Kas kolmas maailm on vaeste riikide maailm? Sageli peetakse kolmandat maailma kui vaeste maade rühma, kuid tegelikult ei ole see alati tõsi. Suur osa arengumaid on tõesti vaesuses, kuid on ka rikkaid kolmanda maailma riike. Rikas kolmanda maailma riik on näiteks Kuveit, mis asub Araabia poolsaarel Pärsia lahe looderannikul. Tänu nende nafta tootmisele on Kuveit täitsa võrreldav isegi USA-ga ja Lääne Euroopa maadega. On ka arenenud riike, mida saab võrrelda paljude arengumaades toimuva vaesusega. .................................................................... ......................... Mõistega ’’kolmas maailm’’ on olnud ka teisi probleeme. Näiteks ei suudetud kokku leppida, kas kommunistlik Hiina kuulub kolmanda maailma hulka või mitte. Hiinat aga eristas see, et Hiina oli võimeline mõjutama maailma arengut. Kolmas maailm: külma sõj...
ajal). Põhjused peapõhjuseks NSVL-i välispoliitika eesmärgiga laiendada oma mõjuvõimu ja levitada kommunismi, et teostada maailmarevolutsiooni. Põhjuseks oli ka demokraatliku maailma püüd kaitsta oma positsioone kommunismi laienemise vastu. Osapooled Põhja-Ameeerika, Lääne-Euroopa, Jaapan, Austraalia <==> Ida-Euroopa, Hiina RV, Põhja-Korea, Põhja-Vietnam, Kuuba. Avaldumisvormid 1) võidurelvastumine: see puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust, sõjalis- poliitilised liidud ÜRO 1949, VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) 1955. 2) USA ja NSV soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu. 3) üritati laiendada mõjuvõimu riikides, mis ei kuulunud ei demokraatlike ega kommunistlikku idablokki. Kuuba kriis okt 1962 USA vs NSVL. USA luurelennukid avastasid Kuubale paigaldatud Nõukogude Liidu lõhkepeadega keskmaaraketid, mis võinud väljatulistamise korral hävitada suurema osa USA-st
Seda on nimetatud ka raudseks eesriideks. Üheks sõja puhkemise põhjuseks võib kindlasti pidada ka tuumarelva probleemi. Selle ajal oli tuumarelva omanikuks USA 1949 aastaks ka NSVL. 1963 aastal sõlmiti tuumarelva katsetuste osalise keelustamise leping. See tähendas, et tuumarelvi ei tohtinud katsetada kosmoses, vee all ega atmosfääris. Tuumarelvade kasutuselevõtt sundis mõlemaid pooli hoiduma otsesest sõjalisest kokkupõrkest. Nii NSVL kui ka USA suurendasid ja täiustasid nii tavarelvastust kui ka ABC relvade arendamine ja suurendamine. Kasutati ka vastase üle võidu saavutamiseks diplomaatilisi, majanduslikke ning muid meetmeid, selhulgas ka piirkondlikke sõjalisi konflikte, milles osalesid kolmandad riigid (peamiselt Aasias ja Aafrikas). Võidurelvastumine tõstis esile ka erinevad kriisid. Näiteks Kuuba kriis, mis toimus1962 aastal. Kuubal oli relvastatud riigipööre, mille tagajärjel haaras võimu Fidel Castro. Saarel kehtestati kommunistlik diktatuur
Vastukaaluks NATO-le. Liikmeid 8. Lõpetas 1991.a juulis, koos NSV Liidu ja teiste Ida-Euroopa reziimide lagune- misega. VMN - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd. Asutati 1949 a. alu- seks Marchalli plaan. Lõpetas 1991 a. idabloki lagunemisega. 10.Võidurelvastumine. Võidurelvastumine puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust. Kartes sõjalises mõttes alla jääda, täiustati oma sõjatehnikat. 1949 a. loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) kuulus mitu Euroopa riiki ning USA ja Kanada. esialgu peaborganisatsioon pakkuma kaitset Saksamaa võimaliku rünnaku eest. 1955 a. sai Saksamaa LIitvabariik NATO liikmeks ning Moskva juhtimisel loodi sotsialistlikr riikide militaarne blokk - Varssavi Lepingu Organisatsioon. Seega oli Ida-Lääne sõjaline ja poliitiline vastasseis lõplikult võrmistatud. 11
R.Nixon- USA president, kes toetas prantslasi Vietnami sõjas, Vietnami Vabariik lõunas toetuski eelkõige USA-le. Kuna sõda väsitas ameeriklasi endid, siis USA väed Vietnamis enam hakkama ei saanud, ningi Nixon vietnamiseeris sõja, st. sõda jätkati Lõuna- Vietnami sõjaväe jõududega. Saabus tagasilöök, mis oli USAle suurim kahju külma sõja perioodil. USA kaotas palju sõdureid ning maine läks ka alla. R.Reagan- 1981-89 USA president, kes suurendas USA tavarelvastust, lõi kiirreageerimisüksused, paigaldas keskmaaraketid Lääne-Euroopasse, lõi nn. "tähesõdade" programmi (strateegiline kaitse). Reagan aitas kaasa sellele, et NL majandusressursid seoses võidurelvastumisega ei pidanud vastu ning hiljem sõlmiti USAga diil, et vähendatakse tuumarelvastust (START1-1991). J.Stalin- NL-i juht aastani 1953, alustas Saksamaa idaosas ja Berliinis sovietiseerimist, põhjustas sellega Berliini blokaadi. Stalin kuulutab välja SDV, mis on ebademokraatlik,
