regeerimist muutunud oludele. QR süsteemi puhul jagavad tarneketi liikmed tänu avatud infovahetusele reaalaja infot lõppturu kohta. QR aluseks on EPOS (elektrooniliste müügipunktide) süsteem, mis fikseerib toimunud müügitehingud müügiartiklite lõikes ning reaalajale võimalikult lähedast infovahetust võimaldavat IT süsteem tarneketi liikmete vahel. QR võimaldab tänu täpsele informatsioonile lõppturu nõudluste kohta vähendada laovarusid ja seotud käibekapitalikulu tarneketis, kiiremini ja paindlikumalt reageerida nõudlustele ning kasutada efektiivsemalt tarneketis osalejate vahendeid. Tegemist on süsteemiga, mis rõhub pigem informatsioonile kui laovarudele klientide nõudluse rahuldamisel. QR süsteemide rakendamise eeltingimuseks on tarneketi liikmete valmisolek jagada omavahel müügiinfot ning seda võimaldava ühise IT süsteemi olemasolu. Ühtsete ribakoodide kasutamine. VMI - tarnija poolt juhitud laoseis kliendi pindadel
Nõuded pakkimisele Nõuded toote, kauba pakendamisele nende liikumisel tarneketis tulenevad järgmistest eesmärkidest: 1. kaitsta toodet; 2. kindlustada toote hõlbus käsitsetavus; 3. identifitseerida toode, st anda tema kohta infot; 4. osaleda turunduses, reklaamides toodet, soosides ning tõhustades toote müüki; 5. kindlustada keskkonna säästlikkus. Tasakaal nende pakendamisele esitatavate nõuete vahel sõltub tootest. Kõiki neid eesmärke ei saa rahuldada logistika abil. Logistika valdkonda kuuluvad kindlasti toote käsitsemise
Peamiselt tegeltakse kasvatusega saagikoristusega, esmast töötlemist ei toimu. · Vahendajad vahendajad võivad olla seotud mitme aspektiga tarneahelas. Nad võivad osta kokku kohvi selle erinevates staadiumites ( kohvi viljadest roheliste kohviubadeni), veel tegelevad nad esmase töötlemisega, kokkuostmisega üksiktalupidajatelt ja edasimüümisega töötlejatele või teistele vahendajatele. Tarneketis võib korraga tegutseda isegi kuni viis erinevat vahendajat. · Töötlejad enamasti üksiktalupidajad, kellel on vajalikud seadmed kohvi töötlemiseks. · Valitsusasutused mõnedes riikides kontrollib kohvikaubandust valitsus, mis ostab töötlejatelt toodangu fikseeritud hinnaga ning müüb selle ekspordiks. · Eksportijad nad ostavad ühistutest või enampakkumistelt ning müüvad toodangu edasi kaupmeestele
EPCglobal, Inc. (www.epcglobalinc.org) on mittetulundusorganisatsioon, mille ülesandeks on EPC spetsifikatsioonide ja standardite väljatöötamine, kontrollimine ja arendamine. Elektroonilise tootekoodi kasutajaks saab Eestis tegutsev firma registreeruda GS1 Estonia MTÜ vahendusel, kusjuures kasutajad jagunevad kaheks: 1) lõppkasutajad tootjad, jae- ja hulgimüüjad, transpordi- ja logistikafirmad ehk ettevõtted, kes on otseselt seotud kaupade liikumisega tarneketis 2) lahendusepakkujad - tark- ja riistvarafirmad, konsultatsiooni- ja koolitusfirmad, ettevõtjate liidud ehk organisatsioonid, kes aitavad lõppkasutajal EPC-d ja vastavat tehnoloogiat rakendada EPC globaalse süsteemiga liitumiseks tuleb täita avalduse vorm ja allkirjastada intellektuaalse omandi leping ning saata nimetatud dokumendid posti teel GS1 Estonia MTÜ kontorisse. EPC globaalse süsteemiga liitumine ja selle kasutamine on tasuline.
