Tallinnas Eesti Draamateatri dramaturg. Saksa okupatsiooni ajal 19411942 oli vangis Patarei vanglas. Alustas luuletajana aastal 1921, osales koguteostes "Sang" ja "Bumerang" (mõlemad 1925) ning kirjanduse elulähedust nõudvas liikumises (19291930 ajalehe Kirjanduslik Orbiit toimetaja). Teemadest eelistas ühiskondlikku ebavõrdsust, loodus- ja reisimuljeid, sõjaolustikku. Kirjutanud ka saksavastase vabadusvõitluse teemalisi näidendeid ja viljelnud ka teatrikriitikat. Tähelepanu äratanud esikkogu "Rahutus" luuleotsingutes vaheldub autobiograafiline aines ümbritseva tegelikkuse kujutusega, tundeavaldus ekspressiivse hoiakuväljendusega, klassikalise üle domineerib retooriline vabavärss. Sotsiaalse kaastunde ja protesti laulikuna saavutas Sütiste kõrgtaseme kogudes "Peipsist mereni", "Maha rahu" ja "Kaks leeri". Oma aktiivset hoiakut eelistas Sütiste väljendada objektiveeritult, eluseikadest kujutamiseks valiku kaudu.
Erich Maria Remarque 22.juuni 1898-25.september 1970. Ta sndis raamatukitja pojana.Prast phikooli ppis katoliiklikus petajate seminris. Aastal 1916 lks sdurina rindele.Prast Esimest maailmasda jtkas pinguid ning tegi juhutid raamatupidaja,mgiagendi,hauaplaatide mja,klaveripetaja ja organistina.Kirjutas ka teatrikriitikat Osnabrcki ajalehtedele. Hiljem elas ta Hannoveris ja Berliinis.Berliinis elades ttas spordiuudiste toimetajana. 1931 lahkus ta Saksamaalt ja kolis elama Tessinisse Lago Maggiore jrve rde. 1938 veti temalt Saksa kodakondsus. Aastal 1939 emigreerus ta USAsse,kus alguses elas Los Angeleses ja hiljem New Yorkis. 1947 sai ta USA kodakondsuse. 25.veebruaril 1958 abiellus ta filminitleja Paulette Goddardiga.See oli tema kolmas abielu
Valisin zanrianalüüsiks Juhan Sütiste luuletuse ,,Arm''. Juhan Sütiste alustas luuletajana 1921. aastal ning oli Tartus vabakutseline kirjanik. Sütiste osales koguteostes ,,Sang'' ja ,,Bumerang'' ning kirjanduse elulähedust nõudvas liikumises. Teemadest eelistas ühiskondlikku ebavõrdsuswt, loodus- ja reisimuljeid, sõjaolustikku. Juhan Sütiste on kirutanud ka saksavastase vabadusvõitluse teemalisi näidendeid ja viljelnud ka teatrikriitikat. ,,Arm'' 1 Hää saatus, sinu kirglik käsilane ma olen olnud kogu möödunud ea nüüd käsi jälle minu pääle pane, mu sulge õnnista ning silmas pea. On paber valge, aga must on valu,
