jälgida. Bensodiasepiinid, näiteks diasepaam või lorasepaam, võivad aidata märatsushoogude, tõmblemise ja muu lihaste liigse aktiivsuse vastu, kuid need võivad tekitada ka hingamisraskusi. Korduv oksendamine on haruldane, ent kui see esineb, võib see põhjustada ihu liigse vedelikukaotuse või elektrolüütilise tasakaalustamatuse, nii et siis võib olla vajalik veenisisene rehüdratiseerimine või elektrolüüdiasendus. Teadvusekaotuse või kooma korral võib olla vajalik kunstlik hingamine. Hemodialüüs võib organismist mürkaineid eemaldada, kuid seda peetakse tavaliselt tarbetuks. Ka meie ülejäänud kärbseseened tuleb lugeda mürgisteks. Varem peeri roosat ja rõngata kärbseseent söödavaks. Tänastel andmetel põhjustavad need aga mao- ja soolenähtudega piirduvaid seenemürgistusi. Ka need võivad osutuda eluohtlikuks, eriti lastele. Inimesele kahjulikke ühendeid sisaldavad ka kollane ja pruun
pidevalt jälgida. Bensodiasepiinid, näiteks diasepaam või lorasepaam, võivad aidata märatsushoogude, tõmblemise ja muu lihaste liigse aktiivsuse vastu, kuid need võivad tekitada ka hingamisraskusi. Korduv oksendamine on haruldane, ent kui see esineb, võib see põhjustada ihu liigse vedelikukaotuse või elektrolüütilise tasakaalustamatuse, nii et siis võib olla vajalik veenisisene rehüdratiseerimine või elektrolüüdiasendus. Teadvusekaotuse või kooma korral võib olla vajalik kunstlik hingamine. Hemodialüüs võib organismist mürkaineid eemaldada, kuid seda peetakse tavaliselt tarbetuks. Kasutatud allikad : http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Amanite_tue-mouche.JPG http://et.wikipedia.org/wiki/Punane_k%C3%A4rbseseen http://www.hkhk.edu.ee/seened/seened.html http://www.hkhk.edu.ee/seened/punane_krbseseen.html http://www.hkhk.edu.ee/seened/harilik_kukeseen.html
· Tavaliselt magavad unepuuduse all kannatajad siiski mõne tunni , aga nad ei teadvusta seda, kuna ei jõuta sügava une staadiumisse. · Sagedamini esineb unetus naistel ja vanematel inimestel. Selle põhjustaja noorematel inimestel võib olla stress. · Narkolepsia on kontrollimatu lühiajaline unevajadus : kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 minutilisi väliselt teadvusekaotuse sarnaseid seisundeid. Inimest haarab sügav uni, millest äratada on teda raske. Hoo möödudes teadvus taastub. Selle häire korral on unetsükkel teistsugune (kohe tekkib REM uni). · Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus. See võib ilmneda üpris tihti (isegi 8 korda tunnis või sagedamini). Esineb tihedamini ülekaalulistel meestel ja eakamatel inimestel. · Somnambulism e
Südame rütmihäiretega patsiendi õendusabi Koostaja:Maris Paas Õde 2013 II rühm Juhendaja: Eve-Merike Sooväli, õppejõud- lektor Sissejuhatus Rütmihäirete all mõistetakse südame ebaotstarbekat või ebareeglipärast löögisagedust (Makijärvi 2008a). I. kirjeldatud südame rütmihäire 19. sajandi lõpul iiri arstide Adamsi ja Stokesi poolt- teadvusekaotuse hood bradükardiaga haigetel (Gussak jt 1989). Südame aktivatsioon algab siinusõlmest, mis asub paremas kojas ning lõpeb vatsakeste südamelihasrakkude depolarisatsiooniga. Siinusõlme automatismi allasurumise korral võivad südamerütmi määrajateks saada erutustekke rakud väljaspool seda ning nende automatism võib muutuda ebanormaalselt kõrgeks, nii et väljaspool siinusõlme asuv rütmimääraja hakkab võistlema siinusõlmega
