kastid, ) Polüstüreen (nt jogurtitopsid; laialdaselt kasutatakse PS vahtplastina – toiduainete pakendamisel, ühekordsed nõud, tööstustoodete kaitsegraanulid ja -ümbrised) Polüvinüülkloriid (nt mõned karastusjookide ja PVC olmekemikaalide pudelid, karbid, termoformeeruvate lehtedena) Polüetüleen(kõige enam),Polüpropüleen.Polüvinüülkloriid,Polüestrid,Tsellofaan
5. Kristalliseerumine – nimetatakse vedela metalli üleminekut tahkesse (kristalsesse) olekusse. Seda nimetatakse ka tardumiseks. Kristalliseerumine leiab aset, kui süsteem läheb üle termodünaamiliselt püsivamasse olekusse, st. vähima vaba energiaga olekusse (Gibbsi energia)→kristallide vaba energia on väiksem kui vedela oleku energia. Kristalliseerumine algab kristalliseerumiskeskme tekkimisega ja jätkub nende arvu ja mõõtmete kasvuga. Puhta metalli kuumutus-jahutuskõver – Puhta metalli kristalliseerumisprotsessi iseloomustab jahtumiskõver. Mida kiiremini toimub puhta metalli jahutamine, seda suurem on allajahutusaste. Jahtumiskõvarale iseloomulik horistontaalne lõik on tingitud kristalliseerumis-soojuse eraldumisest. Peene- ja jämedateralise struktuuri saamine – ΔT1 - väike allajahutusaste --> suur kristalli kasvu kiirus, väike kristallisoonikestme tekkimise kiirus Tulemus: jämedateraline
elektronühendeid, mida hoiavad koos metallisidemed. Aga metallis struktuuris võib esineda elektrokeemilisi ühendeid, ilma et sulamite metallilised omadused oleksid häiritud. Eelkõige võib siin märkida vase hapnikurikastes struktuurides oleviad oksiide (Cu20), automaaditeraste struktuuris hajutatud sulfiide (MnS), millel on oma kristallvõre. Intermetallid ehk intermetallsed ühendid - moodustuvad erinevate metallide vahel. Metallide aatomite mõõtmete märgatava erinevuse korral (aatomite raadiuste suhe 1,2) moodustuvad sisendusfaasidena tuntud keemilised ühendid ehk nn Lavesi faasid, mille koostis avaldub valemiga AB2, nt MgZn2, MgCu2 ja MgNi2. Elektronühendid kui metallide aatomi raadiused erinevad vähe, on kalduvus elektronühendite tekkimisele. Elektronühendid moodustuvad sagedamini ühelt poolt ühevalentsete metallide (Cu, Ag, Au jt) ning üleminku gruppide metallide (Mn, Fe, Co jt) ja
Magneesiumisulamist detailid võivad töötlemisel kergesti süttida ja süttimisohu vähendamiseks lisatakse sulamitele berülliumi kuni 0,001%. Titaan ja selle sulamid Titaan ei ole haruldane metall, kuid seda leidub maakoores väga hajutatult. Kivimites ja savides leidub titaaniühendeid kuni 1%. Puhtal kuijul titaani looduses ei esine. Puhas titaan on hõbevalge metall, mille sulamistemperatuur on 1665oC ja tihedus on 4500 kg/m3 . Puhas titaan on tugev võrdlemisi rabe. Treida ja puurida on raske kuid keevitatav. Hõõguvpunasena on sepistatav. Titaan ja titaanisulamid on korrosioonikindlad, titaanisulamid on kergemini töödeldavad, sitkemad, lõõmutatavad, karastatavad ja noolutatavad. Titaani ja sulamite pinnale tekib õhu käes TiO2 mis tugev ja tihe ning kaitseb metalli. Titaani legeeritakse alumiiniumi, vanaadiumi, kroomi, molübdeeni ja mangaaniga, millede sisaldus sulamis on 2...5%. Titaani ja alumiiniumi sulam, mis
Magneesiumisulamist detailid võivad töötlemisel kergesti süttida ja süttimisohu vähendamiseks lisatakse sulamitele berülliumi kuni 0,001%. Titaan ja selle sulamid Titaan ei ole haruldane metall, kuid seda leidub maakoores väga hajutatult. Kivimites ja savides leidub titaaniühendeid kuni 1%. Puhtal kuijul titaani looduses ei esine. Puhas titaan on hõbevalge metall, mille sulamistemperatuur on 1665oC ja tihedus on 4500 kg/m3 . Puhas titaan on tugev võrdlemisi rabe. Treida ja puurida on raske kuid keevitatav. Hõõguvpunasena on sepistatav. Titaan ja titaanisulamid on korrosioonikindlad, titaanisulamid on kergemini töödeldavad, sitkemad, lõõmutatavad, karastatavad ja noolutatavad. Titaani ja sulamite pinnale tekib õhu käes TiO2 mis tugev ja tihe ning kaitseb metalli. Titaani legeeritakse alumiiniumi, vanaadiumi, kroomi, molübdeeni ja mangaaniga, millede sisaldus sulamis on 2...5%. Titaani ja alumiiniumi sulam, mis
iseloomustatakse soojuspaisumist ruumpaisumis- Nioobium 8600 teguriga (vedelikud, gaasid) või joonpaisumis- Nikkel 8880 teguriga (tahkised). Soojuspaisumist tuleb arvestada Vask 8930 vedelike ja gaaside mahutite ja torustike, sildade, Raskmetallid raudtee jm. metallkonstruktsioonide korral, tempe- Molübdeen 10 200 ratuurimuutustest tingitud mõõtmete muutust ka Hõbe 10 500 masinaosade korral. Metallide ja sulamite joon- Plii 11 340 paisumistegur varieerub väga suures vahemikus ja Elavhõbe 13 550 on sulamite korral määratud eelkõige keemilise Kuld 19 320 koostisega. Volfram 19 400
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
