ÜHISKOND 4.1-4.5 1) Mis on majandus? Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine. 2) Tootmisressursid- Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse ehk loodusvarasid, maad, kapitali ja tööjõudu. 3) Majanduse põhiküsimused- Majanduse põhiküsimused on mida toota, kuidas toota, kellele toota? Majandamise põhiküsimustele võib vastata mitmeti ehk teisiti öeldes - tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. 4) Tavamajandus- Tavamajanduse on neist kõige algelisem. Tavamajanduse korral toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikusega. Tänapäeval leiab tavamajandust arengumaades - Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. 5) Plaanimajandus- Plaani- ehk käsumajandus oli iseloomulik Nõukogude Liidule ning teistele diktatuuririikidele. Käsumajanduse määrab plaan. Hinna kehtestab valitsus. Kaupade ja teenuste valik on väike või puudub. Tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist. 6) Turumajandus-
ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riski. * Ettevõtjat peetakse turumajanduses äritegevuse peamiseks mootoriks. Selle mootori käivitajaks on ettevõtlus. * Ettevõtlus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduselik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Tavamajandus Vanim majandussüsteem, kus mida, kuidas ja kellele valikute tegemisel sõltuvad inimesed eelkõige tavadest ja kommetest. * Tavamajanduse piirkonnad: paljud Aafrika ja Aasia riigid, mõned Ida-Siberi põlisrahvad * Majandusteostuste tegemisel ei lähtuta ratsionaalsusest vaid uskumustest, veendumustest ja tavadest. Segasüsteemid * Need majandussüsteemid tähtsusvatad eraomandit ja vabatahtlikku vahetust, aga nad lasevad valistusesl mängida paljude kodanike majanduselus tähtsat osa. Majandusringlus * Majapidamine on ühise eelarvega majandavate inimeste kodum, kellel on järgnevad majandusrollid: - ressursiomanikud
Tootmisressursid. Nendeks on loodusvarad, maad, kapital ja tööjõud. Majanduse põhiküsimused. Nendeks on - Mida toota, kuidas toota, kellele toota. Erinevad majandussüsteemid ja nende võrdlus. Maailmas eksisteerib kolm erinevat majandussüsteemi- tavamajandus, käsumajandus, turumajandus. Tavamajanduse korral toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega. Enamiku toodangust kasutab ära kohapeal oma kogukond või vahetatakse see teiste kaupade vastu. Käsumajanduse korral otsustab kõik küsimused ära, kellele kuulub poliitiline võim. Lisaks täielikule kontrollile võimu poolt iseloomustab käsumajandust ka veendumus, et majandust saab määruste ja seaduste jõul muuta. Aga tavaliselt see ei toimi.
Õige Selle esituse hinded 1/1. Question24 Punktid: 1 Samasuskõver iseloomustab kahe hüvise kombinatsioone, mis annavad tarbijale võrdse kasulikkuse. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question25 Punktid: 1 Kui tarbimispunkt liigub mööda samasuskõverat ülespoole, siis tarbija kogukasulikkus suureneb. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question26 Punktid: 1 Segamajanduseks loetakse majandussüsteemi, mille puhul esinevad tavamajanduse ja nn Robinson Crusoe majanduse elemendid. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question27 Punktid: 1 Piirtoodang on kogutoodangu suurenemine, mis on tingitud mingi kindla sisendi suurenemisest ühe ühiku võrra. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question28 Punktid: 1 Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab tarbijate reaktsiooni hinna muutustele. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question29 Punktid: 1
Marked out of 1.0 Select one: True False Question 13 Pakkumise seadus väidab, et mida kõrgem on hind, vähem soovivad tarbijad seda toodet osta. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question 14 Segamajanduseks loetakse majandussüsteemi, mille puhul esinevad tavamajanduse ja nn Robinson Crusoe majanduse elemendid. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question 15 Majanduskasv nihutab võimaliku tootmise piiri 0-punktile lähemale. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 16 Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub
väljaarendamisele. Oma pika ja põhjaliku teadustöö tulemuseks peetakse Leif Edvinssoni tänapäeval uue majandusvaldkonna ärireaalsuse loojaks, milleks on teadmusmajandus. Edvinssoni silmis on 21.sajandi maailma majandustegevus muutunud niivõrd keeruliseks, et praegu kasutusel olevad majandusmudelid ja süsteemid ei soodusta enam jätkusuutlikku arengut ja äritegevust. Ainust lahendust näeb autor maailmamajanduses teadmusmajanduse osakaalu tõstmises. Kui tavamajanduse põhiväärtuseks on finantskapital ehk materiaalne vara, siis teadmusmajanduse töövahendiks on intellektuaalne kapital ehk mittemateriaalsed väärtused nagu näiteks informatsioon, teadmised, ideed, oskused, anded. 21. Sajandi majandus vajab 50 kordselt kiiremat uuendamist, kui seda oli 100 aastat tagasi. Me elame infoajastul, tänapäeval maksab informatsioon, see on vara, mis võimaldab ettevõttel olla alati konkurentidest ees ja ühiskonnal areneda.
