Tallinna Nõmme Gümnaasium FUTURISM referaat Kersti Lang 12C klass Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................2 SISSEJUHATUS. MIS ON FUTURISM?.......................................................... 3 FUTURISTIDE MANIFEST................................................................................4 FUTURISM ITAALIAS .......................................................................................5 FILIPPO TOMAMASO MARIONETTI......................................................... 5 FUTURISM VENEMAAL ...................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS:............................................................................. 8 ...
Kas I maailmasõjas oli võitjaid? Esimene maailmasõda kujunes välja esimeseks sõjaks, mis sidus endaga suure osa maailmast. Sõda sai alguse 28. juunil 1914. aastal, kui tapeti Austria-Ungari troonipärija ning lõppes 11. novembril 1918. aastal Compiegne´i vaherahuga. Sõjas hukkus miljoneid sõdureid ja tsiviilisikuid, kuid sõda andis suure panuse tehnika arengule ja maailma uuendamisele. Kuigi sõjas oli kaotajaid, siis ikkagi inimkond võitis sellest väga palju. Esimene maailma sõda andis väga suure tõuke tehnika arengule. Esmatähtis oli arendada ja leiutada uusi vahendeid, mis aitaks sõda edendada. Eriti suur hüpe toimus mereväes, lennunduses ning soomustehnika alal. Väga kiiresti arenes lennuvägi: kui sõja algul tegid lennukid ainult luurelende, siis sõja edenedes varustati need kuulipildujatega ja pommidega, mis aitas tõhusamalt toetada maaväe tegevust. Teiseks suureks arenguks oli allveelaevade kasutuse...
Kas eestlastel oli keskajal parem elada maal või linnas? Kahtlemata oli nii maa- kui ka linnaelul oma positiivseid ja negatiivseid külgi. Mina arvan, et linnas oli inimestel parem elu, sind kaitsesid seadused ja maksud olid väiksemad kui maal. Linnakodanik oli vaba, samuti õppis linnaelanik ära saksa keele. Linna kõige suuremaks plussiks võib pidada asjaolu, et inimesed olid vabad, nad ei kuulunud kellelgi. Linnakodanikuks sai inimene peale seda, kui oli tasunud kodanikumaksu ja elanud teatud aja linnas. Maal kuulus talu, kus talupoeg elas ja ta ise maahärrale, kes võis teda müüja ja tema üle kohut mõista nagu heaks arvas. Linnakodanikul oli oma maja või toake. Elamispinna eest pidi renti maksma aga see väljaminek ei olnud nii suur. Samuti olid linnaelanikul isiklikud asjad ainult tema omad ja mitte kellegi teise. Linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mille tuumaks oli linnakodaniku isikliku v...
Mustandi kirjutamist on hea alustada kava tegemisest, samas ei ole see samm kohustuslik. Kui teada täpselt, millest kirjutada, siis on kava koostamine väga soovituslik. See muudab essee kirjutamise ladusamaks. Mustandi kirjutamisel peab silmas pidama essee ülesehitust, see koosneb sissejuhatusest, teemaarendusest ning kokkuvõttest. Sissejuhatus peab äratama huvi ning see ei tohi olla pikem kui üks lõik, see peaks tutvustama põhiideed. Hea kokkuvõte meenutab teemaarendust ja põhiideed, tavaliselt omab ka punkti, mis intrigeerib lugejaid edasi mõtlema. Kokkuvõttes ei tohiks esitada uusi mõtteid, vaid anda edasi teemaarenduses kasutatud mõtteid teiste sõnadega. Essee teemaarenduslõigu esimene lause peaks olema reegel ehk lõigu mõte. Alles sellele järgnevad põhjendused, enda arvamus, analüüs ja näited. 4. STRUKTUREERIMINE. Struktureerimise käigus peab autor hoolega läbi võtma kogu mustandi
