ö profid. Kuulsamad heliloojad on J.S.Bach ja G.F.Händel. Pillidest olid väga populaarsed viiulid, kasutati ka oboed, fagotti, plokkflööti, barokktrompetit, lautot, klavessiini, positiivorelit, klavikordi ja orelit. Rohkelt kirjutati kantaate, oratooriumeid, passioone ja oopereid. Minu arvates oli barokiajastu muusika rahutu ja kirglik . Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokiajastu tõi selle asemele aga pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse. Baroki arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. Sain teada, et muusika oli mõeldud ikkagi kõige rohkem kuulajatele ja iseloomulikuks sai kaunistatud esituslaad. Bach Bach oli eelnenud sajanid muusikatraditsiooni kokkuvõtja. Tema teosed barokiaegse polüfoonilise muusika kõrgpunktiks. Bachi võib pidada luterliku kirikumuusika
BAROKK 1. Renessansi ja barokiaja kunsti olemuslik erinevus (õpik lk 86) Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokkiajastu tõi selle asemele pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ja sageli äärmusliku tundelisuse. 2. Monoodia- ühehäälne meloodia 3. Polüfoonia- mitmehäälsus muusikas, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega 4. Aaria- soololaul või duett, mida esitati lauto või pilliansambli saatel 5. Retsitatiiv- kõnelaul 6. Avamäng- lavateost või vok- sümfoonilist teost sissejuhatav orkestriteos; ka iseseisev orkestriteos 7. Mis on ooper? Millistest osadest koosneb? Ooper- muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine,
Barokk 17.saj 18.saj I pool Sõna ,,barokk" on pärit portugali keelest (barocco ,,lopergune pärl"). Barokk kasvas välja renessansist, oli rohkem kokkuvõttev kui uunendav ajastu. Renessansiaegne harmoonilisus asendus rahutu liikumise, teatraalsuse, liialdusega kõkides kunstiliikides. Ehitati suurejoonelisi kirikuid ja losse, mis olid kaunistatud ornamentide, reljeefide, kujude ja sammastega. Rajati uhked pargid kunstipäraselt pügatud põõsaste ja lillepeenardest mustridega. Muusikas arenesid erinevad stiilid nii maade kui muusikaliikide kaupa. Heliloojad pidid oskama kirjutada erinevat muusikat (teatri-, kiriku-, kodumuusika jm). Uued jooned muusikas:
Barokk sünnimaa on Itaalia (keskuseks sai Rooma). Ajastule omane on detailide ülekuhjamne (mida rohkem, seda uhkem). Tähelepanu oli tunnetel. Muusika rändas üha enam haritud kodanlaste ellu. Barokk oli väliselt toretsev ja elunautiv. Ülepaisutatult priiskav õukonnaelu. Seisuste süsteem varises kokku (rikas ja vaene). Aadli seisus ei hoolinud ega tundnud huvi tavakodanikest. Barokkajastu lõi pingutatud dünaamika, efektse teatraalsuse ja sageli äärmisliku tundelisuse. Barokk (portugali keeles - barroco) ehk EBAKORRAPÄRASE KUJUGA LOPERGUNE PÄRL. Oli eelkõige kuningate ja ülikute kunst. Barokk: pidulik, toretsev ja uhke. Barokkmuusika üldiseloomustus Kõige kaalukam muutus kompositsioonimuusikas- - Valitsevad duur-ja moll-helilaadid - Kõik hääled võrdsed ja iseseisvad monoodia Monoodia - väljendusrikkus on peamiselt ühes hääles e meloodias, teistel häältel