tähendab, et kõigi soovitud asjade tootmiseks ei jätku meil ei seadmeid, materjale ega inimesi. Alternatiiv ehk loobumiskulu - tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel KÄSUMAJANDUS - riikides, kus majandusotsuste tegemine on valitsuse käes. Valitsus annab käske, et teha MIDA, KUIDAS ja KELLELE valikuid. TAVAMAJANDUS üks vanimaid majandussüsteeme. Nagu nimigi näitab, sõltuvad tavamajanduse inimesed oma MIDA, KUIDAS ja KELLELE valikute tegemisel eelkõige tavadest ja kommetest. Majanduslike otsuste tegemisel lähtutakse uskumustest, veendumustest ja tavadest TURUMAJANDUS -MIDA, KUIDAS ja KELLELE otsustatakse paljude tootjate poolt SEGAMAJANDUS - Majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik (riigi)sektor ning riik reguleerib majandust Eraomand kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte aga riik.
Kõige suuremad erinevused algavad juba sellest, et maal elava inimese tarbimise vajadused, harjumused, on totaalselt erinevad linnas elava inimesega. Kui linnainimene pöörab palju tähelepanu nii öelda välistele asjadele nagu ilus auto, uhke käekell, tuntud firma ülikond, siis maainimene pöörab pigem tähelepanu esmatarbekaupadele nagu söök, eluase, kütus. Erinevused on saanud alguse juba ajaloost. Nimelt on tänaseni säilinud maal elavate inimeste seas tavamajanduse mudel, mis tähendab seda, et inimesed vahetavad omavahel kaupu. Näiteks kasvatab naabrinaine Maali tomateid, minul kodus on aga kanad ja seega teeme vahetuse, kus tema annab mulle oma kasvatatud tomateid ja vastutasuks saab minult kanamune. Lisaks püüab maal elav inimene nii palju kui võimalik hakkama saada „omal jõul“, mis tähendab seda, et ta kasvatab oma peenral porgandeid, kartuleid, herneid, maasikaid, peab sigu ja lambaid, et saada liha jne
õige 14.kogukasulikkuse all mõistetakse viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja trbitud ühikute arvu korrutist. vale 15.Kogutulu kasvab kui hind ja nõudlus on mitteelastne. vale 16.Oligopolse turu puhul ei pea müüa arvestama konkurentide tegevusega kuna konkurente on vähe. õige 17.Kui tarbijate sissetulek suureneb nihkub normaalkauba A nõudluskõver paremale. õige 18.Segamajanduseks loetakse majandussüsteemi mille puhul esinevad tavamajanduse ja nn Robinson Crusoe majanduse elemendid. Vale 19.Üks põhjus miks kauba nõutav kogus kasvab kui tema hind alaneb on see et hinna langus nihkub pakkumiskõverast vasakule. vale 20.Cetris paribus tähendab- muudel tingimuste muutmisel. vale 21.konkurentsi vorme on neli: täiuslik konkurents, monopolistlik konkurents, oligopol ja monopol. õige 22.Primaarkauba nõudlus on hinna madalamas sektoris ülielastne. vale 23
Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question24 Punktid: 1 Samasuskõver iseloomustab kahe hüvise kombinatsioone, mis annavad tarbijale võrdse kasulikkuse. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question25 Punktid: 1 Kui tarbimispunkt liigub mööda samasuskõverat ülespoole, siis tarbija kogukasulikkus suureneb. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question26 Punktid: 1 Segamajanduseks loetakse majandussüsteemi, mille puhul esinevad tavamajanduse ja nn Robinson Crusoe majanduse elemendid. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question27 Punktid: 1 Piirtoodang on kogutoodangu suurenemine, mis on tingitud mingi kindla sisendi suurenemisest ühe ühiku võrra. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question28 Punktid: 1 Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab tarbijate reaktsiooni hinna muutustele. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question29 Punktid: 1
aastal 2,5 miljonit eurot, kuid koos teenusepakkujatega oli see 14-17,5 miljonit eurot. Eespool mainitud uuring ennustab, et kuni 2020. aastani kasvavad majutuse valdkonna mahud ning reisikorraldusettevõtted kasvavad ühtlaselt teadlikkuse ja huvi suurenedes. (Eljas-Taal, K. Rõa, K. Lauren, A. Vallistu, J. Müürisepp, K. 2016) Lähiaastatel kasvab tõenäoliselt jagamismajanduse osakaal majutuse ja reisikorralduse valdkonnas kiires tempos, võrreldes seda tavamajanduse osakaaluga. Kiire kasvutempoga võib aastaks 2020 kasvada käive ligi 25. miljoni euroni ning miinimumprognoosina võivad need jääda 10. miljonist veidi allapoole. Samas, kui platvormide käive sama hoogsalt kasvab nagu see seni on olnud, siis võib 2020. aastaks kogu valdkonna (platvormid ja teenusepakkujad) käive ulatuda 90 miljoni euroni. Sellisel prognoosil on aga ka üks problemaatiline pool, see ei võta arvesse uute tulijate
