omanike huve. Servituut võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. 1 Servituudid liigitatakse: * reaalservituutideks (koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma - teeservituudid, liiniservituudid, veevõtuservituudid); * isiklikeks servituutideks (Isiklik servituut esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul). Kasutusvaldus ehk vilikasutus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja
Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega.18 Reaalservituut tekib kinnisturaamatusse kandmisega ja lõpeb kustutamisega. Reaalservituut annab õiguse teha vaid neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitsevale kinnisasjale vajalikud ja teha tuleb viisil, mis teenivat kinnisasja kõige vähem koormab. Levinud servituudid on teeservituudid, liiniservituut, veevõtu- ja karjajootmisservituut, karjatamisservituut jt. Jalgteeservituut annab näiteks õiguse käia ja sõita jalgrattaga mööda jalgteed läbi teeniva kinnisasja.19 3.2. Isiklik servituut Isiklik servituut esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul. 17 Kiris A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2003). Õiguse Alused. Tallinn. Lk 148-150. 18 AÕS § 171 lg 1-2 19 Kiris A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2003). Õiguse Alused
kasutama või et teeniva kin.asja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kin.asja kasuks teatud osas loobuma annab õigusi teha ainult neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitsevale kin.asjale vajalikud ja teha tuleb viisil, mis teenivat kin.asja kõige vähem koormab Levinumad on: teeservituudid, liiniservituut, veevõtuservituut jne; konkurentsi servituut tagab turusuhteid asjaõiguslike vahenditega 2. Isiklik servituut võib seada vallasasjadele ja ta seatakse konkreetse isiku, mitte aga kinnisasja huvides; esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul: · Kasutusvaldus koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigestatud kasutama asja ja omandama selle vilju
o Hypotheca- võlgnikule jäb nii omandiõigus kui ka asja valdus. Võlausaldaja võib nõuda asha väljaandmist, kui võlgnik võlga ei tasu. SERVITUUDID Õigus kasutada võõrast asja teatud otstarbeks. Asjaõigus, kaitstakse kõikide kolmandate isikute vastu. Jagunevad: o Reaal- ehk prediaalservituudid- üks maatükk on koormatud teise maatüki kasuks. Omakorda kas külaservituudid või linnaservituudid. Teeservituudid: a) Iter- õigus jalgsi läbi käia võõrast maatükist b) Actus- õigus ajada loomi läbi võõra maatüki ja ühtlasi ka sealt jalgsi läbi käia c) Via- õigus läbi võõra krundi sõita, loomi ajada ja jalgsi käia. Linnaservituudid: a) Õigus oma ehitise palki naabri seina panna b) Õigus toetada oma hoonet naabri ehitisele, kus naabri kohustusega oma ehitis korra hoida
18. Kohtuniku määramine; kostja kohtuprotsessile kutsumine või nõudmine; ... tunnistajaks kutsumine. 19. Kokkuleppetrahv; vee ja tule keelamine (pagendamine). 20. Õiguse valdamine; asja valdamine. 21. Quiriniuse õigus; rahvaste õigus; elu ja surma õigus. 22. Senati otsus Bakhanaalide kohta. II 1. Mantsipiteeritavad asjad (maavaldused Itaalias ja neil asuvad orjad, tõu- ja tööloomad, veejuhtimise- ja teeservituudid); mittemantsipiteeritavad asjad (majapidamisesemed ja tooted, raha, metsloomad). 2. Seaduste kogu vastuvõtmine/raamatutulu; raamatukulu. 3. Isiku kohustus/orjus; maatüki kohustus. 4. Suutesoodustus (abikaasade tüli kohtus jättis kaotajale elamiseks vajalikud esemed); inventari soodustus (pärija vabaneb teatud tingimustel vastutusest pärandi aktivat ületavate võlgade eest); eraldamise soodustus (pärija vastutab pärandi võlgade eest
Eristatakse valitsevat ja teenivat kinnisasja – teeniv kinnisasja kasutatakse valitseva kinnisasja huvides Reaalservituut – koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnnisasja kasuks teatud osas loobuma Levinuimad: teeservituudid, liiniservituut, veevõtuservituut Isiklik servituut – võib seada ka vallasasjadele ja ta seatakse konkreetse isiku, mitte aga kinnisasja huvides; esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul Kasutusvaldus – koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju Reaalkoormatised – koormab kinnisasja selliselt, et kinnisasja igakornde omanik
kokku sobitada naabruses asuvate kinnistuste omanike huve. Servituudid liigitatakse: reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma (AÕS § 172 lg 1). Levinumad servituudid on teeservituudid, liiniservituudid, veevõtuservituudid. Jalgteeservituut annab nt õiguse käia ja sõita jalgrattaga mööda jalgteed läbi teeniva kinnisasja. Reaalservituut tekib teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku notariaalselt tõestatud asjaõiguskokkuleppe ja kinnistusraamatu kande alusel. Reaalservituud on ka näiteks välja üüritud korter. Isiklik servituut - esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul. Isiklik servituut on näiteks firmaauto. Pant - asja nõudega koormamine.