maaliline ilu. Futurism Futurism kui programm sündis enne kui sellele vastav kunst. Seetõttu erineb futurism enamikest eelnevaist kunstivooludest, kus teooriad ja ideoloogiad tekkisid juba loodud teoste tõlgendusena. Futuristid kandsin oma plaane manifestidena, mida kanti ette rahvakogunemistel ja levitati ajakirjandus. Filippo Tommaso Marienetti oli futuristlike manifestide tähtsaim autor ja nende ettevõtmiste peakorraldaja. Marinetti avaldused olid alati ülepakutud teatraalsuse ja tundeküllase stiiliga. Esimeses manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on nii imepärased, et nõuavad uut tüüpi kunsti. Futuriste vaimustas tehnika areng ja nad väärtustasid seda rohkem kui inimhinge probleeme. 1910. aastal toimus futuristlike maalikunstnike manifest, kus asuti neid ideid edasi arendama. Maalikunst pidi loobuma traditsioonilistest motiividest, näiteks aktimaalist. Ajastu dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas. Teiseks oli
BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k "lopergune pärl"), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokiajastu tõi selle asemele aga pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse. (Tunded & kirg) 2) Kolme barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. · vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul · kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väiksematele pillikoosseisudele
34 2. J. L. DAVIDI LOOMING David pidas oma loomingus olulisimaks järgida klassitsismi rangeid põhimõtteid. Klassitsismile muutusid aga tunnuslikuks kolm seika: Leon Battista Alberti meetodi taasevitus, mille kohaselt inimkujutus peab lähtuma aktist; maali skulptuurne põhi ning maali 35 lavalisus, lavastuslikkus, teatraalsus selle sõna kõige otsesemas mõttes. „Teatraalsuse“ all mõeldi kui pildiruumi markeeriv pildipinna lõhkumist, mis muudab pildiruumi lavaruumiks ja 36 pildiraami lavaportaaliks. Kuid Davidi kunstiteoreetikas näis kunstipoliitika sageli olevat 32 Kartna 1991: 151 33 Lindsay 1960: 146 34 Kartna 1991: 151 35 Priimägi 2005: 970 36 Priimägi 2005: 981 10 esteetikast tähtsam. Nii võibki vaadelda Davidi loomingut eelkõige kui sotsiaalkriitilist
hirmutav, sest tavaline elu paistis toovat üksnes häda ja viletsust. Keskajal kujunenud seisuste süsteem varises barokiajastul kokku. Kristliku kiriku lõhenemine viis 17. Sajandi kolmekümneaastase sõjani. See oli üks majanduslikult ja psüühiliselt laastavamaid sõdu enne 20. Sajandit. Renessanssajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokkajastu tõi selle asemele aga pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse. Tunnet ja kirge hakati mõistma inimliku olemise võtmena, ent just need toovad inimese ellu ka ebakõla ja takistavad teda leidmast jumalikku harmooniat. 10)Muusika oli pingeline ja erutatud, polüfoonia kõrval muutus olulisemaks homofooniline muusika. Teosed olid keerukamad ja esituseks oli vaja õppinud lauljaid ja pillimehi. Polüfoonilise kirjaviisi asemel sai tooniandvaks stiiliks monoodia. Polüfooniline kirjaviis säilitas oma tähtsuse
inimesele pigem tühine ja põlastusväärne, aga ka hirmutav, sest tavaline elu paistis toovat üksnes häda ja viletsust. Keskajal kujunenud seisuste süsteem varises barokiajastul kokku. Kristliku kiriku lõhenemine viis 17. Sajandi kolmekümneaastase sõjani. See oli üks majanduslikult ja psüühiliselt laastavamaid sõdu enne 20. Sajandit. Renessanssajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokkajastu tõi selle asemele aga pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse. Tunnet ja kirge hakati mõistma inimliku olemise võtmena, ent just need toovad inimese ellu ka ebakõla ja takistavad teda leidmast jumalikku harmooniat. Nimetatud vastuolu uurib barokkajastu kunst põhjalikult. 11) BAROKKAJASTU MUUSIKA ÜLDINE ISELOOMUSTUS Polüfoonilise kirjaviisi asemel sai tooniandvaks stiiliks monoodia. Polüfooniline kirjaviis säilitas oma tähtsuse peamiselt vaid Saks muusikas, Valitsevaks said duur- ja moll-helilaad.
