sissepääsu hoonesse. Samuti on värava kohal näha kahte väikest mustavat aknaava. Võiks ju spekuleerida, et siin ongi tegu "väravapealse ruumiga"? Kummaline tundub aga värava ühendusviis muu hoonega, väga raske on ette kujutada, kuidas see reaalsuses välja võis näha. Silme ette kerkib juhuslik, aga peaaegu üks-ühele kokkusattumine, ainult korstnad ja sarikad on tänapäeva fotolt puudu :) Kes Kolgat ei tunne: müür ühendab teenijatemaja (fotol vasakul) nurka peahoonega (fotol paremal) ja müüris on ka ümartornile vastav ümar niss. 14 Kuna Goeteerise pildi proportsioonid pole päris usaldusväärsed, siis võis võlvitud värav olla tegelikkuses olnud hoopis sissekäik keldrisse. See on tõenäolisem variant, sest sel juhul ei ole seinade (majade) ühendusviisis midagi väga imelikku. Sissekäik teenijatemaja keldrisse, 2015. jaanuar.
Annely Vaikre Kehra 2008 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 ANIJA ASUMI AJALOOLISED KUJUNDAJAD 4 ARHITEKTUURIS STIILIDE VAHELDUMINE 5 Barokk ja historistlik stiil 5 Klassitsistlik stiil 5 Historistlik ja juugendstiil 5 MÕISAKOMPLEKSI HOONED 6 Mõisahäärber ehk peahoone 6 Aidahoone 6 Tallihoone ja tõllakuur 7 Teenijatemaja 7 Meierei 7 MÕISAPARK 8 KOKKUVÕTE 9 2 SISSEJUHATUS Harju-Jaani kihelkond kujunes 13.saj. Taani hindamisraamatus mainiti esmakordselt 1241. aastal Anija valla neljateistkümmet küla. Valla maa-alal oli mitu mõisa ja karjamõisa. Anija mõisast on kirjalikke teateid juba aastast 1482, mil mõisnikuks oli rüütel Herman Soge (Zöge).
Padise mõis Padise mõis asub Padise vallas, Lääne-Harjumaal, Tallinnast 50 km kaugusel, Keila-Haapsalu maantee ääres. Mõisahoone asub 13. sajandil rajatud Padise kloostri kõrval. Ümbrus on meeldivaks peatuskohaks nii ametlikeks üritusteks, pere väljasõitudeks kui ka pühapäevasteks lõunateks koos sõpradega. Mõisa peahoone on väljast täielikult, seest osaliselt renoveeritud, lisaks on uuesti välja ehitatud mõisaga ühenduses olev kunagine teenijatemaja. Praegu avatud osas tegutseb hotell ja restoran, mis võtab külastajaid vastu iga päev. Suvel on avatud ka väliterrass, millelt avaneb ainulaadne vaade Padise kloostrile. Tundub uskumatu, et klooster asus kunagi mere kaldal, veerikka jõe suudmes.Mõis kuulub von Rammide suguvõsale, kes tulid siia juba 388 aastat tagasi. Rammide suguvõsa kroonika pajatab nii Rootsi kuninga Gustav II Adolfi suuremeelsusest nende perekonna suhtes kui ka Peeter I külaskäigust Padisele
Kose-Uuemõisa Tänaseni säilinud mõisasüda on valminud peamiselt pärast 1852. a, kui KoseUuemõisa omanikuks sai N. von Uexküll. Mõisast kujunes üks suurejoonelisemaid vabaplaneeringulisi ansambleid Eestis. Historitsistliku kahekorruselise keskosa ja tiibehitiste ning (algselt) ühekorruseliste galeriidega peahoone arhitektuuris on nii hilisklassitsistlikke kui neorenessansslikke jooni. Paljudest kõrvalhoonetest on säilinud valitsejamaja, teenijatemaja ja laudadtallid. Pirita jõe äärde rajatud suure (27 ha) vabaplaneeringulise pargi ehteks on 1905. a ehitatud neogooti matusekabeli varemed. Koostas: Silver Kiho
