Erinevalt autorist, leian ma et etatismi tunnused olid olemas juba monarhilistes riikides. Ja seda seetõttu, et valitsev monarhia laiendas oma võimuulatust ja haldusalasid, luues sotsiaalsete teemadega tegelevaid institutsioone ja nõudes bürokraatidelt kroonile truudusvande andmist. Truudus kroonile tõstis bürokraadi ameti reputatsiooni ja ühtlasi parandas koostööd poliitikute ja bürokraatide vahel. Lojaalsus troonile ja vankumatu reeglite järgimine kujundas teadvustunud professionalismi bürokraatias ja parandas koostööd poliitikutega. Efektiivne koostöö poliitikute ja bürokraatide vahel on omakorda eelduseks efektiivsele valitsuse tegevusele. Efektiivne valitsus saab omakorda levitada etatismi ideoloogiat, erinedes demokraatlikust etatismist selle poolest, et riigi ülimus teostub läbi monarhilise patronaaži. Konstitusioonilise demokraatia puhul tuleb arvesse võtta, et kodanike valmisolek ohverdada
Iga inimese sees on seda kas siis vähesel või suurel määral. Kuid ilmselt ei oska kõik inimesed seda alati välja näidata. Võib olla on see ka mugavus- kui teha nägu, nagu me ei märka enda ümber toimuvat, siis ehk ei pea ka vastutama. Kõik sõltub meist endist. Ja kindlasti ka meie soovist vastutada. Vastustundetule on vastutusest raske rääkida, sest tundetul on tundlikest teemadest üldse raske aru saada. Eriti siis, kui oma õigus on teravalt teadvustunud. See on sama lootusetu nagu südametule südame puistamine. Kui enne oli juttu subjektiivsest vastutusest siis vastutus on ka objektiivselt olemas. Vastutustunne on minu arvates olemas sõltumata sellest, kas keegi seda märkab. Seepärast on vastutustundetus lihtsalt intellektuaalse, emotsionaalse ja moraalse pimeduse üks vorme. See, et me vastutust ei tunne, ei muuda tegelikkust. Meil pole võimalik põgeneda vastutuse eest, sest see kuulub inimeseks olemise juurde .
otsustel; need omakorda suunavad toiminguid. · Enesehooldus on vajalik ja vältimatu, et rahuldada põhitarbeid, soodustada arengut ja kõrvaldada haiguslikest muutustest tekkinud häireid. 4. Igal indiviidil on õigus ja kohustus säiltada oma elu, tervis ja heaolu. Inimene on vastutav ka oma lähedaste eest, kui need ei ole võimelised end ise hooldama. 5. Enesehooldus on käitumine, mis kujuneb sotsiaalsetest ja teadvustunud kogemsutest. Enesehooldust õpitakse vastastikuse mõjutuse kaudu ümbritseva keskkonna kultuurist. 6. Enesehoolduslikku käitumist mõjutavad inimesest endast johtuvad seesmised ja ka välised tegurid. Enesehooldusmudeli kesksed mõisted: · Enesehooldusvalmidus · Enesehooldusvajadus Nende omavaheline suhe määrab patsiendi enesehoolduskäitumise. Kui see suhe ei ole tasakaalus, tekib vajadus korvava hoolduse järele. Selle
Linnamüüri hakati tõsiselt tugevdama 1310. aastal. Müür sai valmis 1355. aastal, kuigi vallikraav täideti veega juba 10 aastat varem. Linnamüüri hakati nimetama Kanne müüriks. See oli 6.5 m kõrge ja 2.3 m paks. Kaitsekäik asus müüri siseküljel ja toetus võlvitud kaartele. 5 15. sajandi esimesel poolel rekonstrueeriti müüri - müür tehti paksemaks ja siseküljele ehitati tugimüürid. Sellest võimsast kaitsesüsteemist on tänapäeval avalikkuses maapealse linnamüürina teadvustunud üle poole, täpsemalt 1,85 km müürifronti ja 26 kaitsetorni. Palju maapealseid müüri-osasid on teadvustamata - majade seinadena, kruntidevaheliste müüridena jms. Tänu Tallinna maapinna kiirele tõusule (peamiselt täitmise tõttu) on maapinnas säilinud kõikide tornide alumised osad ja kogu linnamüüri alumine osa. 3 ringmüür - linnuse, kindlustatud linna v. küla ümber ehitatud kaitsemüür, mis on varustatud tornide,
Need vajadused on omased kogu inimsoole. Erinevatel inimestel on need vajadused erinevad. SKEUNDAARSED vajadused: on sotsiaalset ja psühholoogilist laadi. Need on ebamäärasemad, pole otseselt tunnetatavad. Paljud neist kujunevad välja inimese elu jooksul: enesest lugupidamine, kohusetunne, iseteadvus, kuulumisvajadus jm. Sekundaarsed vajadused on inimestel erinevad. Osa vajadusi on juhile märkamatud ja pole inimestele teadvustunud, see on ebamäärane tunne, mitte konkreetne füüsiline vajadus. Inimese vajadusi on püüdnud süstematiseerida Maslow, Herzberg ja Alderfer. MASLOW vajaduste hierarhia teooria inimese vajadused on kaasa sündinud. Kõigepealt peaks korras olema füsioloogilised vajadused. eristas 5 vajaduse taset: · Füsioloogilised · Turvalisus · Sotsiaalsed · Austuse ja staatuse · Eneseteostus.