Saksa kirjanik Sündis 22.06.1898, suri 25.09.1970 Kodanikunimi Erich Paul Remark Kuulsaks saanud põhiliselt romaanikirjanikuna Nooruses kirjutas ka esseid, lühijutte ning näidendi "Lõpp peatus" Õppis Osnabrücki katolikus õpetajate seminaris Aastal 1916 pöördus I maailmasõtta Saksamaa rindele Pärast seda jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidaja, müügiagendi, hauaplaatide müüja, klaveriõpetaja ja isegi autotöökoja töölisena Samuti kirjutas ta teatrikriitikat Osnabrücki ajalehtedele Kuid ükski neist töökohtadest ei suutnud teda unustama panna neid kogetuid ja nähtuid õudusi. Vajadusest nendest kirjutada, sündiski aastal 1929 tema esimene romaan "Läänerindel muutusteta", mis tõi talle kuulsuse peaaegu üleöö Kuid aastal 1933 ta raamatud keelati ja põletati ning 1938 jäeti ta saksa kodakondsusest ilma Aastal 1939 emigreerus ta USAsse, kus esialgu elas Los Angeleses ning hiljem kolis New Yorki
Osnabrücki katoliiklikus õpetajate seminaris. Aastal 1916 läks sõdurina rindele. Sai mitmeid kordi haavata. Ta armastas väga loodust ning õppis nooruses klaverit. Ta oleks saanud pianistiks aga ta vigastas oma kätt sõjas. Tal on kogu aeg olnud soov luksuse, rikkuse ja naiste järele. Pärast Esimest maailmasõda jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidaja, müügiagendi, hauaplaatide müüja, klaveriõpetaja ja organistina. Samuti kirjutas ta teatrikriitikat Osnabrücki ajalehtedele. Hiljem elas ta Hannoveris ja Berliinis. Berliinis elades töötas Erich Maria Remarque Sport im Bild spordiuudiste toimetajana. Aastal 1931 lahkus Erich Maria Remarque Saksamaalt ning läks elama Lago Maggiore järve äärde Tessinisse. Aastal 1938 võeti temalt Saksa kodakondsus. Aastal 1939 emigreerus ta USAsse, kus esialgu elas Los Angeleses (19391943) ning hiljem kolis New Yorki. Aastal 1947 sai ta USA kodakondsuse. Alates 1948.
kuulsaks philiselt romaanikirjanikuna, ehkki ta kirjutas nooruses ka esseid ja lhijutte ning 1956. aastal nidendi "Lpp-peatus" (eesti keeles 1962). Erich Maria Remarque sndis Osnabrckis raamatukitja pojana. Prast phikooli lpetamist ppis Osnabrcki katolikus petajate seminaris. Aastal 1916 lks sdurina rindele. Sai mitmeid kordi haavata. Prast Esimest maailmasda jtkas pinguid ning tegi juhutid raamatupidaja, mgiagendi, hauaplaatide mja, klaveripetaja ja organistina. Samuti kirjutas ta teatrikriitikat Osnabrcki ajalehtedele. Hiljem elas ta Hannoveris ja Berliinis. Berliinis elades ttas Erich Maria Remarque Sport im Bild spordiuudiste toimetajana. Aastal 1931 lahkus Erich Maria Remarque Saksamaalt ning lks elama Lago Maggiore jrve rde Tessinisse. Aastal 1938 veti temalt Saksa kodakondsus. Aastal 1939 emigreerus ta USAsse, kus esialgu elas Los Angeleses (19391943) ning hiljem kolis New Yorki. Aastal 1947 sai ta USA kodakondsuse. Alates 1948.