vaenulikkust lääneriikide suhtes. Külma sõja alguseks peetakse üldiselt aga Berliini kriisi 1948-49, lõpuks aga Nõukogude Liidu kokkuvarisemist 1991. Külmas sõjas oli suur osa võidurelvastumisel, propagandal, salateenistustel ja majandussanktsioonidel. Külma sõja peamiseks tulemuseks oli kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. Külm sõda. Külma sõja põhivormid Külma sõja põhivormideks olid: 1) võidurelvastumine, mis puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust; loodi sõjalis-poliitilisi liite: Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon e. NATO (1949) ja VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon (1955). 2) ideoloogiline võitlus NSV Liit üritas tõestada kommunismi õpetuse ainuõigust maailmas ja püüdis seda igati levitada. Lääneriigid aga kaitsesid demokraatia ja vabaturuühiskonna väärtusi. Ideoloogiline võitlus puudutas erinevaid valdkondi: kirjandust, massiteabevahendeid, teadust. 3) võitlus mõjusfääride laiendamise pärast maailmas;
vaenulikkust lääneriikide suhtes. Külma sõja alguseks peetakse üldiselt aga Berliini kriisi 1948-49, lõpuks aga Nõukogude Liidu kokkuvarisemist 1991. Külmas sõjas oli suur osa võidurelvastumisel, propagandal, salateenistustel ja majandussanktsioonidel. Külma sõja peamiseks tulemuseks oli kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. Külm sõda. Külma sõja põhivormid Külma sõja põhivormideks olid: 1) võidurelvastumine, mis puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust; loodi sõjalis-poliitilisi liite: Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon e. NATO (1949) ja VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon (1955). 2) ideoloogiline võitlus NSV Liit üritas tõestada kommunismi õpetuse ainuõigust maailmas ja püüdis seda igati levitada. Lääneriigid aga kaitsesid demokraatia ja vabaturuühiskonna väärtusi. Ideoloogiline võitlus puudutas erinevaid valdkondi: kirjandust, massiteabevahendeid, teadust. 3) võitlus mõjusfääride laiendamise pärast maailmas;
11 Tähtsad kohtumised 1974. aastal allkirjastasid NATO valitsusjuhid Kanadas Atlandi-suhete deklaratsiooni, mis rõhutas kollektiivkaitse jätkuvat tähtsust. 1986. aastal võtsid alliansi välisministrid Brüsselis vastu tavarelvastuskontrolli puudutava deklaratsiooni, milles sätestati, et sõjalised jõud on eelkõige sõjaennetuseks ja enesekaitseks ning seetõttu tuleb Euroopa julgeoleku tagamiseks vähendada tavarelvastust ja määrata kindlaks selle kontrollimehhanismid. 1989. aastal külastas Nõukogude Liidu välisminister Eduard Ševardnadze NATO peakorterit. Selle kohtumise tulemuseks peetakse külma sõja lõppenuks kuulutamist 1990. aasta Londoni tippkohtumisel. Londonis tehti ka ettepanekuid koostöö arendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega ning võeti vastu visioonideklaratsioon, kuhu ja kuidas NATO peaks pärast külma sõja lõppu edasi liikuma
ajal). Põhjused peapõhjuseks NSVL-i välispoliitika eesmärgiga laiendada oma mõjuvõimu ja levitada kommunismi, et teostada maailmarevolutsiooni. Põhjuseks oli ka demokraatliku maailma püüd kaitsta oma positsioone kommunismi laienemise vastu. Osapooled Põhja-Ameeerika, Lääne-Euroopa, Jaapan, Austraalia <==> Ida-Euroopa, Hiina RV, Põhja-Korea, Põhja-Vietnam, Kuuba. Avaldumisvormid 1) võidurelvastumine: see puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust, sõjalis- poliitilised liidud ÜRO 1949, VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) 1955. 2) USA ja NSV soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu. 3) üritati laiendada mõjuvõimu riikides, mis ei kuulunud ei demokraatlike ega kommunistlikku idablokki. Kuuba kriis okt 1962 USA vs NSVL. USA luurelennukid avastasid Kuubale paigaldatud Nõukogude Liidu lõhkepeadega keskmaaraketid, mis võinud väljatulistamise korral hävitada suurema osa USA-st
võidurelvastumine ning ähvardused, nii avalikud kui ka varjatud. Ajastu relvaks tõusis tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks ellu jäänud ei võitjaid ei kaotajaid. · Peamine tulemus: kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine · Põhivormid: 1) võidurelvastumine. See puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust (USA-l oli ülekaal tuumarelvades, NSV Liidul tavarelvades). Loodi ka sõjalis-poliitilisi liite (NATO, Varssavi Lepingu Organisatsioon) 2) Ideoloogiline võitlus. Nõukogude propaganda üritas tõestada, et ainuõige on kommunismi õpetus, mida peavad järgima kõik rahvad, ning varem või hiljem ootab kogu maailma kommunistlik tulevik. Lääneriigid kaitsesid demokraatia- ja vabaturuühiskonna väärtusi.