eluaastaks. Niisiis võivad ühevanustel partneritel olla puht füsioloogiast tingitult erinevad huvid. 10.Psühhoanalüüs Psühhoanalüüs on Sigmund Freudi poolt loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria. Varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. ,,Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Sellepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustunud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Psühhoanalüüsi kohaselt koosneb isiksus kolmest funktsionaalsest osast: · Id ("Miski") on isiksuse esmane süsteem, sünnipärane psüühiline reaalsus. Id on samastatav bioloogiliste tungidega; sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid. Id on ühtlasi ka energiaallikas ning seotud füsioloogiliste protsessidega. Id lähtub naudinguprintsiibist: pinged tuleb kohe lahendada ning saada rahuldus
"alumises" positsioonis, nagu manguks ta vastust välja... Kuid olemasolevate reeglite järgi on viisakas ainult partnerite vaheline suhtlemine "kõrvalt". Kahepoolse kontakti valmiduse loogika on siin lihtne: kui ma ei hooli partnerist siis miks ta peaks minust hoolima. Kummaski eelnevalt toodud näites võib kohata küllaltki suurt suhtlus kultuuri, sealjuures faasis mil kontakt pole tegelikult veel alanudki... Selline hoolivus ja abivalmidus partneri suhtes veel enne kui peegeldus temast on teadvustunud annab tunnistust inimese kasvatusest ja tema kommunikatiivsest haritusest. Partnerite vastastikuse peegeldamise faas. Konventsionaalse suhtlemise tasandil "peegeldada partnerit" (tajuda partnerit) tähendab esiteks: tajuda partneri aktuaalset rolli; teiseks: tajuda isiklikku aktuaalset rolli nähtuna läbi partneri silmade. B seda tegigi: juhusliku vastutulija formaalse rolli taga, mida A püüdlikult esitas suutis ta näha partneri
ülesande lahendusena, fikseerunud suhtumiste või hoiakute tagajärjedena- ül.lahendusena,fikseerunud suhtumiste või hoiakute(sättumuste) poolt suunatud reageeringu valikuna,millegi märkamisena, probleemilahendusena pärast inkubatsiooniprotsessi,aga samuti intuitsiooni vahendavad protsessid; · käitumise alateadlikud motiivid,sh inimese psüühiliste kaitsemehhanismide poolt teadvusest välja surutud instinktid, soovid; · hetkel mitte teadvustunud, kuid põhimõtteliselt kättesaadav info püsimälust Teadvuse kitsam mõiste taandub subjektiivsele elamusele(vahetule kogemusele). Kooma->sügav uni->pinnaline uni->hüpnagoogsed elamused->unisus->virgus->ülivirgus- >maania. On oluline eristada teadvust kui omadust(potentsiaali),teadvust teenindavaid protsesse ja teadvuseseisundeid. 4.Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees Närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid
ülesande lahendusena, fikseerunud suhtumiste või hoiakute tagajärjedena- ül.lahendusena,fikseerunud suhtumiste või hoiakute(sättumuste) poolt suunatud reageeringu valikuna,millegi märkamisena, probleemilahendusena pärast inkubatsiooniprotsessi,aga samuti intuitsiooni vahendavad protsessid; käitumise alateadlikud motiivid,sh inimese psüühiliste kaitsemehhanismide poolt teadvusest välja surutud instinktid, soovid; hetkel mitte teadvustunud, kuid põhimõtteliselt kättesaadav info püsimälust Teadvuse kitsam mõiste taandub subjektiivsele elamusele(vahetule kogemusele). Kooma->sügav uni->pinnaline uni->hüpnagoogsed elamused->unisus->virgus->ülivirgus- >maania. On oluline eristada teadvust kui omadust(potentsiaali),teadvust teenindavaid protsesse ja teadvuseseisundeid. 4.Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees Närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid
Inimteadvuse keskseks komponendiks on eneseteadvus. See on teadlikkus enese olemasolust, enesest kui isiksusest ja ühiskonnaliikmest. Teadusvälise psüühika hulka kuuluvaiks loetakse järgmisi nähtusi. - tähelepanu keskmest välja jäänud, kuid töödeldud signaalid - vastureaktsioonid nõrkadele tajudele - kordamise mõjul automatiseerinud liigutused - unenäod (hallutsinatsioonid) - käitumise alateadlik motiiv - hetkel mitte teadvustunud info Lisaks sellele taandatakse teadvus ka subjektiivsele elamusele (emotsioonid, tajuelamused). PSÜÜHIKA NEUROTEADUSLIKUD ALUSED JA ONTOGENEES Närvissüsteemi ehitus ja funktsioonid Kaks peamist närvisüsteemi on somaatiline ja vegetatiivne. Somaatiline närvisüsteem juhib organite välist, kehalist tegevust ning jaguneb tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentertaalne osa koosneb pea ja seljaajust. On kõige olulisem psüühilisteprotsesside kontroll organ
,,alatoidetud" ei tähenda, et inimene oleks kuidagi vägisi end nälgima sundinud. See tähendab lihtsalt vähe söönud olemist. Samuti oleksid siis ,,alateadlikud sisud" selline info, mis vaid vähestel kordadel teadvusse jõuab. Teadvus on kui prozektori valguslaik, mis on suunatud pimedale lavale. Kõik sellest väljapoole jääv on meile teadmata. See ei ole meile nähtav kas praegusel hetkel või pole me seda kunagi näinudki - pimedas olevad asjad pole meile kunagi ,,teadvustunud". Teadvustamatus on seega kõik, mida me praegu ei tea. Jungi sõnastuse voolavus nähtub ka siin. Teadvustamata asjad võivad olla nii unustatud, seega minevikus olla teatud, kui ka asjad, mis kuni meie teadliku ning tervikliku mõistmiseni ,,valmivad" meie alateadvuses. Mingil ajahetkel on selline mõistmine küps et ,,ilmutuda". ,,Nagu alati, kui välispidine sündmus puudutab mõnda alateadlikku teadmist, saab see teadmine jõuda teadvusse