juunil 1898 Osnabrück'is raamatuköitja pojana. Ta on saksa kirjanik, kes on kuulsaks saanud põhiliselt romaanikirjanikuna, ehkki on nooruses kirjutanud ka esseid ja lühijutte, 1956, aastal on näidendi ,,Lõpp-peatus". Aastal 1916 läks Remarque sõdurina rindele, kus sai mitmeid kordi haavata. Pärast Esimest maailmasõda jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidaja, müügiagendi, hauaplaatide müüja, klaveriõpetaja ja organistina, kirjutas teatrikriitikat ajalehtedele Osnabrück'is. 1929. aastal ilmunud romaaniga ,,Läänerindel muutuseta" sai Remarque kuulsaks peaaegu üleöö. Tema romaan tõlgiti umbes 50 keelde ning 1930. aastal vändati selle põhjal ka film, mille rezissööriks oli Lewis Milestone. Remarque suri 25. septembril 1970. aastal Locarnos. Romaanis jutustatakse 19-aastase sõduri Paul Bäumeri kurba lugu, kus ta peab Esimeses maailmasõjas võitlema Prantsusmaal läänerindel. Kogu klass registreeris end
Jaak Petersoni, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Juhan Liivi) ümberhindamise, stiili- ja vorminõudlikkuse kiire kasvu ning keeleuuenduse. Kõrgtasemeni jõudsid lüürika ja lühiproosa (novell, essee, kirjanduslik manifest); kirjandusteadust avardati voolu- ja vaimuloolise, sotsioloogilise ja biologistliku mõistestikuga. 6 Noor-Eesti juhtmõtted suunasid tugevasti ka kujutavat kunsti, raamatukujundust ning kunsti- ja teatrikriitikat. Korraldati neli kunstinäitust (1910–11, 1912, 1913 ja 1914), kus esinesid Nikolai Triik, Konrad Mägi, Jaan Koort, Kristjan Raud, Aleksander Uurits, Aleksander Tassa ja mõni teine; trükiväljaannetes avaldati palju reproduktsioone. „Teatri-raamatus” (1913) kuulutati lavakunsti alal uut kehalis-plastilist sünteesi. Noor-Eesti oli noore haritlaspõlvkonna jõuline ühisväljendus, mille mõjul juurdus Eestis tänapäevane, Euroopa kaasaegsetel
Oli Tartus vabakutseline kirjanik ning aastatel 19381941Tallinnas Eesti Draamateatri dramaturg. Alustas luuletajana aastal 1921, osales koguteostes "Sang" ja "Bumerang" (mõlemad 1925) ning kirjanduse elulähedust nõudvas liikumises (19291930 ajalehe Kirjanduslik Orbiit toimetaja). Teemadest eelistas ühiskondlikku ebavõrdsust, loodus- ja reisimuljeid, sõjaolustikku. Kirjutanud ka saksavastase vabadusvõitluse teemalisi näidendeid ja viljelnud ka teatrikriitikat. Teosed Luulekogud:"Rahutus" (1928)"Peipsist mereni" (1930)"Maha rahu" (1932)Kaks leeri" (1933)"Südasuvi" (1934)"Päikese ootel" (1935) "Sadamad ja saared" (1936)"Ringkäik" (1937)"Valgus ja varjud" (1939) Poeemide tsükkel: "Kahe sõja vahel" (1937 - 1941) Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu
kusjuures ta oli üks Saksa kutsealuste teismeliste kiiresti kasvavast hulgast, kelle illusioonid oli hävitanud sõda ja rindel tagalasse imbuvad õuduslood (Tims 2004: 23-24). Rindel sai Erich mitmeid kordi haavata ning oli üsna ruttu sunnitud sõjast tagasi tulema, töötades lühikest aega abiõpetajana, hiljem juhutöödel raamatupidaja, müügiagendi, hauaplaatide müüja, klaveriõpetaja ja organistina ning kirjutas teatrikriitikat Osnabrücki 4 ajalehtedele. Remarque elas kaks aastat Hannoveris, kus koostas reklaamtekste. Järgnesid aastad Berliinis ajakirja Sport im Bild spordiuudiste toimetajana. (Scholl 2005: 91) 1917. aastal lamas ta granaadikildudest haavatuna Duisburgi hospidalis (Scholl 2005: 88). Rindel oli teda tabanud mürsukillud kaela, vasakusse säärde ja paremasse käsivarde kokku viiest kohast (Tims 2004: 32)