Servituut võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Servituudid liigitatakse: reaalservituutideks isiklikeks servituutideks. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma (AÕS § 172 lg 1). Levinumad servituudid: teeservituudid, liiniservituudid, veevõtuservituudid. Jalgteeservituut annab nt õiguse käia ja sõita jalgrattaga mööda jalgteed läbi teeniva kinnisasja. Reaalservituut tekib: teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku notariaalselt tõestatud asjaõiguskokkuleppe ja kinnistusraamatu kande alusel. Hoonestusõigus kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on
huve. Servituudid liigitatakse: reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma (AÕS § 172 lg 1). Levinumad servituudid on teeservituudid, liiniservituudid, veevõtuservituudid. Jalgteeservituut annab nt õiguse käia ja sõita jalgrattaga mööda jalgteed läbi teeniva kinnisasja. Reaalservituut tekib teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku notariaalselt tõestatud asjaõiguskokkuleppe ja kinnistusraamatu kande alusel. Isiklik servituut - esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul. Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus
Valitseva kinnisasja omanik saab kasutada teenivat kinnisasja teatud eesmärgil. Reaalservituud tekib kinnisraamatusse kandmisega ja lõpeb kande kustutamisega kinnisraamatust. Reaalservituud annab õiguse teha üksnes neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud. Reaalservituuti tuleb teostada viisil, mis on teenivale kinnisasjale kõige vähem koormav. Servituudi liigid: · Teeservituudid- jalgteeservituudid, karjateeservituudid · Liiniservituud- side, elekter, gaas · Veejuhtimisservituud- õigus juhtida vett oma kinnisvarale läbi võõra territooriumi · Veevõtu- ja karjavõtuservituud · Toeservituud- õigus toetada oma ehitist või seadeldist naabri ehitisega või seadeldisega · Seinaservituud, valgusservituud · Üleehitamise servituud- õigus ehitada rõdu teise kinnisasja kohale
kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma. Reaalservituut tekib kinnistusraamatusse kandmisega ja lõpeb kustutamisega. Reaalservituut annab õiguse teha ainult neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitsevale kinnisasjale vajalikud ja teha tuleb viisil, mis teenival kinnisasja kõige vähem koormab. Levinumad servitiuudid on teeservituudid, liiniservituut, veevõtu- ja. karjajootmisservituut, karjatamisservituut jt. Jalgteeservituut annab näiteks õiguse käia ja sõita jalgrattaga mööda jalgteed läbi teeniva kinnisasja, karjateeservituut aga annab õiguse läbi teeniva kinnisasja ajada karja ja käia mööda seda kinnisasja läbivat karjateed. Reaalservituutide tekkimise aluseks saab olla valitseva ja teeniva kinnisasja omaniku kokkulepe. Omaniku nõusolekuta võib reaalservituuti seada vaid seaduses sätestatud juhtudel.