märts rahvasaadikute kongressi valimised mitte osaleda, et näidata vastumeelsust Eesti kuulumisel NSVL-i osaleda, et saada saadikukohti Eestist 47 saadikut 23. august Balti kett 27. november Isemajandav Eesti (IME) aasta lõpp NSVL rahvasaadikute kongress tunnistas MRP salaprotokollide olemasolu 5. 1990 veebruar Eesti Kongressi valimised märts EK esimene istung tegevorganiks valiti Eesti Komitee, eesotsas Tunne Kelam tegevuskava: läbirääkimine NSVL ja lääneriikidega märts Ülemnõukogu valimised enam-vähem demokraatlikud esimees Arnold Rüütel valitsusjuht Edgar Savisaar 30. märts EKP 20. kongress kuulutatakse välja üleminekuperiood mai taastati EV nimetus, lõpetati ENSV sümbolite kasutamine suvi Ülemnõukogu otsus
sametrevolutsiooniga võimult senised reziimid ning hakati üle minema demokraatlusele. Enne sametrevolutsiooni tuli rahvas (Poolas, Tsehhoslovakkias, Ungaris) tänavale, meeleavaldused demokraatia toetuseks. 24.12- NSV Liidu Ülemnõukogu tunnistab MRP salaprotokollide olemasolu ja kuulutab need õigustühiseks. 1990 24.02- toimusid Eesti Kongressi valimised 18.03-Mitmekandidaadilised valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse märts-Eesti Kongressi I istung kongressi tegevorganiks 78- liikmeline Eesti Komitee, mille esimeheks Tunne Kelam märts- EKP 20 kongress 30. märts- võeti vastu otsus ,,Eesti riiklikust staatusest",sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega aprill- majandusblokaad formeerus interrinne- olid Eesti iseseisvuse vastu 08.05- Eesi NSV nimetuse asemel võetakse kasutusele Eesti Vabariik 15.05-Impeeriumimeelsete jõudude meeleavaldus Toompeal 1991 jaanuarikriis Balti riikides tegutsesid streigikomiteed
m-avaldus,tulemusena loodi EMS,mis oli 1.dem.põhimõtetel tuginev massiorgan,hakati avalik-tama Eesti aj.lugu, 5)EV taasises. LAUL.REV 87-88 Toodi av ette s.m.v lipp,öölaulupeod,rahvas tantsis,laulis kogu öö lippudega,hakati teadvustama ajalugu,ajakirj ja tv vabanesid tsensuuri kammitsatest,korraldati lauluväljakul"Eesti laul" rahv.massim-avaldus Kodanike komitee Rahvarinne ja EKP suht sellesse eitavalt,tõrjuvalt kuid osalesid valimistel.90.märts toim Eesti Kongress,tegevorganiks valiti Eesti Komitee,Kodanlike komiteede liikumine oli tõestanud elujõulisust ja omariikluse taastmist Omariikluse taastamine (20.aug.91)Läti,Leedu riikluse iseseisv järgmisena,riigipöörde katse kukkus läbi,EV ja teised Balti riigid võeti ÜROsse,Balti riigid olid taas maailma pol kaardil kui iseseisev ja suverääne riik. 3 poliitikut E.Savisaar-rahvarinde liider,arendas IME prog,lammutas käsumaj./ M.Laar-Isamaa liider,peaminister, Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige./ S
eitavalt, seejärel tõrjuvalt, end enne valimisi muutsid mõlemad oma suhtumist ning osalesid valimistel. Seetõttu kujuneski Eesti Kongressi liikmeskond eripalgeliste poliitiliste jõududebaasi, valimistel osalesid ka väliseestlased. 1990 märtsis toimus Eesti Kongressi esimene istung, kus vastu võetud tegevuskava nägi ette läbirääkimiste alustamist lääneriikide ja NSVL-iga, et saavutada okupatsiooni lõpetamine ning iseseisvuse taastamine. Kongressi tegevorganiks valiti 78-liikmeline Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. Balti kett Eesti ja teiste Balti riikide saadikute eesmärk oli saavutada võimalikult kiiresti selle salasobingu hukkamõistmine Nõukogude Liidu kõrgeima seadusandliku võimuorgani poolt veel enne Molotovi-Ribbentropi pakti 50.aastapäeva. Moskva ei olnud sellest huvitatud ning õigusliku hinnangu andmine Hitleri-Stalini salasobingule venis. Moskva venitamistaktikale vastasid Balti riigid võimsa protestiaktsiooniga