nõudsid Roomlased puhast või isegi toorest meelelahutust, ohtralt naeru ja erutust pakkuvat. I saj. II poolel lööb miim õitsele. Teemist on komöödiaga, mis on kaotatud kõne ja sotsiaalse teravuse. Miimid olid rahva seas väga populaarsed. Nad heitsid nalja keskklassi kodanike üle ning tegid seda ka kuulsate müütidega. Nende tunnusjoonteks olid ebakainus, roppused, abielurikkumised, pool alasti tantsimine, ahnus, akrobaatika ning kõiksugu naljad. Kogu selle toore ning labase teatraalsuse tulemuseks nähti näitlejaid kui alamasse klassi kuuluvaid, samal ajal kui neid Kreekas austati. Rooma impeeriumi lõpuks hakkas tekkima teatud tüüpi miimide etteasteid, kus ainult üks miim mängis kõiki osasid terves etenduses üksi, kandes erinevaid maske, tantsis ning näitles samal ajal kui koor saatis teda teema jutustusega. Sellist tüüpi näitemängu hakkati kutsuma pantomiimiks, mis on ka säilinud tänapäevani. Hiljem saab populaarseks ka rikaste seas. Pantomiim Tipp aeg oli 1
teatraalsusele. Kui inimesed omavahel suhtlevad, siis tekivad nende vahel ka erinevat laadi suhted. Tihti kasutatakse dramaatikas teatraalseid võtteid, mis mõjuvad eriti efektselt teatris: roll rollis (tegelase esinemine kellegi teisena, kes ta tegelikult ei ole, nt Piibeleht esineb Vestmanni ees ärimehena), teater teatris (,,Hiirelõksu" etendus ,,Hamletis") jms. Selliste võtete kasutamine draamas ja teatris toob esile ka igapäevaelu teatraalsuse. 5. Draama on mõeldud eelkõige teatris esitamiseks. Kirjanikud arvestavad teatri võimaluste ja vahenditega. DRAMATISEERING eepilise teose teksti ümbertöötlus näidendiks. See võib olla autoritruu ja püüda võimalikult täpselt edasi anda algteose ideed ja ülesehitust, samas võib sellega ka vabalt ümber käia teksti kärpides, tõlgendades või midagi lisades. LIBRETO muusikalise lavateose tekst või tantsulavastuse lühike sisukirjeldus.
Rõhus poeesia uuendamisele ja tõmbas selge piiri enda ja realistide vahel. Näidendi teemaks: elu keerukuse tunnetamine, motiivid armastus, vihkamine, truudus/etus, ohvrimeelsus, armukadedus. ,,Tumedad veed" 1900, ,,Liivakell" 1903 müsteerium, milles tegeletakse jumala ja tõe otsimisega, ,,Neli tantsudraamat" 1921 lühidraama, inspireeritd jaapani no-teatrist. Antirealistlik mängustiil. 1923 sai Nobeli kirjanduspreemia. Mask teatraalsuse ületamine. Ideaali nägi tantsijas. 63) (John Millington Synge) Samuti pärit Dublinist. Tutvus Iiri maameestega ja nende rahvaloominguga, Synge vastandus poliitilisele rahvuslikule liikumisele. Enamik tema teoseid tekitasid Iiri rahvuslastes proteste. Pidas valeks sõjalist võitlust Inglismaa vastu. Sotsiaalne reaalsus oli loomingu lähtekohaks. Unistused ja tõelisusega leppimatus on peateemadeks tema loomingus. Tema tegelased on realistlikud tegelased, aga nad unistavad. Tegelastel on
Ibseni teosed. Memento. Shakespeare'i Romeo ja Julia. Pinget tõstavad: · Tegelase või lugeja infopuudus. Õudusfilmid, kriminullid · Vastuvõtjal on võimalus tegelasega samastuda. Action-draamad · Sündmustiku suur risk. Pangarööv. Kompositsioonianalüüs. Compositio ld k ülesehitus. Lähtutakse enamasti strukturalistlikest meetoditest. Teos jaotatakse osadeks. Kunst peab olema tihendatud elu. Sisu kõrval hinnatakse ka ülesehitust. Teatraalsuse nõue. Näitekirjanik peab arvestama ka vaataja vastuvõtuvõimega. Draamakirjandus liigendatakse kolmeks tasandiks: vaatused, stseenid ja etteasted. Vaatus on kõige suurem üksus, mis on teineteisest eraldatud vaheaegadega. Vaatusevahetusel muutub tegevuse aeg ja koht või atmosfäär. Dekoratsioone vahetatakse ka etenduse keskel. Traditsiooniliselt 3-5 vaatust. Teatris 2-3. Euroopas toimuvad näidendid ilma vaheajata kuni 1,5h, teatrivaatamine sarnaneb kinoga.
annaabi.ee 
