omaniku õiguste ees maatükile eelistatud, kuna maaomanik saab koormatud maatüki hoonestusõiguse lõppemisel tagasi enda valdusesse. Hoonestaja ei tohi oma õiguste teostamisel näiteks rikkuda või kahjustada maatüki pinnast, ta peab kinni pidama ka hoonestusõiguse lepinguga endale võetud kohustustest maaomaniku suhtes. Hoonestaja ei tohi hoonestusõigust koormata asjaõigustega, mis oma olemuse poolest eeldavad ka maatüki koormamist sama asjaõigusega (näiteks teeservituut). 3.1. Hoonestusõiguse seadmise lepingus AÕS § 242. Hoonestusõiguse seadmine ja üleandmine (1) Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud. (2) Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Hoonestusõiguse seadmise lepingus ei tohi hoonestusõigust kitsendada selliselt, et see oleks vastuolus hoonestusõiguse mõistega
kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Liigid: a) Positiivne realservituut - valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama b) Negatiivne reaalservituut -teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma Liigid veel: a) Linnaservituudid (sademeservituut, üleehitamisservituut jne) b) Külaservituudid (teeservituut, karjatamise servituut jms) Esemeks saavad olla vaid kinnisasjad. Reaalservituudid võivad olla igavesed -kinnisasja omaniku surm ei avalda selle püsimisele mingit mõju - reaalservituut on seatud kinnisasja huvides. Obligatoorne on kahe kinnisasja olemasolu. Põhiline erinevus isiklikust servituudist: Reaalservituut kuulub kinnisasja igakordsele omanikule ehk on seotud teatud kindla kinnisasjaga ja kuulub selle igakordsele omanikule. Isiklik servituut kuulub individuaalselt
kuulub rentnikule, nt kui kasutatakse maad tasulise parkla jaoks ja võetakse selle eest tasu. Erisätted põllumajanduslikule rendilepingule (VÕS § 340) - ei kohaldata alla 2 hektari suurusele maatükile: o esemeks põllumajanduslikuks tootmiseks määratud ettevõte ja sellega seotud mittepõllumajanduslik ettevõte, põllumajanduslik kinnisasi või selle osa o leping hõlmab ka päraldisi (nt tootmishooned, põllumajandustehnika, loomad) ja kinnisasjaga seotud õigusi (nt teeservituut). o põllumajandusrendi erinormid kehtivad ka metsamajandusliku kinnisasja rendilepingule, kui kinnisasi kuulub rendile antud põllumajandusliku ettevõtte vara hulka. Küsimustele, mille lahendamine ei ole rendilepingu osas eraldi sätestatud, kohaldatakse täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut (VÕS § 341). Nii kinnisasja rentnikule üleandmisel kui pärast rendilepingu lõppemist peavad
kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. 28. Reaalservituutide liigitamise võimalused • positiivsed reaalservituudid – teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal valitseva kinnisasja igakordset tegevust (teeservituut; õigus pidada kauplust jne) • negatiivsed reaalservituudid – teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud ise oma tegevuses hoiduma valitseva kinnisasja igakordse omaniku kasuks teatud käitumistest (kõrgusservituut, hoidumine ehitamast kinnistu piirile jne) • linnaservituudid – sademeservituut, üleehitamisservituut • külaservituudid – teeservituut, maaparandusservituut 29. Hoonestusõiguse olemus ja kasutamisvõimalused kinnisvaraarenduses
(valitsev kinnisasi) igakordse omaniku kasuks. See tähendab, et valitseva kinnisasja omanikul on õigus teenivat kinnisasja mingis osas ja/või mingil viisil kasutada või peab teeniva kinnisasja omanik oma kinnistul mingist tegevusest hoiduma. See õigus kehtib edasi ka siis, kui teeniva või valitseva kinnistu omanik muutub. Näiteks kinnistu müüakse. Praktikas on kõige sagedasemaks reaalservituudiks teeservituut, mis annab valitseva kinnisasja omanikule õiguse sõita üle teeniva kinnisasja. Reaalservituute seatakse ka muudeks juhtudeks, näiteks vee või kanalisatsiooni juhtimiseks läbi teise kinnistu. Servituudi võib seada ka teatud tegevusest hoidumiseks. Näiteks keeld ehitada teenivale kinnistule teatud kõrgusest kõrgemat hoonet või keelata teenival kinnisasjal teatud liiki tegevus (näiteks teatud liiki kaupadega kauplemine). Viimati nimetatud
osapoolte nõudmisel Reaalservituut lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust. (2) Kui reaalservituudi ja teeniva kinnisasja omanikuks saab üks ja sama isik, kustutatakse reaalservituut kinnistusraamatust selle isiku avalduse alusel. 30. Reaalservituutide liigitamise võimalused reaalservituutide liigitus: · positiivsed reaalservituudid teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal valitseva kinnisasja igakordset tegevust (teeservituut; õigus pidada kauplust, ...) · negatiivsed reaalservituudid teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud ise oma tegevuses hoiduma valitseva kinnisasja igakordse omaniku kasuks teatud käitumistest (kõrgusservituut, hoidumine ehitamast kinnistu piirile, hoidumine teatud majandus- või ehitustegevusest · linnaservituudid sademeservituut, üleehitamisservituut · külaservituudid teeservituut, maaparandusservituut 31. Hoonestusõiguse olemus ja kasutamisvõimalused