toimusid valimised hiljem, kuni septembrini. Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917. aastal ning jagunes demokraatlikuks, sotsialistlikuks ja tööerakonna rühmaks. Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917. aastal ja oli - vaheaegadega - koos kuni aprillini 1919. Maanõukogu valis oma istungjärkude vahel tegutsevaks täidesaatvaks organiks Maanõukogu Vanematekogu, mille eesotsas oli aastatel 1917–1918 Konstantin Päts. Maanõukogu tegevorganiks oli Eesti Maavalitsus, mis koosnes komisjonidest. Septembris 1917. tungisid Saksa väed Eesti saartele ning sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus. Enamlased asusid ette valmistama relvastatud võimuhaaramist. Segases olukorras kerkis esile Eesti täieliku iseseisvumise idee. Esimesena esines taolise ettepanekuga J. Tõnisson Oktoobris 1917 haarasid võimu enamlased ja võim läks nende moodustatud Sõja- Revolutsioonikomitee kätte
1989 jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega sai eesti keel riigikeeleks. Mõne aja möödudes kuulutati 24 veebruar iseseisvuspäevaks. 1989 aasta alul sai alguse kodanike komiteede liikumine, mis seadis eesmärgiks Eesti iseseisvuse taastamise juriidilise järjepidevuse alusel. Selleks alustati Eesti Vabariigi kodanike registreerimisega omaaegse kodakondsusseaduse alusel. 550 000 kodanikku valis 1990 veebruaris endale esindusorgani Eesti Kongressi. Eesti Kongressi tegevorganiks valiti 78-liikmeline Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. 1990 aasta märtsis toimusid enamvähem demokraatlikud ENSV Ülemnõukogu valimised. ÜNK esimeheks valiti Arnold Rüütel ja uueks valitsusjuhiks kinnitati Edgar Savisaar. 23.august 1989 Balti Kett 1989 aasta lõpus tunnistas NSVL Rahvasaadikute Kongress MRP salaprotokollide olemasolu ja kuulutas need õigustühiseks. 30
ja registreeritud kodanikud pidid valima endale esindusorgani e. Eesti Kongress, mille valimised toimusid 1990 veebruaris. Valisid üle 520000 inimese ja üle 34000 EV kodakondsuse taotleja, valimistel osalesid ka väliseestlased. *1990 märtsis toimus Eesti Kongressi esimene istung, kus vastuvõetud tegevuskava nägi ette läbirääkimiste alustamise lääneriikide ja NSVLga, et saavutada okupatsiooni lõpetamine ja iseseisvuse taastamine. *Eesti Kongressi tegevorganiks valiti 78-liikmeline Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. *1990 märtsis toimus ka EKP 20. kongress, kus partei lõhenes rahvuskommunistidest koosnevaks iseseisvaks EKPks ja Moskva-meelseks NLKP Eestimaa organisatsiooniks. *1990 märtsis toimusid valimised ka ENSV Ülemnõukogusse. Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel. Ametist lahkus senine liiduvabariigi valitsus eesotsas Indrek Toomega ning uueks valitsusjuhiks kinnitas Ülemnõukogu Edgar Savisaare.
Süvenes konföderatsioonisuhete idee. Realiseeruma pidid see liidulepingus, kuid seda ei realiseeritud. ,,Konstitutsioonikriis." -Osad rahvusmeelsed, osad impeeriumimeelsed. Lahendus sellele 16. nov 1988. ENSV Ülemnõukogu suveräänsusdeklaratsioonis ja ENSV konstitutsiooni viidud parandustes. Sätestati ENSV seaduste ülimuslikkus üleliidusliste saeaduste suhtes. 1989. keeleseadus eesti keel riigikeeleks. Algas ka kodanike komiteede liikumine. 1990. veebruaris Eesti Kongressi valimised. Tegevorganiks oli seal Eesti Komittee, mille esimeheks Tunne Kelam. 1990. EKP 20. kongress, mis fikseeris ametlikult partei lõhenemise. Arnold Rüütel sai 1990. Eesti NSV Ülemnõukogusse. Valitsusjuhiks Savisaar. 23. aug. 1989 Balti kett. 1990. 30. märts kuulutati välja üleminekuperiood. See pidi lõppema omariikluse taastamisega. Taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati ENSV sümbolite kasutamine. Sätestati, et kehtivad vaid Eesti enda seadused.