*Rahvatulu saame SKT kui arvutame maha maksud Riigid jagunevad: - kõrgelt arenenud riigid - vähem arenenud riigid RIIKIDE MAJANDUSSÜSTEEMID Majanduselu: · MIDA? - Milliseid kaupu toota ja teenuseid osutada · KELLELE? - Kellele neid kaupu toota ja teenuseid osutada · KUIDAS? - Kuidas neid kaupu toota ja teenuseid osutada TAVAMAJANDUS ajalooliselt vanim majandussüsteem (inimese tekkega algav) . Tavamajanduse aluseks on traditsioon, algelised tootmisvahendid ja primitiivne tehnoloogia. Traditsiooniline tootmisviis, naturaalmajandus. Elatusmajandus jne. kolm majanduse põhiküsimust (mida, kellele ja kuidas toota) lahendab ära perekond või hõim oma võimaluste piires. KÄSUMAJANDUS - majandussüsteem, kus põhilisi majandusotsuseid langetab riigi keskvõim; (kesk võim, tavaliselt riik, kes määrab kellele, kuidas ja mida toota. Käsumajanduse tuntuim vorm on plaanimajandus
selleks volitatud asutused), · üksikisikute omandiõigus on piiratud, · piiratud on nii tootjate (N.: kohustuslikud plaaniülesanded) kui · tarbijate vabadused (N.: riiklikult fikseeritud palgad, osade toodete jaotamine tsentraliseeritult). Tänapäevastest majandussüsteemidest ei esine ilmselt ükski taolises vormis puhtal kujul, pigem saame rääkida segamajandusest, mis sisaldab nii turu- kui ka käsumajanduse elemente ja millele lisanduvad nn. tavamajanduse mõningad jooned. Ükskõik missuguses turumajanduslikus riigis saame rääkida ikkagi vabast turumajandusest, mida riigivõim kaudselt reguleerib. NÕUDMINE JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID Nõudmine on teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate hindadega kindlal ajahetkel. Vaatleme nõutud kaubakoguse ja hinna vahelist seost. Paneme tabelisse kauba koguse ja hinna, mida tarbija on nõus selle koguse eest maksma.
Alternatiivina turumajandusele on seejuures vastu panna tegelikult vaid kaks kujutletavat võimalust: 1) traditsiooni (tavad, kombed) ja 2) käsu jõud. Kahe äärmusena võime seega rääkida käsumajandusest ning turumajandusest. Tänapäevastest majandustest (majandussüsteemidest) ei esine ilmselt ükski taolises vormis puhtal kujul, pigem saame rääkida segamajandusest mis sisaldab nii turu- kui ka käsumajanduse elemente ja millele lisanduvad nõndanimetatud tavamajanduse jooned. Tavaliselt vaadeldakse majanduse põhiküsimuse lahendamisest arusaamiseks siiski niiöelda puhtaid majandussüsteeme: tavamajandust (traditsioonilist), käsumajandust (e 14 Avo Org 2.4. Majandusprobleem ning erinevad majandussüsteemid plaanimajandust) ning turumajandust. Tavamajandus e traditsiooniline majandus (traditional, custom economy) on majandussüsteem, mis põhineb:
· üksikisikute omandiõigus on piiratud, · piiratud on nii tootjate (N.: kohustuslikud plaaniülesanded) kui · tarbijate vabadused (N.: riiklikult fikseeritud palgad, osade toodete jaotamine tsentraliseeritult). Tänapäevastest majandussüsteemidest ei esine ilmselt ükski taolises vormis puhtal kujul, pigem saame rääkida segamajandusest, mis sisaldab nii turu- kui ka käsumajanduse elemente ja millele lisanduvad nn. tavamajanduse mõningad jooned. Ükskõik missuguses turumajanduslikus riigis saame rääkida ikkagi vabast turumajandusest, mida riigivõim kaudselt reguleerib. 5 2. NÕUDMISE JA PAKKUMISE OLEMUS, HIND 2.1 NÕUDMINE JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID Nõudmine on teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate hindadega kindlal ajahetkel.
turumajanduslike süsteemidega. Sellised traditsioonilised majandussüsteemid võivad muutumatuna püsida väga pikka aega. Erilist majanduslikku arengut ei toimu, sest ollakse harjunud tegutsema nii, nagu on tegutsenud juba esiisad ja nende esiisad. Sellist majandussüsteemi viljeldakse paljudes piirkondades Aafrikas, Aasias ja mõnel pool Lõuna- Ameerikas, aga ka näiteks Ida-Siberi mõnede põlisrahvaste seas. Tavamajanduse süsteemile on üldomane, et kui vastuollu lähevad majanduslik ratsionaalsus või mingi uskumus, veendumus, tava siis järele peab andma kindlasti ratsionaalsus. Probleem ei olekski nii terav, kui sellised süsteemid toimiksid omaette suletud ühiskondadena. Probleemid tekivad aga sellest, et paralleelselt eksisteerivad ratsionaalsed majandussüsteemid ning lõhe esimeste ja viimaste vahel suureneb pidevalt. Majanduses on kõik suhteline. Ühe või teise süsteemi toimimise kohta saame
annaabi.ee 
