Kuigi nimetatud paragrahv ning ettevõtlusega seotud kulu moiste on esmajarjekorras suunatud fuusilistele isikutele, lahtutakse eelkirjeldatust siiski ka juriidiliste isikute maksustamisel. 4. Maksukorralduse seaduse1[3] § 33 lõike 1 kohaselt on maksumaksjal, kes on tasunud maksuseaduses ettenähtust suurema maksusumma, õigus kolme aasta jooksul enammakse tekkimise päevast arvates taotleda maksuhaldurilt enammakstud summa tagastamist või tasaarvestamist. 5. Revisjon on üks olulisim maksude tasumise ja kinnipidamise õiguse kontrolli liike. Revisjoni tulemusel tuleb saavutada põhjalik ülevaade kontrollitava maksukohustusega seotud asjaoludest. Sageli on revisjoni käigus kogutud andmed aluseks täiendava maksusumma määramisele, mis tähendab, et tõendamise seisukohast oluline teave peab olema dokumenteeritud. Eriti oluline on nii revisjoniprotsess kui ka revisjonitulemuste võimalikult detailne fikseerimine nn
anda teise abikaasa asemel nõusoleku kohus hagita menetluses, kui teine abikaasa nõusoleku andmisest piisava põhjuseta keeldub või kui taei saa nõusolekut anda ning nõusoleku andmisega viivitamine võib põhjustada kahju tekkimise. Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõpetamine abikaasa nõudel Abikaasa võib abielu kestel hageda vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõpetamist ja soetisvara tasaarvestamist, kui teine abikaasa on pika aja jooksul rikkunud perekonna ülalpidamise kohustust või muud abielusuhtest tulenevat varalist kohustust ja võib eeldada, et ta rikub neid ka tulevikus. Lisaks sellele kui teine abikaasa on ilma piisava aluseta kestvalt keeldunud abikaasat oma vara seisust teavitamast või abikaasad on juba vähemalt aasta aega elanud lahus. Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõpetamisel käesoleva paragrahvi alusel tekib abikaasade vahel varalahusus.
suhtes. Kui poolte vahel on tekkinud solidaarvõlasuhe, siis võib võlausaldaja vastavalt VÕS § 65 lg-le 1 nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuni sooritus ei ole tehtud, jäävad kõik solidaarvõlgnikud kohustatuks. Soorituse tegemisel ühe võlgniku poolt vabanevad teised täitmiskohustusest (VÕS § 67 lg 1). Täitmiseks loetakse ka asendamist, hoiustamist ja tasaarvestamist kohustuse täitnud solidaarvõlgnikule endale kuuluva nõudega. Näiteks kaaslaenaja korteri ostmisel või kui laenul on mitu käendajat siis sellisel juhul on need isikud on solidaarvõlgnikud ja võlausaldaja võib igaühelt neist nõuda kohustuse täitmist täies ulatuses või osadena. 5. Mille poolest erineb individuaaltingimus tüüptingimusest ning millistele põhimõtetele tuleb tüüptingimuste kohaldamisel tähelepanu pöörata?
5) maksuvõla kustutamisega (§ 114); 6) muudel seadusega sätestatud juhtudel. 39. Maksumaksjal, kes on tasunud maksuseaduses ettenähtust suurema maksusumma, on õigus kolme aasta jooksul enammakse tekkimise päevast arvates taotleda maksuhaldurilt enammakstud summa tagastamist või tasaarvestamist. 40. Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekuta anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. 41. Kaasaaitamise kohustus: Oluliste asjaoludest teatamine Arvestuse pidamine, dokumentide säilitamine, maksuarvestuse esitamine jne
mõjutavate asjaolude mitteteatamise ilmnemisel nõutakse peretoetusteks enammakstud summad tagasi või tehakse tasaarvestus. Kui isik ei maksa alusetult saadud peretoetusi tagasi, võidakse enammakstud summad pensionikomisjoni otsuse alusel talle ettenähtud peretoetustest kinni pidada. Kinnipeetav osa ei või ületada 20 protsenti isikule määratud toetuste summast. Kui peretoetuste maksmine lõpetatakse enne enammakstud summa täielikku tasaarvestamist, tehakse isikule enammakstud summade tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on pensioniametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. [RT I 2006, 55, 409 - jõust. 01.01.2007] 8 2. ISIKUNIME PANEK JA MUUTMINE 2.1. Eesnimele ja perekonnanimele esitatavad nõuded
