Tarkvaralised ohud Anton Zatkin 8.c 2011 Arvutiviirus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti, või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Uss Uss ka ussviirus on iseseisev ennast edasi levitav kahjulik arvutiprogramm, mis ei vaja võrgus levimiseks kasutajapoolset tegevust. Usse võib liigitada järgnevalt: Harilikud ussid - kasutavad TCP/IP protokollil põhinevaid otseühendus. Meiliussid - levitavad ennast meili teel. Windowsi failijagamise ussid - kasutavad levimiseks protokolle SMB ja CIFS. Nuhkvara Nuhkvara on tarkvara, mis kogub...
Referaat Standardid Koostaja: Juhendaja: Sissejuhatus Referaadis tuleb juttu riistvaralistest ja tarkvaralistest standarditest. Riistvaralised: SATA, HDMI, Bluetooth. Tarkvaralised: FTP, POP, HTML. Tarkvaralised standardid Faili edastamise protokoll (FTP - File Transfer Protocol) võrgu protokolli standard, mida kasutatakse faili kopeerimiseks ühelt edastajalt teisele läbi TCP-baasil võrgu nagu näiteks Internet. FTP on loodud klient-serverile ja ta kasutab eraldi kontrolli ja andme ühendusi kliendi ja server vahel. FTP kasutajad saavad ennast autentida kasutades teksti parooli sisselogimiseks, kui server sedasi konfigureeritud, et ta laseb ühenduda ainult autentsetel isikutel.
süsteem; LOENG 3 ITIL-80-datel alustatud Itv3- põhi kontseptsioon on teenus; outsource Teenuse kvaliteeti näitab service level: mõõdetav; mõõtmed fikseeritakse aruandluses; mõõdetakse kättesaadavust; Red-peab olema kättesaadav 1h 24/7 Amber- peab olema kättesaadav 4h 8/5 Green- järgmisel tööpäeval *CMS-configuration management system-arendajatele.salvestab konfiguratsiooni andmebaasi: riistvara, serverit, õiguseid, tarkvaralised. Tööjaamad, meilid, kõik ettevõttes olev.administraatoritele, kasutaja toel, arendajad. Kõik mis on vaja IT andmebaasi haldamiseks. *CMDB-ettevõtte ühine andmebaas Väljastus: riistvara, tarkvara, dokumendid; kõik see mis tuleb kaasa uuendusega. Paneb juurde cmdb-sse. Intsident: katkestab teatud ajal ülekande;on teenuse katkestus või langus Work-around: esmane tegevus; hetkel mitte lahendamise korral kasutatakse; Problem- põhjendab intsidenti.
............................................................... 11 2.1.4 Järgnevad edasiarendused........................................................................................... 12 2.2 Proksi............................................................................................................................... 13 2.3 Võrguaadresside tõlkimine............................................................................................... 13 3. Erinevad tarkvaralised lahendused........................................................................................ 14 3.1 Windowsi integreeritud lahendused.................................................................................. 14 3.2 Vabavaralised lahendused............................................................................................... 17 3.2.1 Network Stuff 3.0.9........................................................................................................ 17 3
kokkupanemisega, transpordi ettevalmistamisega ja kontrollimisega, TCP päises on kirjas (Source port, Destination port, Sequence number(järjekorranumber), Acknowledgment number(genereeritud numbripakett),CWR,ECE,URG,ACK,PSH,RST,SYN,FIN, Window Size, Checksum) pordi numbrid: 20(ftp andmed)ja 21(ftp kontroll)-FTP(faili transpordi protokoll), 80-HTTP , 110-POP3(meili protokoll), 443-HTTPS, 546-(DHCP klient) ja 547(DHCP server)-jagab IP protokolle, 569-MSN Pordid-tarkvaralised ,,väravad" on nummerdatud 1-56..., erinevad aplikatsioonid kuulavad erinevaid porte, HTTP-aplikatsiooni kihi protokoll, pordi number 80, 1-1023 teada tuntud pordid IP protokol- Interneti protokoll, teate edasi saatmine keerukates võrkudes, tarkvaraline aadress, koosneb aplikatsiooni, transpordi, interneti ja võrgu juurdepääsu kihist IPv4- 32 bitine aadress 2 32 ligikaudu 4,2 miljardit aadressi, kirjeldatakse kümnend süst. punkt notatsioonis-numbriplokkide eristamine punktidena 0.0.0.0