Praegu asub samas kohas 1956-58 ehitatud majandi kontorihoone, mis kasutab osalt mõisahoone vundamendimüüre. Viimane võõrandamiseelne omanik oli Adolf Baron Pilar Von Pilchau. Pilar Von Pilchaude ajal 19.saj teisel poolel ning 20. Sajandi algul kerkis mõisa arvukalt kauneid historitsistlikke ehitisi, millest enamik on säilinud tänini. (Audru mõis) (Audru Mõis, Välisuks) 1850test aastatest pärineb keskaegset linnust meenutav kõrge nurgatorniga historitsistlik teenijatemaja. 19. sajandi lõpul ehitatud uuel aidal on keeruka kompositsiooniga viiluots, mille paarisakna juures on kasutatud Pärnust pärinevat keskaegset aknasammast. Sarnane keskaegne aknasammas on leidnud koha 1909. aastal valminud stiilse maakivist viinavabriku paarisakna juures. Mainimist väärt on ka neogooti stiilis teravkaarakende ja sammastikuga valitsejamaja kauni puidust nikerdatud historitsistliku välisuksega. Sammastikuga on kujundatud ka paarsada meetrit eemal paiknev magasiait
Suuremõisa loss asub Hiiumaal, Pühalepa vallas, Suuremõisa külas. Ülevaade Suuremõisa härrastemaja ehitati aastail 1755-1760 krahvinna Ebba-Margareta Stenbocki ajal. Tiibhooned ja osa kõrvalhoonetest valmisid 1772. aastal. Lossis oli hulk kõrvalhooneid, mis on säilinud erinevas seisukorras. Säilinud (ja muinsuskaitse all) on tall, tallmeistrimaja, tõllakuur, ait, jääkelder, sepikoda, kasvuhoone, küün, tüdrukutemaja, teenijatemaja, aedniku maja, juustukoda, meierei, masinarehi ja väike laut ning hollandi tuuleveski, kõrtsi, viinavabriku ja "ussikeldri" varemed. Suuremõisa loss on üks ilusamaid ja suuremaid mõisahooneid Eestis. Lossi väärtuseks on ehituse puhas barokk-rokokoo stiil. Võõrandamise järel alustas lossis tööd kool. Nõukogude perioodil oli siin algkool, raamatukogu ja kino, alates 1977. aastast Suuremõisa sovhoostehnikum. Loss on tänaseni
Tallinn-Narva maanteel Haljala teeristist umbes 3 km lõunapoole asub Veltsi mõisamaakividest hooneteansambel: viinavabrik, kuivati, meierei ja moonakatemajad. Kenas korrastatud pargis asub 19. saj lõpul, von Dehni ajal valminud punastest tellistest härrastemaja. Veltsist 1,5 km lõuna suunas asub Kloodi mõis, mis sai nime Clodtide suguvõsa järgi. Teest paremal pargi serval asuv mõisahoone on ehitatud 19. saj II poolel. Tagapool on alles ka 18. sajandil ehitatud härrastemaja, hilisem teenijatemaja, kust on pärit kunstnikest vennad Karl ja Gustav Clodt von Jürgensburg. Haljala Rakvere tee ümbrus Haljala-Rakvere mnt Haljala teeristist 3 km Rakvere poole jääb vahetult tee äärde Kloodi Pahnimägi (kaitseala), mille järsud nõlvad kerkivad teest kuni 25 m kõrgusele. Selle lõunaotsal oli muinasajal (arvatavalt 3.-5. saj ja ka hiljem) tugev linnus. Päide küla läbiv Selja jõgi on paisutatud kenaks järvekeseks. Tõrremäe külas asub kaubanduskeskus "Põhjakeskus".