teenindama teda ,,hanke suunas". Kui kliendid ostavad agiilselt, peab ka ostutegevuse ehitama üles agiilselt. Vastasel korral võivad tekkida suured puhvervarud. Keeruline on sünkroniseerida nõudlust ja pakkumist. Kui maailm on siirdumas tarnetega agiilsesse tsooni, siis ei ole enam abi LEAN tehnikatest. Sattudes kaootilisse tsooni, pole enam abi ka agiilsetest tehnikatest. 10. Time compression on aja kompressioon, mis võimaldab vähedada tarneketis seotud kapitali, väiksemaid tarneketi tegevuskulusid, lühemaid reageerimisaegasid, suuremat paindlikkust turumuutuste nõudlikkuse suhtes ja üleminekut masstootmiselt masskohandumisele. Aja kokkusurumise vastandiks sobiks aja laiali valgumine ja aja kompressioni vastandiks aja paisutamine. 11. Aja kompressioni strateegiad on: · lihtsustamine; · integratsioon; · standardiseerimine;
10. Mis on QR? Kiirreageerimine. QR on meetod, mille kaudu sünkroniseeritakse logistilises ketis nii toote- kui ka infovood. 11. Miks on pakkimine logistika huviorbiidis? Logistika seisukohalt on pakkimine äärmiselt tähtis, sest ta sisaldub nii tarnimises/hankimises, tootmises, jaotuses/turustuses, laonduses kui ka veonduses ning on seotud korjega, st ta kaasab kõik keti osalised. 12. Nõuded pakkimisele. Nõuded toote, kauba pakendamisele nende liikumisel tarneketis tulenevad järgmistest eesmärkidest: 1) kaitsta toodet 2) kindlustada toote hõlbus käsitsetavus 3) identifitseerida toode, st anda tema kohta infot 4) osaleda turunduses, reklaamides toodet, soosides ning tõhustades toote müüki 5) kindlustada keskkonna säästlikkus. 13. Ruumikasutuse tõhusust mõõdetakse... Ruumi kasutuse tõhusust väljendab: a) pakenditäituvus kuivõrd pakendi sisemus on täidetud kaubaga; toote ruumala ja esmase pakendi siseruumala vaheline suhe,
· kindlasse sihtpunkti määratud veosepartiisid · info ülekandmist Logistikas mõistetakse transpordi all kaupade, teenuste või inimeste ümberpaigutamist ehk vedu. Vedude puhul on erilise tähtsusega aeg ja kulud. Eesmärk on leida vähima kuluga veoliik. Aeg ja kulud on seotud kahel viisil: · Mida kiirem transpordi teenus seda lühem on aeg, mil kaup on teel ega ole kättesaadav · Mida kiirem transpordi teenus seda kõrgem veotariif (kulu) · Logistilises tarneketis on transport keti sõlmi ühendav lüli. Maanteetransport 3 Maanteetransport kui juhtiv transpordiliik Pool sajandit tagasi, kui maanteevedu käsitleti raudteetransporti toetava veondusharuna, ei osanud keegi aimata, et sajandivahetuseks on maanteetranspordist saanud Euroopas ja ka paljudes muudes maakera osades prevaleeriv transpordiliik. Viimaste aastakümnete jooksul
kindlasse sihtpunkti määratud veosepartiisid info ülekandmist Logistikas mõistetakse transpordi all kaupade, teenuste või inimeste ümberpaigutamist ehk vedu. Vedude puhul on erilise tähtsusega aeg ja kulud. Eesmärk on leida vähima kuluga veoliik. Aeg ja kulud on seotud kahel viisil: Mida kiirem transpordi teenus seda lühem on aeg, mil kaup on teel ega ole kättesaadav Mida kiirem transpordi teenus seda kõrgem veotariif (kulu) Logistilises tarneketis on transport keti sõlmi ühendav lüli 4 Maanteetransport Pool sajandit tagasi, kui maanteevedu käsitleti raudteetransporti toetava veondusharuna, ei osanud keegi aimata, et sajandivahetuseks on maanteetranspordist saanud Euroopas ja ka paljudes muudes maakera osades prevaleeriv transpordiliik. Viimaste aastakümnete jooksul on
