on lühendite loetelu. Uurimistöö on lugeja jaoks lühendite kasutamisega kergemini loetavaks tehtud, kuid neid oli üle viie, seega oleks eelistatud loetelu. Sissejuhatus ja kokkuvõte moodustavad ühtse jutu ja nendest saab uurimustöö olemusest ja tulemusest aimu. Vastavalt uurimustöö pikkusele, oleks pidanud need kaks kokku olema alla 3,5 lehekülje, kuid teksti on üle selle. Sisuline osa on üles ehitatud kolmest kujutletavast peatükist. Esimene osa annab analüüsiva ülevaate teemakohasest probleemistikust, informatsioon praktika toimumise asukohast ja teoreetilistest faktidest, mis on seotud hüdrograafiliste süvendustega. Teine osa räägib andmete töötlusest ja kolmas osa uurimise käigus saadud lahendustest ja tulemustest, nende interpretatsioonist ning järeldustest. Kahjuks, ei väljendu see osa tekstis endis, kuid on olemas lisades Uurimistöö kokkuvõttes on olemas ettepanek tulevikuks. Soovitatud on Eesti Mereakadeemial teha koostööd Boskalisega
Juhendaja aitab teema valikul, suunab allikmaterjalide otsimisel, abistab vormistamisel ja töö käigus tekkivate küsimuste puhul. Uurimistöö lõpeb uurimuse kaitsmisega komisjoni ees. Uurimisöö ülesehitus Uurimistöö soovituslikuks pikkuseks on 20 lehekülge ( min 15, max 25 lehekülge). Uurimistöö koosneb järgmistest osadest: 1. tiitelleht; 2. sisukord; 3. sissejuhatus; 4. töö sisu, mis on liigendatud peatükkideks, andes ülevaate teemakohasest teoreetiliselt materjalist ja õpilase läbiviidud uurimusest ning selle tulemustest; 5. kokkuvõte; 6. kasutatud allikate loetelu; 7. lisad. Üldnõuded uurimistöö vormistamisel Trükikiri: Times New Roman, tähesuurus 12 punkti, reavahe 1,5. Sisukorras, loendites, tabelites ja muudes sarnastes tekstiosades kasutatakse 1,0-kordset reavahet. Põhiteksti kirjast väiksema kirjaga (8-10 punkti) on jooniste allkirjad ning tabelid.
Tõestamata ja puudulikud väited Enda suhtes ka!!! Selektiivsus Nõue valid · Teemaga seotud kirjandus · Andmete · Meetodite seas niisugused, mis viivad kõige lühemat teed pidi tulemuseni või mis kõige paremini aitavad kaasa selle tulemuseni jõudmisel. UURIMUSTÖÖ TUNNUSED · On püstitatud probleem ehk selgelt sõnastatud eesmärk · Probleemi lahendamiseks on kasutatud teaduslikke meetodeid 1. Ülevaade teemakohasest kirjandusest 2. Uute andmete kogumine teaduslikel meetoditel või olemasolevate uudne tõlgendamine 3. Kogutud andmed analüüsitakse ja võrreldakse varem avaltatud andmetega 4. järeldus · Püstitatud probleemile antakse lahendus TEADUSUURIMUSE TÜÜPILISED ETAPID 1. Tutvumisetapp · Teemavaldkonna valik. Kirjandus, meedia, ajalugu, majandus, kultuur, loodus, keskkond, tervis,
Seega oleks minu arvates kirjatööle palju rohkem sobinud pealkiri ,,Eesmärgid ja nende püstitamine", kuna üsna detailselt kirjeldatakse inimese peamisi eesmärke ja nende poole liikumist. Ka autori veendumus, et eesmärke on vaja selleks, et saavutustest rõõmu tunda, on minu arvates vaieldav. Nimelt on paljude inimeste jaoks tähtis eesmärgi kui sellise eksisteerimine, mitte aga niivõrd selle saavutamine. Ilmselgelt jääb laiaulatusliku järelduse tegemiseks teemakohasest arutelust puudu. Näiteks oleks autor võinud raha ületähtsustamise hukkamõistmise asemel rõhutada, et nii need, kelle eesmärgiks on rahateenimine, kui ka need, kes seda ei väärtusta, omavad mingit kindlat eesmärki, mis aitab neil õnnelikuks saada. Arusaamatuks jääb ka väide, et eesmärgid ainuüksi ei muuda meid õnnelikuks. Oleksin tahtnud teada, mis autori arvates meid siis õnnelikuks muudab. Kahjuks rändab autor sellelt teemalt kohe eesmärkide