Ehitus võib päineda sajandivahetuselt. Aitkuivati (rohujahu veski juures) pikk ja massiivne krohvimata maakiviseintega ehitus, kus m üürid laotud lõhutud maakividest, avad ääristatud tellistega. Hoonet katab viilkatus üleulatuvate räästastega, mis otsaviiludes raamitud tulem üüridega. Hoone ühes otsafassaadis on hoonest kitsam ja madalam viilkatusega kaetud k ütteruum. Hoone võib pärineda XIX saj viimasest verandist. Meijerei ja teenijatemaja,K üün ,Laut ,Rehi ,Aednikumaja,Moonakamaja ,T ööhoboste tall ,Valitsejamaja. Tõõ mõisas. Mõisas kestis töö kella viiest hommikul kaheksani õhtul. Kell 89 oli keskhommik, kell 1416 oli l õuna. 11 Pickwa vana töökoja otsas oli post, kus oli m õisa kell, mida löödi alati töö algul, keskhommikul, l õuna ajal ning õhtul. Kui kell lõi, siis jäid hobused seisma, ei
kipsdekoriid ning kurruseid ühendav nikerdustega trepp. Omapärased on pastelsetes toonides saal ning hoone soklikorrusel asuv sammastega söökla (A. Särg, 2006, lk. 22-24). Hoonel on neogooti astmikviil ning neorenessanss-stiilile omased kaaraknad. Umbes samal ajastul uuendati ka enamikke kõrvalhooneid (V. Praust, 1999-2009). Vaheldusrikkust mõisale lisab park, mille äärtesse koondusid varem sindel- ja pappkatusega kõrvalhooned: laudad (ehitati F. Modi projekti järgi), ait, kuivati, teenijatemaja, sepikoda, meierei. Peahoonest idasse jäi puuviljaaed ja kaugemale läände juurviljaaed. Lautades peeti kokku 50-60 ringis lüpsilehmi, lisaks pullid, mullikad ja vasikad. Aastasulastele ja karjanaistele oli ehitatud veel mitu töölistemaja, neist üks oli mõeldud kogunisti neljale perekonnale (J. Maiste, 1996, lk. 376). 1912. aastal müüsid vennad Dieckhoffid mõis Claus Eugen von Nottbeckile. 1919. aasta võõrandamise järgselt kolis 1921
Oluline muutus toimus ka mõisakeskuste ja häärberite välisilmes. 17. sajandi lõpu härrastemaja oli tavaliselt ühekorruseline, kuni 3m kõrguste seintega piklik palkhoone, millel oli kelp-või viilkatus (paremal juhul telliskivist) ja klaasaknad. Suurus 60 400 m2. Suur osa härrastemajadest ei olnud mõisnike eluasemed, mõisaid haldas sageli mõisavalitseja. Mõisakompleksi kuulusid veel valitsejamaja, aidad, tallid, laudad, teenijatemaja, vahel ka juustukoda, piimakamber, kelder, tõllakuur. Mõisaaed 17. saj. Aiarajatised olid üldiselt tagasihoidlikud, ka teateid aedade kohta on vähe. Taluaiad sel ajal üldse puudusid, vähesed teated aedadest on mõisaaedade kohta. Alles 18. sajandi keskpaiku tugevneb püüe planeerida mõisakeskused ansamblitena, milles tähtis koht oli pargil ja uhkel peahoonel. Vene keisririigi aeg Seoses mõisamajanduse tõusuga 18
Enne kiriku ehitamist oli seal ohverduspaik, kus neljapäeviti täkkisid inimesed üksteist nii, et veri voolas. Seejärel kulgeb sõit Suuremõisa lossi juurde. Loss on ehitatud barokkstiilis, murdkelpkatusega aastatel 1755-1760, ühekorruselised tiibehitised rajati 1770.aastatel. Mõisal on palju kõrvalhooneid. Tänapäevani on säilinud nendest tall, tallmeistri maja, tõllakuur, ait, jääkelder, sepikoda, kasvuhoone, küün, tüdrukutemaja, teenijatemaja, aednikumaja, juustukoda, meierei, masinarehi, väike laut. Suuremõisa mõisa on esimest korda mainitud 1519. aastal ordumõisana. Suuremõisa oli Liivi ordu Hiiumaa-valduste majanduskeskuseks. 1620. aastal kuulus mõis De La Gardie'de omandisse. 1750. aastal lasi Ebba Margaretha Stenbock ehitada mõisa peahoone Suuremõisa lossi. Lossi peasissekäigu ees on 10 meetri laiune kivitrepp. Seal olevat veel sada aastat tagasi seisnud tagantlaetavad suurtükid
a, kui Kose-Uuemõisa omanikuks sai N. von Uexküll. Mõisast kujunes üks suurejoonelisemaid vabaplaneeringulisi ansambleid Eestis. Historitsistliku kahekorruselise keskosa ja tiibehitiste ning (algselt) ühekorruseliste galeriidega peahoone arhitektuuris on nii hilisklassitsistlikke kui neorenessansslikke jooni. Paljudest kõrvalhoonetest on säilinud valitsejamaja, teenijatemaja ja laudad-tallid. Pirita jõe äärde rajatud suure (27 ha) vabaplaneeringulise pargi ehteks on 1905. a ehitatud neogooti matusekabeli varemed. Vasalemma Vasalemma kuulus sajandeid Padise kloostri ja mõisa valduste hulka. 1825. a iseseisvaks mõisaks saanud Vasalemma ostis 1886. a Saku mõisnik, tööstur ja kunstimetseen V. von Baggehufwudt
annaabi.ee 