Tema teosed on veel ,,Jahimees Gracchus" ja ,,Seaduse ees". Kafka esimene romaan ,,Ameerika" (1927) loob Uuest Maailmast võõrandumise võrdkuju. Romaan ,,Protsess" (1925) on läbinisti rusuv. Väikeametnik Josef K. Vahistatakse 30.sünnipäeval.Erich Maria Remarque(1898-1970)-Sündis Osnabürckis Alam-Saksimaal raamatuköitja pojana.Läks 1916.a. otse koolipingist sõtta. Ta töötas ajakirjaniku,kaupmehe,kooliõpetaja,müügiagendi, organistina ning kirjutas teatrikriitikat. Kavatsus luua sõjaromaan, jutustada lahingutes kogetust tekkis tal 1917.a. See võttis külla aega, aga ,,Läänerindel muutuseta" tuli trükist alles 1929.aastal. See raamat on tänapäeval umbes 30 miljoni eksemplariga. See teos ei meeldinud võimukandjatele, kirjanikule heideti ette, et ta ei tunne sõda ja teda süüdistati koguni kommunistlikus propagandas. 1931.a. lahkus ta Saksamaalt, asudes elama Sveitsi. Ilmusid uued romaanid ,,Tagasitee" ja ,,Kolm sõpra". Talt võeti 1938.a
dramaturg. Saksa okupatsiooni ajal 19411942 oli vangis Patarei vanglas. Alustas luuletajana aastal 1921, osales koguteostes "Sang" ja "Bumerang" (mõlemad 1925) ning kirjanduse elulähedust nõudvas liikumises (19291930 ajalehe Kirjanduslik Orbiit toimetaja). Teemadest eelistas ühiskondlikku ebavõrdsust, loodus- ja reisimuljeid, sõjaolustikku. Kirjutanud ka saksavastase vabadusvõitluse teemalisi näidendeid ja viljelnud ka teatrikriitikat. "Sügisball" 1934 Kuus päeva paastusin ja müüsin kõik, mis veel müüa laskis end: - tõin fraki, puhastasin küüsi, lõi verre uhke tantsulend. Ma külastasin kinokasti, kus peeneks lihvit iga poos, ees peegli harjutasin maski, -
Fabiaanlased esindasid sellist liikumist, kes poodlasid sotsialismi, kuid leidsid, et revolutsioone pole vaja, vaid rahulikult reformide ja ühiskonna tedvustamisega jõuda suurele tasemele. Shaw hakkas teadlikult tegelema kirjandusega Londonis, tal oli eesmärk kirjandusega läbi murda. Kirjutas 5 aastat 5 lehte päevas. Sai valmis 5 romaani, mis ei pälvi suurt tunnustust. Samal ajal hakkab kirjutama ajalehes kriitikat. Kõigepealt muusikaarvustusi Corno di Basetto nime all. Teatrikriitikat krijutab G.B.S. pseudonüümi all. Leiab tunnustust, on terava sulega, ei püüa meeldida ja lipitseda, aus ja leppimatu. Draamaautoritest on tema vaieldamatu lemmik sel ajal Ibsen. Shakespeare on tema arvates jama. Töö tõttu puutub kokku rohkem ja rohkem teatriga ning üks tuttav lavastaja palub Shaw'l midagi kirjutada. Esimene näidend 1892 ,,Lese maja". Teine näidend ,,Missis Warreni elukutse" neid kaht näidendit nimetab ta ebameeldivaiks näidendeiks