3.MUSTANDI KIRJUTAMINE. Mustandi kirjutamist on hea alustada kava tegemisest, samas ei ole see samm kohustuslik. Kui teada tpselt, millest kirjutada, siis on kava koostamine vga soovituslik. See muudab essee kirjutamise ladusamaks. Mustandi kirjutamisel peab silmas pidama essee lesehitust, see koosneb sissejuhatusest, teemaarendusest ning kokkuvttest. Sissejuhatus peab ratama huvi ning see ei tohi olla pikem kui ks lik, see peaks tutvustama phiideed. Hea kokkuvte meenutab teemaarendust ja phiideed, tavaliselt omab ka punkti, mis intrigeerib lugejaid edasi mtlema. Kokkuvttes ei tohiks esitada uusi mtteid, vaid anda edasi teemaarenduses kasutatud mtteid teiste snadega. Essee teemaarendusligu esimene lause peaks olema reegel ehk ligu mte. Alles sellele jrgnevad phjendused, enda arvamus, anals ja nited. 4.STRUKTUREERIMINE. Struktureerimise kigus peab autor hoolega lbi vtma kogu mustandi. Kriitilise pilguga tuleb le lugeda ka teemaarendus, tuleks jlgida, et
4aasta tagant. Põhjuseks Maa reis ümber Päikese, mis kestab kalendriaastast mõned tunnid kauem. Kuigi inimene on aega arvestanud juba kümneid sajandeid, on kristlik maailm selle lugemise ühel hetkel nullinud ning otsast alustanud. See on märk sellest, et juba meie eelkäijatel oli soov ja võime midagi korda saata ning tehtut tunnustada. Osati hinnata sündmuste väärtusi ja mäletada seda, mida avalikkus lubas. Bulgakovi ,,Meister ja Margarita" sisaldab endas keerulist teemaarendust, kus uskumus on seotud reaalsusega. Kõik see on omakorda toodud kaasaega, et panna proovile inimeste kannatus ja välja selgitada nende tegelikud pahed. Romaan üritab tõestada ajaloo loogilist arengut ning seda, kuidas kõrvaltegurid on mõjutanud teaduse kulgu. Kroonikad on ainsad tõestusmaterjalid muinasajal toimunust. Kõik tehtud teod on salvestatud ajalooarhiivides, kus uuritakse inimkonna uskumatuid tegusid ja imestatakse nende toimumise võimalikkuse üle
väike reis teha või lihtsalt mõnusalt aega veeta, pakub vaheaja lisamine peredele just selle võimaluse. Ka õpetajate koormus terve aasta vältel on tasakaalukas, sest õppetöö on ühtlasemalt jagatud, kaob ära kiirustamine hinnete välja panekul või mure, et enne vaheaega ei jõuta hindeid välja panna. Järgmisena räägin, kuidas on juba lisavaheaja läbiviinud koolides õpilaste arvamus. Igasugusetes portaalides, kus on võimalik oma arvamust avaldada, leidub paar teemaarendust, mis räägib 5 vaheajaga koolisüsteemist. Kaasa räägivad ka lapsevanemad, kes näevad, et nende lapsed on õnnelikumad ning õppetöö sujub paremini. Muidugi on kahetisi arvamusi, kuid peamine valdav arvamus on, et uus süsteem vähendab stressiläve. Võtsin ühendust enda tuttavaga, kes õpib Tartus Miina Härma Gümnaasiumis, seal on kasutusel 5 vaheajaga kord. Ka tema arvamus ühtib portaalides aktiivsust üles näitavate noortega. Miina
Tudengi essee ei saa ega tohigi olla täiesti originaalteos ikka toetutakse oma mõtete kinnituseks autoriteetidele või kritiseeritakse neid, oleneb töö iseloomust. Essees tuleks kasutada vähemalt ühte allikteksti (s.o originaalraamatut vm, mitte teiste inimeste lihtsustatud kokkuvõtteid. Ps! Wikipedia ei ole allikteost!). Töö peaks olema liigendatud. Ei ole tarvis tingimata kasutada alapealkirju või osade nummerdust, kuid peaks olema võimalik eristada vähemalt sissejuhatust, teemaarendust ja kokkuvõtet ning et teemaarendus ei oleks laialivalguv, vaid samm-sammuline. Essee kirjutamisel peetakse kinni arutleva teksti esitusnõuetest. Essee algab sissejuhatusega, mis sisaldab kindlasti probleemipüstitust, oma eesmärkide ja käsitletava autori tutvustust. Hea sissejuhatus peaks andma üldise pildi tööst ilma ülejäänud tööd lugemata. Sissejuhatuses püstitatakse küsimuse kujul probleem, millele asutakse töös vastust otsima. Üks töö võiks
Et tööle tekiks loogiline ülesehitus, Et oleks lihtsam kirjutada, Et ei kirjutaks teemast mööda, Et saaks ülevaate tulevasest kirjatükist. 33. Mis peab olema kirjatöö sissejuhatuses? Peab äratama huvi ja tutvustama põhiideed. 34. Mida tähendab põhiidee juures püsimine ja selle väljaarendamine? Põhiidee väljaarendamine on selle lahtiseletamine lugejale, nii pikk kui vajalik ja nii lühike kui võimalik. 35. Mis peab olema kirjatöö kokkuvõttes? Meenutab teemaarendust ja põhiideed, toob välja tulemused ja järeldused, intrigeerib edasi mõtlema ning lõpetab arutluskäigu. 36. Mis on sisulõigud ja mis on sidelõigud? Sisulõik esitab väite ja selle põhjenduse, seovad sisulõigud üheks loogiliseks tervikuks. Sidelõigud korrastavad mõttekäiku, ei sisalda tuumlauset ja selle põhjendust. 37. Mis on üleminekud ja mis on toed? Tooge mõni näide Üleminekud- sõnad või fraasid, mis seovad lauseid omavahel terviklikuks tekstiks