minutimahu puudulikkuse tõttu. Surma põhjustav seisund (Herold 1999). EKG-s: arütmilised kõrgsageduslikud sinusoidsed lained (algul suuremamplituudiga, hiljem väikesed) sagedusega >300/min. Kõik kompleksid on moonutatud ja ebaregulaarsed. Seega ei ole näha normaalse kujuga P-QRS-T- komplekse. (vt joonis 6). Lõpeb sageli asüstooliaga (Jaanson 1996, Herold 1999). Joonis 6. Vatsakese virvendus. Sümptomatoloogia: äkiline nõrkus, pearinglus, minestamine, teadvusekaotuse hood, krambid hingamine lakkab, pupill laieneb ja surm. Tavaliselt eelneb vatsakeste virvendusele vatsakeste tahhükardia (Jaanson 1996, Mäkijärvi 2010). Põhjused: südame isheemiatõve, MI, hapniku puudus, happesuse tõus, elektrolüütide tasakaaluhäired (eriti kaaliumpuudus; hüpomagneseemia; hüperkaltseemia), ravimimürgistused (antiarütmikumid I ja III klass; tri- ja tetratsüklilised antidepressandid;
kiiresti verre ja tungib eriti hästi rasvkoesse ning seetõttu kiiresti ka ajju. Sissehingamine on manustamisviis, mis aitab tekkida kiirel eufoorial. Nuusutaja tunneb end erutatuna ja õhevil, pidurdamatu ja kõikvõimsana. Ülim uim kestab vaid mõne minuti, kerge peapööritus käib asja juurd, samuti südamepekslemine. Lahustiaurud ärritavad hingamisteid ja võivad panna köhima, aevastama ja pisaraid valama. Suur lahustikontsentratsioon toob kaasa unisuse, segasuse või teadvusekaotuse. Vaimu doping. Psühhostimulaatorid e närviergutid- kõige tugevatoimelisemad ja ohtlikumad amfetamiin ja kokaiin. Amfetamiini derivaadid (amfetamiinitaolised ained)- amfetamiin ise, metüülamfetamiin e metamfetamiin ja metüülfenidaat. Tugevatoimeliste psühhostimulaatorite emaks on efedriin. Amfetamiin, efedriini sünteetiline analoog, mis tungib oma eelkäijast oluliselt paremini ajju, loodi haiguste ravimiseks. Toodi ravimiturule 1932.aastal bronhelaiendava astmarohuna
". See on ideaalvariant ja ega sellelgi lapsel alati kõik nii hästi ei lähe. Vastutus, mida need lapsed peavad endale võtma koormab neid ja võib hakata tekitama emotsionaal- ja käitumisprobleeme. Mõnikord lapsed ka lihtsalt unustavad vajalikud toimingud teha ja see toob kaasa veresuhkrutaseme olulise muutuse, mis võib muuta halvaks enesetunde või viia teadvusekaotuseni. Sellise minestuse käigus lihased lõtvuvad ja harvad pole juhtumid, kus diabeetik teadvusekaotuse ajal ka püksid täis teeb. Milliseks kujunevad pärast seda lapse suhted eakaaslastega? Palju on lapsevanemad vaielnud selle üle, kas õpetajad ja koolikaasalased peaksid olema teadlikud lapse diabeedist. See on lapsevanema valik, kas ta teavitab kooli või mitte. Õnneks tänapäeval soovitavad lastearstid ja diabeediõed lastevanematel kindlasti kooli teavitada ja on ka ise nõus õpetajaid, treenereid jt vajadusel juhendama. Eesti Laste ja Noorte Diabeediühing
o Tavaliselt magavad unepuuduse all kannatajad siiski mõne tunni , aga nad ei teadvusta seda, kuna ei jõuta sügava une staadiumisse. o Sagedamini esineb naistel ja vanematel inimestel. Selle põhjustaja noorematel inimestel võib olla stress. - Narkolepsia - on kontrollimatu lühiajaline unevajadus kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 minutilisi väliselt teadvusekaotuse sarnaseid seisundeid. o Inimest haarab sügav uni, millest äratada on teda raske. Hoo möödudes teadvus taastub. o Selle häire korral on unetsükkel teistsugune (kohe tekkib REM uni). - Uneapnoe - on une ajal tekkiv hingamiskatkestus. See võib ilmneda üpris tihti (isegi 8 korda tunnis või sagedamini) o Esineb tihedamini ülekaalulistel meestel ja eakamatel inimestel. - Somnambulism e