Fabiaanlased esindasid sellist liikumist, kes poodlasid sotsialismi, kuid leidsid, et revolutsioone pole vaja, vaid rahulikult reformide ja ühiskonna tedvustamisega jõuda suurele tasemele. Shaw hakkas teadlikult tegelema kirjandusega Londonis, tal oli eesmärk kirjandusega läbi murda. Kirjutas 5 aastat 5 lehte päevas. Sai valmis 5 romaani, mis ei pälvi suurt tunnustust. Samal ajal hakkab kirjutama ajalehes kriitikat. Kõigepealt muusikaarvustusi Corno di Basetto nime all. Teatrikriitikat krijutab G.B.S. pseudonüümi all. Leiab tunnustust, on terava sulega, ei püüa meeldida ja lipitseda, aus ja leppimatu. Draamaautoritest on tema vaieldamatu lemmik sel ajal Ibsen. Shakespeare on tema arvates jama. Töö tõttu puutub kokku rohkem ja rohkem teatriga ning üks tuttav lavastaja palub Shaw'l midagi kirjutada. Esimene näidend 1892 ,,Lese maja". Teine näidend ,,Missis Warreni elukutse" neid kaht näidendit nimetab ta ebameeldivaiks näidendeiks
Vanem vend oli sel perioodil kodus, üle 20 a tollal ja 2kordse kõrgharidusega (loodusteadus ja õigusteadus). Oli olnud poliitiline vastuhakkaja, võimud saatsid ta maale. Vend võttis kätte Bi õpetamise, süstemaatiliselt kogu gümnaasiumimaterjal. B hakkas tegema esimesi luulekatsetusi. Otsesed mõjud Puskinilt ja Lermontovilt. 1889 asus vanem vend Harkovisse ja võttis Bi kaasa. Algul töötas B kohaliku lehe juures korrektorina, kuiv töö. Kirjutas ise ka teatrikriitikat. Luuletas ka edasi. '95st aastast alates hakkas rohkem ringi liikuma: Peterburis, Moskvas. Lemmik oli tal LõunaVenemaa, veetis palju aega Odessas, Krimmis. '90ndate keskpaiku algas ta suur sõprus Tsehhoviga, kellega tutvus esimest korda Moskvas olles. '90ndate lõpus Bi I abielu, mis nurjus peatselt. Paar aastat elas üksikuna. 1907 tõeline armastus Vera Murometseva, professorite suguvõsast, väga haritud. Nüüd Bi elus reisimise periood: käis korduvalt Türgis, lisaks
(Kristjan Jaak Petersoni, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Juhan Liivi) ümberhindamise, stiili- ja vorminõudlikkuse kiire kasvu ning keeleuuenduse. Kõrgtasemeni jõudsid lüürika ja lühiproosa (novell, essee, kirjanduslik manifest); kirjandusteadust avardati voolu- ja vaimuloolise, sotsioloogilise ja biologistliku mõistestikuga. Noor-Eesti juhtmõtted suunasid tugevasti ka kujutavat kunsti, raamatukujundust ning kunsti- ja teatrikriitikat. Korraldati neli kunstinäitust (191011, 1912, 1913 ja 1914), kus esinesid Nikolai Triik, Konrad Mägi, Jaan Koort, Kristjan Raud, Aleksander Uurits, Aleksander Tassa ja mõni teine; trükiväljaannetes avaldati palju reproduktsioone. ,,Teatri-raamatus" (1913) kuulutati lavakunsti alal uut kehalis-plastilist sünteesi. Noor-Eesti oli noore haritlaspõlvkonna jõuline ühisväljendus, mille mõjul juurdus Eestis tänapäevane, Euroopa kaasaegsetel
· Erich Maria Remarque sündis Osnabrückis raamatuköitja pojana. Pärast põhikooli lõpetamist õppis Osnabrücki katolikus õpetajate seminaris. · Erich Maria Remarque suri 25. septembril 1970. aastal Locarnos. · Aastal 1916 läks sõdurina rindele. Sai mitmeid kordi haavata. Pärast Esimest maailmasõda jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidaja, müügiagendi, hauaplaatide müüja, klaveriõpetaja ja organistina. Samuti kirjutas ta teatrikriitikat Osnabrücki ajalehtedele. · Aastal 1939 emigreerus ta USAsse, kus esialgu elas Los Angeleses (19391943) ning hiljem kolis New Yorki. Aastal 1947 sai ta USA kodakondsuse. · Hiljem elas ta Hannoveris ja Berliinis · Tema teostes kajastub autobiograafia. Ka tema on kadunud põlvkonna kirjanik. LOOMING: 1) 1929 I teos "Läänerindel muutuseta" Remarque öelnud : pole mõeldud süüdistuse ega pihtimusena: katse jutustab põlvkonnast,
annaabi.ee 