Töö põhiosa peatükid ja nende allosad peavad olema sisuliselt ja loogiliselt üksteisega seotud ning moodustama teemale vastava terviku. 3.5.1. Ülevaade probleemi käsitlustest kirjalikes allikates Ükski uurimus ei alga päris nullist, midagi on selle valdkonna või teema kohta ka enne uuritud ja avaldatud. Esimeses peatükis avatakse detailsemalt probleemi ning antakse analüütiline ülevaade teemakohasest kirjandusest. Seejuures peab esile tulema see, kas vaadeldavas küsimuses on erinevad autorid üldiselt ühel meelel või valitseb palju eriarvamusi. See ülevaade asetab oma uurimusliku panuse kindlasse konteksti ning on ühtlasi tulemuste analüüsimisel aluseks ning võrdluseks. Teema loogilise arenduse seisukohalt oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada töö autori kommentaarid. Selgesti peavad eristuma käsitletud autorite seisukohad ja õpilase isiklik arvamus.
Empiiriline uurimus viiakse läbi mingi teadusliku probleemi lahendamiseks, mis tugineb teaduslikul oletusel ehk hüpoteesil. Et seda kontrollida, viiakse läbi empiiriline uuring, milleks koostatakse vastav metoodika. Saadud tulemusi analüüsitakse püstitatud hüpoteesist lähtudes ja kaalutakse nende praktikasse rakendamise võimalusi. Empiirilise uurimuse puhul esitatakse töö tavaliselt kolme peatükina: · teoreetiline osa ehk ülevaade teemakohasest kirjandusest (mida teised on teinud); · uuringute kirjeldus, andmete kogumise ja töötlemise meetodid (mida töö autor on teinud); · uurimise käigus saadud tulemused ja neist tehtud järeldused (teiste poolt tehtu ja töö autori poolt tehtu võrdlus). Kui töös kasutatakse andmetöötlust, tuleb viidata andmetöötlusprogrammidele ja esitada tulemuste korrektne tõlgendus.
põhiosa põhiliste jaotiste (osad, peatükid) ning lisade (kui neid on) sisust (Lepikult, Tamm 2003, lk.10; Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002). 6. TÖÖ PÕHIOSA Töö põhiosa hõlmab antud teema põhjalikku käsitlust, omapoolseid ettepanekuid esiletoodud probleemide lahendamiseks. Töö põhiosa esitatakse tavaliselt järgmiste osadena: · esimene peatükk - analüütiline ülevaade teemakohasest kirjandusest ja probleemist ning-teoreetilis-metodoloogilistest lähtekohtadest; · teine peatükk - metodoloogiline osa, kus antakse uuringute kirjeldus ja esitatakse andmete kogumise ja töötlemise meetodid. Küsitluse puhul esitatakse küsitletavate valiku põhimõtted, küsitletute arv, tutvustatakse statistilisi meetodeid või programme, mida rakendatakse andmete töötlemisel; · kolmas peatükk - esitatakse uurimise käigus saadud lahendused ja