Nendele aladele olid rajatud juba juudi asundused, võeti suund nende likvideerimiseks. Täielikult on likvideeritud Gaza sektor. Hamas eesmärgiks on kogu piirkonnas islami riigi loomine. Hamas ja Fatah ei saa omavahel läbi. Võidurelvastumine ja pinge lõdvendus Võidurelvastumine riikide püüe saavutada relvastuse ja sõjaväe üleolekut teiste riikide suhtes. Võistlemine relvade tootmises ja pidev sõjatehnika täiendamine. Puudutab nii tavarelvastust kui ka tuumarelvasid. USA sai tuumarelva 1945. aastal. NSVL sai tuumarelva 1949. aastal. NSVL õnnestus mõned USA tuumarelva väljatöötajad ära osta ja müüsid osad valmistamise põhimõtted maha. Õhutõrjesüsteemid ja raketitõrjesüsteemid. Peale tuumarelva valmistamist, hakati tegelema selle arendamisega. 1963. aastal sõlmiti aga tuumarelva katsetus keeld. Liitusid: USA, NSVL ja Inglismaa. Ei liitunud kaks toonast tuumariiki: Prantsusmaa ja Hiina
allutamine ning selleks kasutati kõikvõimalike vahendeid. Seda, peaaegu pool sajandit kestnud sõda nimetati külmaks sõjaks. See oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik vastasseis kommunistliku ida- ploki ja lääneriikde vahel aastail 1945-1990. Külma sõja peamiseks tulemuseks oli kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. Külmasõja põhivormid: - 30 - a) Võidurelvastamine see puudtas nii tuuma, kui tavarelvastust. USA-l oli ülekaal tuumarelvades NSV liidul aga tavarelvastuses. Loodi ka sõjalis-poliitilisi liite (NATO, Varssavi Lepingu Organisatsoon jne). b) Ideoloogiline võitlus NSV Liidu propaganda püüdis tõestada, et ainuõige on kommunismi õpetus, mida peavad järgima kõik rahvad, ning varem või hiljem ootab kogu maailma kommunistlik tulevik. Lääneriigid kaitsesid demokraatia- ja vabaturu ühiskonna väärtusid. Ideoloogiline võitlus
das konfliktide lokaliseerimist, piiratud mis põhjustas nn Kuuba kriisi ja ühtla- sõda piiratud eesmärkidega (Vietnami si perioodi, mil maailm oli ilmselt kõi- sõda). Nii mõnigi kriis suudeti lahenda- ge lähemal tuumasõjale.Tänapäevases da kiirete sõjaliste vastulöökidega (Falk mõistes pandi relvastuskontrollile alus land 1982, Grenada 1983, Lahesõda 1967. aastal alanud USA ja Nõukogude 1991), kasutades üksnes tavarelvastust. Liidu läbirääkimistega tuumarelvastuse Uue maailmasõja ärahoidmine põhi- piiramiseks. 1972. aastal sõlmisid kaks nes tuumarelvaheidutusel. Ameerika suurvõimu esimese strateegilise relvas- Ühendriigid kasutasid 1945. aasta au- tuse piiramise kokkuleppe. gustis esimest korda tuumarelva, heites Külm sõda lõppes 20. sajandi viimasel pommid Jaapani linnadele Hiroshima-
annaabi.ee 