Teeniv kinnisasi on kinnisasi mida kasutatakse valitseva kinnisasja huvides. Servituudid liigitatakse reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks. Reaalservituudi mõiste ja sisu Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma. (teeservituut, veevõtuservituut) Servituudi tekkimine ja lõppemine Seaduse mõttest tuleneb, et reaalservituutide tekkimise aluseks saab olla valitseva ja teeniva kinnisasja omaniku kokkulepe. Isiklikud servituudid Erinevalt reaalservituudist võidakse isiklikku servituuti seada ka vallasasjadele ja ta seatakse konkreetse isiku, mitte aga kinnisasja huvides. Isiklik servituut esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul. Kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus
Aga hüvitist selle eest ei saa nõuda, sest seda oleks võimalik piirata. 3) Pallide väljanõudmine vastuhagis on vindikatsioonihagi. See, et pallid satuvad naabri krundile, see ilmselt võib nõuda, et need pallid ei lendaks sinna. 4) Kasekedelt kinnisasjale langenud lehed. Hüvitist nende eest nõuda ilmselt ei saa. See ei ole nii väga suur probleem. 143 Lg2! Vt ka 149. 80. Kaasus nr 102 Reaalservituud kehtib pärast surma. §178 lg 3 . Teeservituut on üks reaalservituutide liike. Kas see, et M ja P on surnud ja kinnistu on nende pärijatele üle läinud, mõjutab kuidagi seda reaalservituuti? Ei. Reaalservituut on asjaõiguslik subjektiivne teeniv ja valitsev kinnisasi on määratud. Kui omanik vahetud, jääb reaalservituut püsima. § 178 lg 3 ei suurenda teeniva kinnisasja koormatist, vajadused sellele viitavad. Kui on 10 ööbimispaika, siis on faktiküsimus, kas see toob kaasa mingisuguse meeletu inimeste edasi-
valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Liigid: a) Positiivne realservituut - valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama b) Negatiivne reaalservituut -teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma Liigid veel: a) Linnaservituudid (sademeservituut, üleehitamisservituut jne) b) Külaservituudid (teeservituut, karjatamise servituut jms) Esemeks saavad olla vaid kinnisasjad. Reaalservituudid võivad olla igavesed -kinnisasja omaniku surm ei avalda selle püsimisele mingit mõju - reaalservituut on seatud kinnisasja huvides. Obligatoorne on kahe kinnisasja olemasolu. Põhiline erinevus isiklikust servituudist: Reaalservituut kuulub kinnisasja igakordsele omanikule ehk on seotud teatud kindla kinnisasjaga ja kuulub selle igakordsele omanikule. Isiklik servituut kuulub individuaalselt
hoiduma. Reaalservituut tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Reaalservituut annab õiguse teha üksnes neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud. Reaalservituudi sisu määratakse poolte kokkuleppega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Reaalservituuti tuleb teostada viisil, mis on teenivale kinnisasjale kõige vähem koormav. Teeservituut Jalgteeservituut annab õiguse käia ja sõita jalgrattaga mööda jalgteed läbi teeniva kinnisasja. Sõiduteeservituut annab õiguse sõita sõidukiga mööda sõiduteed läbi teeniva kinnisasja. Sõiduteeservituut sisaldab jalgteeservituuti. Liiniservituut annab õiguse juhtida läbi võõra kinnisasja oma kinnisasjale gaasi, elektri, side ja muid liine. Veejuhtimisservituut annab õiguse:
kirjeldamisel viidatakse kande alusel olevatele tahteavaldustele. Eesti õiguses on kande sisuna sätestatud kande tekst, tegemise kuupäev ja kande teinud isiku allkiri. Kande tekst peab sisaldama asjaõiguse sisu ning õigustatud isiku nime ja koodi, viitamisel alusdokumendile selle nimetust ning mitme kande tegemisel ühel ja samal päeval järjekohatäpsust. Asjaõisuse sisu osas piirdutakse kandes asjaõiguse nimetusega, seda vajadusel märksõnaliselt täiendades ( nt teeservituut). Dokumentiks, millele kandes võidakse viidata, saab olla tulenevalt rangest vorminõudest reeglina vaid asjaõiguskokkulepe. Käsutuskeeld Käsutuskeelu korral söilitab õiguse omaja oma käsutusõiguse täies mahus, sest see ei lähe kellelegi üle ega sõltu kellegi nõusolekust. Käsutuskeel on seega käsutuskitsenduse kõige nõrgemaks vormiks, mis käsutusõigust õiguslikult ei kitsenda vaid keelab ainult selle teostamise. Käsutuskeel võidakse seada näiteks:
annaabi.ee 