kulud. §31 (1) 16. Mis on maksuvõlg? Maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellest arvestatud intress. §32 17. Mis on tagastusnõue? Enammaksu sooritamise korral on õigus kolme aasta jooksul enammakse tekkimise päevast taotleda maksuhaldurilt enammakstud summa tagastamist või tasaarvestamist. §33 (1) 18. Kuidas toimub maksukohustuse üleminek pärimise korral? Käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus, lähevad pärandajalt üle pärijale pärimisseaduses sätestatud korras.Kuni pärandvara vastuvõtmiseni või sellest keeldumiseni täidab pärandaja nimel käesolevast seadusest või maksuseadusest tulenevaid kohustusi pärandvara hooldaja või testamenditäitja, nende
_ kehtiva loovutamislepingu sõlmimine; _ loovutatava nõude olemasolu. 92. Kuidas seadus kaitseb võlgnikku nõude ülemineku korral? Nõude loovutamine toimub sõltumata võlgniku tahtest. Võlgniku kaitse tagatakse eelkõige temale kuuluvate vastuväidetega uue võlausaldaja vastu ja võimalusega kasutada ka uue võlausaldaja vastu senise võlausaldaja vastu suunatud vastuväiteid (vt VÕS § 171 lg 1). Samuti saab võlgnik kasutada uue võlausaldaja vastu tasaarvestamist, tasaarvestades uue võlausaldaja nõude nõudega, mis tal oli nõude loovutanud isiku vastu, kui (vt VÕS § 171 lg 3): _ ta omandas selle nõude kolmandalt isikult ja ei teadnud nõude omandamisel, et tema vastu suunatud nõue on loovutatud ning _ tema nõue muutus sissenõutavaks varem kui loovutatud nõue ja enne seda, kui ta loovutamisest teada sai. 93. Milliseid kohustuste ülemineku võimalusi seadus reguleerib?
_ kehtiva loovutamislepingu sõlmimine; _ loovutatava nõude olemasolu. 92. Kuidas seadus kaitseb võlgnikku nõude ülemineku korral? Nõude loovutamine toimub sõltumata võlgniku tahtest. Võlgniku kaitse tagatakse eelkõige temale kuuluvate vastuväidetega uue võlausaldaja vastu ja võimalusega kasutada ka uue võlausaldaja vastu senise võlausaldaja vastu suunatud vastuväiteid (vt VÕS § 171 lg 1). Samuti saab võlgnik kasutada uue võlausaldaja vastu tasaarvestamist, tasaarvestades uue võlausaldaja nõude nõudega, mis tal oli nõude loovutanud isiku vastu, kui (vt VÕS § 171 lg 3): _ ta omandas selle nõude kolmandalt isikult ja ei teadnud nõude omandamisel, et tema vastu suunatud nõue on loovutatud ning _ tema nõue muutus sissenõutavaks varem kui loovutatud nõue ja enne seda, kui ta loovutamisest teada sai. 93. Milliseid kohustuste ülemineku võimalusi seadus reguleerib?
töötuskindlustushüvitisele. Samuti ei suurenda töötaja õigusi see, kui tööandja on töötuskindlustusmakse kinni pidanud summalt, millelt tegelikult ei pea töötuskindlustusmakset maksma (nt koondamishüvitiselt). Sellisel juhul võib töötaja taotleda tööandjalt õigusliku aluseta kinni peetud maksete tagastamist ning tööandja saab taotleda Maksu- ja Tolliametilt enammakstud summade tagasimaksmist või tasaarvestamist maksukorralduse seaduses sätestatud korras. 5.4. Kogumispensionimakse Kohustusliku kogumispensioni makse on II samba pensioni sihtotstarbeliseks rahastamiseks kogumispensionide seadusega (KoPS) kehtestatud sotsiaalkindlustusmakse. Sotsiaalkindlustusmakse (edaspidi makse) kohta rakendatakse maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut. Maksu- ja Tolliamet kontrollib makse tasumise õigsust, määrab vajadusel
Näiteks võiks olla maksuvabastus nii elukoha vahetustehingule kui ka müügile, kui müügist saadud raha eest ostetakse uus elukoht. Samuti tuleks kaaluda kinnisvara võõrandamisest saadud kahju ja kasu tasaarvestamise taaskehtestamist. Nimelt kadus see võimalus uue tulumaksuseaduse jõustumisega 1. jaanuaril 2000, kuid võttes arvesse kinnisvaraturu hetkeseisu, tuleks võimaldada kinnisvara müügist või vahetusest saadud kahjumi tasaarvestamist kinnisvara müügist saadud kasumiga jooksval aastal või tulevikus nagu see on väärtpaberite puhul. Nendele, kes kardavad, et see toob kaasa lisasoodustused läbikukkunud kinnisvaraspekulantide, võib öelda, et suuremad tegijad tegutsevad nagunii äriühingute kaudu. Samas aitaks kinnisvara müügist saadud kahjumite tulevikus arvestamine veidikenegi leevendada nende perede olukorda, kes praegusel majanduslanguse ajal on sunnitud müüma ostuhinnast odavamalt oma