KATE korral süvaveenis vabanenud trombembolid liiguvad süvaveenidest verevooluga läbi südame kopsuarterisse ja ummistavad seal erineva suurusega artereid. Embolite suurusest ja hulgast oleneb haiguse kliiniline pilt ja olukorra tõsidus. Sumptomiteks on raskendatud ja sageli valulik hingamine, äge või tundide-päevade jooksul suvenev õhupuudus, koha (ka verikoha), mõnikord raskustunne ja valu rinnus ning teadvusekaotuse hood. KATE sumptomid võivad esineda samaaegselt SV sumptomitega. KATE võib ilma kliinilise sekkumiseta lõppeda äkksurmaga, kuna embol võib sulgeda kopsuarteri. (Tromboos mis see...:2015) 1.3 Tromboosi riskifaktorid Kaasaegses käsituses on VTE multifaktoriaalne haigus; trombi tekke määrab mitmete omandatud, kaasasundinud ja transitoorsete prokoagulantsete riskifaktorite samaaegne esinemine. (Nowak et al. 2016: 233238). Tromboosi tekkeks vajalikud tingimused sõnastas juba 1856
· 10-24 g süsivesikuid (2 leivaühikut). Seisundi paranedes on aeg mõelda hüpoglükeemia põhjuste üle. Veel nõuandeid: Üksi olles ärge raisake enam aega veresuhkru mõõtmisele tarbige kohe süsivesikute- rikkaid toiduaineid. Tähtis on ka, et teie lähikondsed (pereliikmed, kaasõpilased ja töökaaslased) oskaksid õigesti reageerida, kui muutute ootamatult kahvatuks, pidurdatuks või kummaliselt aktiivseks ning kõnelete asjakohatult. Teadvusekaotuse või neelamisraskuste ilmnemisel ei tohi jooki suhu kallata: see võib inimese lämmatada. Sel puhul aitab vaid veeni süstitud glükoos või glükagoonisüst lihasesse. Glükagoon on saadaval apteekides, kuid üksnes arsti retseptiga. Kasutamine on samas lihtne ega nõua meditsiinipersonali abi. Teadvuse kaotuse puhul on vaja · kohe kutsuda kiirabi; · keerata abivajaja küljele; · kontrollida, et tema suus ei oleks võõrkehi.
PEEP-klapp. PEEP – positiivne lõppekspiratoorne rõhk Afektiseisundist tulenevad hingamishäired Kui viha või muude emotsioonide ajel lapsel karjumise vahele ei jää piisavalt hingamispause, võivad tekkida aju hüpoksia ja teadvusekaotus. Seejuures võib esineda ka krambihooge. Samuti on võimalikud bradükardia või isegi asüstoolia. Ravi: kui patsient on teadvuse juures, niiske külma lapiga näo pühkimine, et esile kutsuda reflektoorne hingamine. Teadvusekaotuse korral stabiilne külgasend, hingamise seiskumise korral kunstlik hingamine. Asüstoolia – südameseiskumine Palavikukrambid Imikute ja väikelaste puhul on üks sagedasemaid kiirabi väljakutse põhjusi kõrge palaviku foonil tekkinud krambid. Need tekivad enamasti siis, kui palavik tõuseb kiiresti üle 39 °C – kõigepealt esinevad enamasti toonilised krambid, seejärel muutub laps lõdvaks. Palavikukrampides patsient muutub sinakaks, kuna hingamine seiskub. Vanemad kardavad
ohtlik nagu igasugune muu põletuski. Võõrkeha hingamisteedes Abivajaja võib panna lamama üle abistatava põlve (pea madalamal kui keskkoht) ja turjale kloppida. Kasutada võib ka Heimlichi võtet: panna käed selja tagant ümber abivajaja ning suruda ülakõhule (päikesekolmnurka) järsult mitu korda, kuni võõrkeha tuleb välja. Aidata tuleb koheselt, kiirabi võib hiljaks jääda. Hingamispuudulikkuse või teadvusekaotuse korral tuleb kutsuda kindlasti kiirabi. 107 Rästikuhammustus Tunnused: kaks kuni neli punast täppi hammustuskohal kõrvetav valu turse kiire teke nahk muutub lillakaspunaseks üldine halb enesetunne oksendamine peavalu. Esmaabi: 1. Pane kannatanu lamama. 2. Rahusta kannatanut ja palu teda mürgi levimise aeglustamiseks paigal püsida. 3
annaabi.ee 