Küsimuste tüübid: 1. Fakti- ehk mäluküsimused – lugejatelt küsitakse tegelaste tunnuseid, süžee seiku, miljöö detaile. 2. Tõlgendusküsimused – lugejalt nõutakse teose detailidest lähtuvalt üldistuste ja järelduste tegemist, analüüsi ja sünteesi. 3. Fantaasiaküsimused – lugejalt eeldatakse kujutluslikku süsseelamist teosesse, sh sündmuste edasise käigu ja tegelaste tuleviku ennustamist, ent ka üldisemat loomingulist teemaarendust. 4. Rakenduslikud küsimused – küsimused, mis asetavad teose laiemasse konteksti ning aitavad meil näha kirjanduse ja elu seoseid; eeldavad isiklikku vaatepunkti. 5. Väärtus- ja hindamisküsimused – küsimused, mis eeldavad lugejalt isiklikku kriitilist suhet ja kujutatud ainesega, kriistilist maitset ja hinnangut. (Bloom) Kirjandusteose analüüs Kirjandusteose analüüsikese: autorist, teises või lugejas? 1
*mikrofoni tüübid*kontrolli mikrofoni KIRJUTAMINE 1.essee mõiste-essee on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta,seda teadusliku täpsusega põhjendamata.Kirjandi ja esse põhiline erinevus on teostuse meisterlikkuses. 2.kirjatöö etapid-*Sissejuhatus-peab äratama huvi ja tutvustama põhiideed*Teemaarendus-lähtub põhiideest*Kokkuvõte- meenutab teemaarendust ja põhiideed,intrigeerib edasi mõtlema ning lõpetab arutluskäigu. 3.mõtete püüdmine-pool riiki hea mõtte eest*kirjutamiskramp-..tuleb hirmust,mitte ruamlusest*Nimekiri-sobib lihtsate ja loogiliste teemade teemade avamiseks*Teema veeretamine-kontrollivaba kirjutamine*Skeem-sobib hästi arutleva teema avamiseks 4.kirjutamiskramp-tuleb hirmust mitte rumalusest-tuleb end maha rahustada, uskuda endasse,mõelda hetkeks muude asjade peale, et krambist jagu saada! 5
hinna, ostupaiga või muu sarnase kohta. Oma olemuselt sarnaneb see lihtsate klassifitseeritud trükikuulutustega; · dialoog, kahe või ka rohkema hääle kontrastile baseeruv, mingit lihtsat süzeed omav teade. Erinevate häälte kasutamine loob eeldused suuremaks huvitatavuseks; · jutustav, lühijutu vormis esitatav teade. Arvestades standardset aega 60 sek. või vähemgi, on küllalt raske teha köitvat jutustust. Palju kasutatakse humoorikat teemaarendust; · kuuldemänguline, kindlate tegelaskujudega ja reeglina tõsielulise süzeega minivorm. · laulev, originaalsel või tuntud meloodial põhinev muusikaline teate vorm. Algselt pikemast meloodiast, kui see on omandanud juba teatud seostatavuse reklaamiobjektiga, kujunevadki sageli nn. tunnusmeloodiad (näiteks Coca-Cola). Toome siinkohal mõned üldreeglid raadioteadete koostamiseks: · pane inimeste kujutlusvõime tööle häälte ja helide abil;
hinna, ostupaiga või muu sarnase kohta. Oma olemuselt sarnaneb see lihtsate klassifitseeritud trükikuulutustega; · dialoog, kahe või ka rohkema hääle kontrastile baseeruv, mingit lihtsat süzeed omav teade. Erinevate häälte kasutamine loob eeldused suuremaks huvitatavuseks; · jutustav, lühijutu vormis esitatav teade. Arvestades standardset aega 60 sek. või vähemgi, on küllalt raske teha köitvat jutustust. Palju kasutatakse humoorikat teemaarendust; · kuuldemänguline, kindlate tegelaskujudega ja reeglina tõsielulise süzeega minivorm. · laulev, originaalsel või tuntud meloodial põhinev muusikaline teate vorm. Algselt pikemast meloodiast, kui see on omandanud juba teatud seostatavuse reklaamiobjektiga, kujunevadki sageli nn. tunnusmeloodiad (näiteks Coca-Cola). Toome siinkohal mõned üldreeglid raadioteadete koostamiseks: · pane inimeste kujutlusvõime tööle häälte ja helide abil;
annaabi.ee 