1. Nõuded pakkimisele ja pakendile 1.1. Nõuded pakkimisele Nõuded toote, kauba pakendamisele nende liikumisel tarneketis tulenevad järgmistest eesmärkidest: 1. kaitsta toodet; 2. kindlustada toote hõlbus käsitsetavus; 3. identifitseerida toode, st anda tema kohta infot; 4. osaleda turunduses, reklaamides toodet, soosides ning tõhustades toote müüki; 5. kindlustada keskkonna säästlikkus. Tasakaal nende pakendamisele esitatavate nõuete vahel sõltub tootest. Kõiki neid eesmärke ei saa rahuldada logistika abil. Logistika valdkonda kuuluvad kindlasti toote käsitsemise
pakendi ja valmistoote voog tootmisest, jaotusest või kasutuskohast taastamis- või kõrvaldamispunktini. 5. Korjevoog osa tagasisuunalisest voost, sisaldades nii jäätmekäitluse kui ka taastuvkasutatava materjali voo. 6.Defineerida logistikat lühidalt. Logistika tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile. Logistika vastutab materjalide liikumise ja ladustamise eest tarneketis. (2003, Donald Waters ,,Logistics. An introduction to Supply Chain Management")) 8. Keda rõhutavad ameeriklased, defineerides logistikat? Ameerika spetsialistid, defineerides logistikat, rõhutavad kliendi teenindamist. Firma jaoks ei lõpe logistika siis, kui ta on lähetanud oma toote kaubandusse. Logistiline mõtlemine, strateegia, peab minema kuni lõpptarbijani. 9. Mis põhierinevus on logistika juhtimisel ja tarneketi juhtimisel?
Kvaliteet Ettevõtete ja tarneahelate vahelises konkuretsis muutub üha määravamaks kvaliteet. Kvaliteedi all võib logistikas mõista ettevõtete ja tarneahelate võimet teostada kokkulepitud aja jooksul ettenähtud toimingud ja operatsioonid selliselt, et teistele tarneahelas tegutsevatele ettevõtetele on antud võimalus teostada oma operatsioonid õigel ajal ja kokkulepitud tingimustel. Ühiseks eesmärgiks on see, et saaks täidetud lõpptarbijale või tarneketis viimasele vahendajale antud lubadus tarnekindluse ja tarne täpsuse osas. Kvaliteetse tegutsemise eeldusteks on kaupade ja pakendite säilitamine tervena veoprotsessi ja käsitsemise käigus ning nende kaotsimineku välistamine. Kvaliteetse tegutsemise näitajateks on ka tellimuste kiire ja veatu käsitlemine ja õigesti koostatud arvete õigeaegne esitamine. 20 Aja ja kvaliteedi seos
1) laiendatud tasemel. Tarneahel tooraineallikast lõpptarbijani: kõik tarneahelas osalevad ettevõtted lisavad (või vähemalt teoreetiliselt peavad lisama) kaubale väärtust. Väärtusahela analüüsi eesmärgid: 1. Elimineerida väärtusahelas tegevused, mis väärtust ei lisa (näiteks materjalide, toodete ladustamine). Erinevatel hinnangutel moodustab aeg, mille jooksul kaupu töödeldakse (talle väärtust lisatakse) 0,2-10% kauba lükumise ajast tarneketis pölütooram"eallikast lõpptarbijani. 5% ajast kaupa transporditakse, ülejäänud 85-94,8% kaup toode lihtsalt seisab erinevates ladustuskohtades. Tootmisoperatsioonide puhul moodustab tootele väärtuse lisamine (töötlemine) ca 5% tootmistsükli kestusest, ca 35% ajast läheb vajalikele väärtust mittelisavatele tegevustele, ca 60% kulub mittevajalikele väärtust mittelisavatele tegevustele (lügsed laovarud), mida võib vabalt elimineerida.
vad ettevõtted, importijad, hulgimüüjad ja jaemüüjad, võib niisugune ahel olla suhteliselt pikk. Lisaks ettevõtetele, kes muutuvad tarneahelas ostmisprotsessi kaudu materjalide või valmistoo- dete omanikuks, tegutsevad tarneketis ka osalised, kes ei osta ega müü, vaid kelle valduses on materjalid ja kaubad ajutiselt. Nendeks on enamasti erinevad logistikateenuste pakkujad (vedajad, ekspedeerijad, laevaliinid ja -agendid, laopidajad jne). Analoogiliselt väärtusahelaga nimetatakse tarneahela liikmeid, kes jäävad vaadeldavast