põhiosa põhiliste jaotiste (osad, peatükid) ning lisade (kui neid on) sisust (Lepikult, Tamm 2003, lk.10; Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002). 6. TÖÖ PÕHIOSA Töö põhiosa hõlmab antud teema põhjalikku käsitlust, omapoolseid ettepanekuid esiletoodud probleemide lahendamiseks. Töö põhiosa esitatakse tavaliselt järgmiste osadena: · esimene peatükk - analüütiline ülevaade teemakohasest kirjandusest ja probleemist ning-teoreetilis-metodoloogilistest lähtekohtadest; · teine peatükk - metodoloogiline osa, kus antakse uuringute kirjeldus ja esitatakse andmete kogumise ja töötlemise meetodid. Küsitluse puhul esitatakse küsitletavate valiku põhimõtted, küsitletute arv, tutvustatakse statistilisi meetodeid või programme, mida rakendatakse andmete töötlemisel; · kolmas peatükk - esitatakse uurimise käigus saadud lahendused ja
ehk hüpoteesile. Selle kontrollimiseks kasutatakse uuringus sobivat metoodikat. Tulemusi analüüsitakse püstitatud hüpoteesist lähtudes ja kaalutakse nende praktikasse rakendamise võimalusi. Mõnes ainevaldkonnas saab tulemusi kajastada tabelite ja jooniste abil. Uurimistöö põhiosa esitatakse tavaliselt kolme peatükina, nt järgnevalt: teoreetiline osa ehk ülevaade teema senisest käsitlusest (teemakohasest kirjandusest); uuringute kirjeldus, andmete kogumise ja töötlemise meetodid; uurimuse käigus saadud tulemused ja neist tehtud järeldused; töö autori ja teiste uurimuste tulemuste võrdlus. Teema käsitlemine töö põhiosas peab olema terviklik ja süsteemne. Peatükid ja alapeatükid peavad olema loogiliselt üksteisega seotud ja moodustama teemale vastava terviku. Töö põhiosa liigendamine sõltub töö mahust ja iseloomust. Otstarbekas on piirduda 2–3astmelise
erinevad ilukirjanduslikud allikad. Küsitluse juures on veel oluline märkida, et kuna küsimused olid esitatud vormis, mis võimaldas palju erinevaid vastusi sõltuvalt vastajast, on vastuste protsentuaalne jaotus suhteliselt tinglik. Diagrammides ei ole eraldi eristatud vanuseid ja sugu, sest andmete töötlemisel ei olnud märgata nendest asjaoludest tingitud võimalikke erinevusi arvamustes. Pigem olenes vastuse laad seltskonnast, kus inimene liigub ja loetud teemakohasest kirjandusest. Siiski on lisas 1.1. eraldi 4 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud väljatoodud ka vastanute sooline ja ealine jaotumine ning koguarv. Igale küsimustiku küsimusele pole tekstisiseselt viidatud ning ühtlasi pole igat vastust antud edasi diagrammi kujul, siiski on kõiki küsimusi ja vastuseid uurimuse valmimisel arvesse võetud
uurimistöö usaldusväärsuse tagamine; empiirilise uurimuse korral uuritavate kirjeldus (populatsioon ja valim), andmete kogumise ja analüüsi metoodika kirjeldus, uurimistöö usaldusväärsuse tagamine, kirjanduse kogumise ja analüüsi protsessi lühikirjeldus. 3.6.2. Uurimistulemused Empiirilise uurimuse korral teoreetilise ja empiirilise materjali analüüsi vahekorraks on 1:1. Teoreetilises osas antakse analüüsiv ülevaade teemakohasest (lähtuvalt uurimisprobleemist ja püstitatud ülesannetest) materjalist kirjandusallikate põhjal. Uurimistulemuste esitamisel on tähtis osa autoripoolsel tekstil, kus analüüsitakse, sünteesitakse ja võrreldakse saadud andmeid. Olulisemate tulemuste rõhutamiseks tuleb need esitada graafiliselt. Asjakohased tabelid ja joonised võimaldavad uurimistulemusi esitada süstematiseeritult. Oluline on, et teoreetilises osas ei piirdutaks seisukohtade refereerimisel ühe autoriga, vaid
annaabi.ee 