hetkest kehtetuks. Võitlus iseseisvuse taastamise * Eesti kongressi valimised veebruaris 1990 ja esimene eest poliitiliste sihtide istung võeti vastu otsus alustada läbirääkimisi NSV selginemise aeg, algas konkreetne liiduga ja lääneriikidega, et saavutada okupatsiooni võitlus Eesti iseseisvuse lõpetamine ja iseseisvuse taastamine. Eesti kongressi taastamise eest - 1990-1991 tegevorganiks valiti Eesti kommitee, mille eesotsas T. Kelam. * EKP 20. kongress EKP lõhenes nn iseseisvaks EKPks ja Moskvameelseks NLKP Eestimaa haruks (ööpartei) * Eesti NSV ülemnõukogu valimised olid üle pika aja esimesed enam-vähem demokraatlikud valimised.
Selle eesmärgi saavutamiseks tuli liiduvabariigi majandus allutada kohalikule juhtimisele, üle minna omaette eelarvele ning tollase terminoloogia järgi kaubalis-rahalistele ehk turusuhetele koos oma raha kehtestamisega. 27. novembril 1989. aastal võttis NSV Liidu Ülemnõukogu vastu seaduse Balti riikide majanduslikust iseseisvusest, mis pidi kehtima hakkama uue aasta algusest. 1990. aasta veebruaris toimusid Eesti Kongressi valimised. Kongressi tegevorganiks valiti 78-liikmeline Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. 1990. märtsis toimus ka EKP 20. kongress, mis fikseeris ametlikult partei lõhenemise rahvuskommunistidest koosnevaks nn iseseisvaks EKP-ks ja Moskva-meelseks NLKP Eestimaa organisatsiooniks. EKP-st lahkusid mitmed varasemad mõjukad liidrid, kes üritasid uppuvalt laevalt viimasel hetkel pagedes leida endale muutunud olukorras uut rakendust, eelkõige eelseisvate Ülemnõukogu valimiste abil
NSV seaduste ülimuslikkust üleliiduliste seaduste ja määruste ees, ning deklareeriti, et NSV Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. Üleminekuperiood: Eestis kasvas omariikluse taastamist pooldavate ringkondade mõjukus ühiskonnas. Alanud kodanike komiteede liikumine muutus kiiresti massiliseks. Tehti "Eesti Kodanike Peakomitee". Toimusid Eesti Kongressi valimised, millest võttis osa üle 520 000 registreeritud kodaniku. Eesti Kongressi tegevorganiks valiti 78-liikmeline Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. 1990. aasta veebruaris viis Ülemnõukogu põhiseadusesse paranduse, millega kaotati eelmise perioodi suurima poliitilise organisatsiooni, kommunistliku partei juhtiv osa ühiskonnas. Samal aastal algas massiline EKP-st lahkumine, toimus 20. kongress, mis fikseeris ametlikult partei lõhenemise rahvuskommunistidest koosnevaks iseseisvaks EKP-ks ja Moskva meelseks NLKP Eestimaa organisatsiooniks. 110 000 liikmest oli
linnades toimusid valimised hiljem, kuni septembrini. Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917. aastal ning jagunes demokraatlikuks, sotsialistlikuks ja tööerakonna rühmaks. Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917. aastal ja oli - vaheaegadega - koos kuni aprillini 1919. Maanõukogu valis oma istungjärkude vahel tegutsevaks täidesaatvaks organiks Maanõukogu Vanematekogu, mille eesotsas oli aastatel 19171918 Konstantin Päts. Maanõukogu tegevorganiks oli Eesti Maavalitsus, mis koosnes komisjonidest. Poliitiliste pingete ajutine leevendumine: Rahvakongress, Rahvuskongress, enamluse taandumine, Eestimaa nõukogude täitevkomitee, munitsipaalvalimised: Tallinnas Estonias tuli kokku rahvuslikke organisatsioone ja omavalitsusorganeid esindav maa-asemike kongress ehk rahvakongress (rahvuslastel oli ülekaal, vasak tiib lahkus skandaaliga saalist). Eestimaa nõukogude täitevkomitee- 1917
annaabi.ee 