Eesmärgiks on piirata töösuhete siseselt töötaja vastutust, mis on põhjendatud eelkõige TA majandusliku tugevama positsiooniga. Töötaja peab TA vara kasutamisel käituma heauskselt ja kohusetundlikult ning püüdma igati vältida kahju tekkimist. 26. Töölähetus TA võib lähetada väljaspoole TL kokkulepitud töötegemise kohta 30 järjestikuks kalendripäevaks (kauemaks, siis kokkuleppel). Eesti sisesel lähetamisel päevarahasi ei maksta. 27. Tasaarvestamine Tasaarvestamist töötasust saab teha: · Maksud · Täitedokumendi alusel (elatusraha, kohtutäituri otsus) · Ettemaks (avanss) · Tasatöötamata puhkusepäevad TL lõpetamisel · Nõusolekul TA-le tekitatud varaline kahju Nõusoleks tähendab- kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ei saa teha kinnipidamist, kui töötasu ei ületa ühe ku ueest- 1 kuu alammäära, kui ülalpeetavaid +1/3 alammäärast. Juurde. Nõue aegumine 3 aasta. 28. Töölepingu üleminek § 111
soorituse suhtes. Kui poolte vahel on tekkinud solidaarvõlasuhe, siis võib võlausaldaja vastavalt VÕS § 65 lg-le 1 nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuni sooritus ei ole tehtud, jäävad kõik solidaarvõlgnikud kohustatuks. Soorituse tegemisel ühe võlgniku poolt vabanevad teised täitmiskohustusest (VÕS § 67 lg 1). Täitmiseks loetakse ka asendamist, hoiustamist ja tasaarvestamist kohustuse täitnud solidaarvõlgnikule endale kuuluva nõudega. Solidaarvõlasuhte nõue tekib ühel kolmest juhust: 1. seaduses ettenähtud juhtudel; 2. lepingulisest kokkuleppest 3. eseme jagamatuse korral. Seadusest tuleneb solidaarne vastutus siis, kui kahju on tekitatud ühiselt mitme isiku poolt. Oluline on VÕS § 65 lg-s 4 sätestatud eeldus, mille kohaselt loetakse solidaarvõlgnikeks isikuid, kes on kohustunud lepingut täitma ühiselt
soorituse suhtes. Kui poolte vahel on tekkinud solidaarvõlasuhe, siis võib võlausaldaja vastavalt VÕS § 65 lg-le 1 nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuni sooritus ei ole tehtud, jäävad kõik solidaarvõlgnikud kohustatuks. Soorituse tegemisel ühe võlgniku poolt vabanevad teised täitmiskohustusest (VÕS § 67 lg 1). Täitmiseks loetakse ka asendamist, hoiustamist ja tasaarvestamist kohustuse täitnud solidaarvõlgnikule endale kuuluva nõudega. Solidaarvõlasuhte nõue tekib ühel kolmest juhust: 1. seaduses ettenähtud juhtudel; 2. lepingulisest kokkuleppest 3. eseme jagamatuse korral. Seadusest tuleneb solidaarne vastutus siis, kui kahju on tekitatud ühiselt mitme isiku poolt. Oluline on VÕS § 65 lg-s 4 sätestatud eeldus, mille kohaselt loetakse solidaarvõlgnikeks isikuid, kes on kohustunud lepingut täitma ühiselt
le tõttu on soovitatav see kirjalikult vormistada. Erisuseks VÕS-s nimetatud regulatsioonile on asjaolu, et tasaarvestamiseks ei piisa tööandja avaldusest, vaid vajalik on saada töötaja nõusolek. 7. Paragrahvi 78 lõike 4 alusel peab tasaarvestamisel lähtuma täitemenetluse seadustiku §-s 132 sätestatud piirangust. Nimetatud paragrahv sätestab sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata ning mis peab töötajale ka pärast tasaarvestamist alles jääma (vt selgi- tusi TLS § 73 lõike 3 juurde). 5. peatükk TÖÖLEPINGU LÕPPEMINE JA ÜLEMINEK 1. jagu Töölepingu lõppemise alused ja tagajärjed Töölepingu lõppemise alused Seaduse 5. peatüki 1. jagu sätestab töölepingu lõppemise alused. Aluste ammendav sä- testamine seaduses aitab kaasa töösuhte stabiilsusele, kuna töösuhte pooled teavad, et
annaabi.ee 