aadressregister, olekuregister (flags), ... o katkestused John von Neumann (1903 - 1957) - mällu salvestatud programmi idee. Annab võimaluse programme genereerida (programm on andmete eriliik). Neumanni arhitektuuri kriitika. Need kaks pilti siin on kopeeritud meie põhiõpikust · Arvutisüsteemi kihid: o riistvaralised komponendid, füüsiline võrk o tarkvaralised komponendid riistvaralähedane kiht - operatsioonisüsteemi tuum, seadmete draiverid, ... operatsioonisüsteem, selle poolt pakutavad teenused, ressursside haldamine: mälu, protsessid, s/v, ... süsteemitarkvara - kompilaatorid, süsteemi haldamine, arendusvahendid, ... rakendustarkvara - üldotstarbeline (näit. kontoripakett) või
tähekombinatsioon RTK tähistab reaalajas kinemaatilist mõõtmisviisi (Real Time Kinematic), mis võimaldab saavutada plaanilise asendi täpsust 1 cm + 2 ppm ja vertikaalsuunalist täpsust 2 cm + 2 ppm. RTK on kindlasti tänapäeva maamõõdutöödes enim kasutust leidev meetod. Lisaks laieneb kasutus ka erinevate mehhanismide juhtimisele (nt tee-ehitus jpm). RTK ei ole viimaste aastate tehnoloogia, see jõudis kasutajateni 1993. aastal kui valmisid selleks vajalikud riist- ja tarkvaralised lahendused. RTK mõõtmistel paikneb üks vastuvõtjatest, nn baasjaam, tuntud koordinaatidega punktil, teine (teised) liiguvad ühelt määratavalt punktilt teisele. Vajalik on baas- ja liikuvjaama vaheline reaalaja andmeside (raadio-, mobiilside või Internet). Mõõdetakse baas- ja liikuvjaama vahelist vektorit. Mõõdetud vektoritest arvutatakse reaalajas kas kogu liikumistrajektoori või valitud punktides tehtud veidi pikemaajaliste seisupunktide koordinaadid. [6] [7,lk 240,243] 3
Sellest tulenevalt osad tehnoloogiliste üksikasjadega seotud patendid kuuluvad Stanfordi Ülikoolile ja osad Yamahale. 1994 alustas Yamaha esimeste heli füüsikalisel modelleerimisel põhinevate süntesaatorite tootmist, millest esimene oli "Yamaha VL-1" Moodsad digitaalsed süntesaatorid ja analoogsüntesaatorite taassünd Tõelise läbimurde digitaalsete süntesaatorite arengus tõi esile süntesaator Yamaha DX7, mida on korduvalt matkitud ja emuleeritud (vaata tarkvaralised süntesaatorid). Tuntumaid DX7 mängijaid ja programmeerijaid on Brian Eno. 1980-ndate lõpust peale on enamus uusi süntesaatoreid täielikult digitaalsed. Samal ajal on taas ellu ärganud ka analoogsüntesaatorite populaarsus, kuna viimastel aastatel on need kaks suunda kombineerunud virtuaalsete analoogsüntesaatoritena, mis tegelikult on digitaalsed süntesaatorid, mis modelleerivad analoogseid sünteesitehnikaid, kasutades selleks digitaalse signaalitöötluse tehnikaid.
Mudeli põhielemendid, mida võrrelda, on: · Terminalid · Edastus · Juurdepääs · Võrgu inteligentsus · Võrgu juhtimine Need on põhielemendid, mida 1960 aastatel kasutati veel väga harva, kui üldse kasutati. Kui tänapäevased digitaaltelefonivõrgud on valdavalt loogilised võrgud, mis kasutavad teiste võrkudega samu ressursse, siis 1960 aastate telefonivõrk oli puhtal kujul füüsiline võrk. Tänapäeval telefonivõrkudes kasutatavad tarkvaralised lahendused olid 1960 aastatel veel täiesti tundmata. Terminalid Kuna telefonivõrgud on vanimad ja suurimad võrgud on nendega ühendamiseks olemas suur hulk erinevaid terminale: · Püsitelefon · Traadita telefon · Faksiaparaat · Arvuti · Kodukeskjaam (PBX, private branch exchange) Telefon Alexander Graham Bell võttis telefonile patendi 1876 aastal. Esimene, lihtne telefon koosnes kahest patareitoitega seadmest, mis paiknesid erinevates
mida suurem ettevõte ja tehingute arv, seda sõltuvam on vastav äriühing oma majandustarkvarast. Ärisüsteem on suurettevõttes väga määrava tähtsusega, kuna kogu ettevõte toetub sellele, kogu info on tallel antud infosüsteemis ja kogu äriline suhtlus on väga tihedalt seotud läbi tarkvara. Väikeettevõtted on vastupidiselt iseseisvamad ja mobiilsemad, infoliiklus ei ole niivõrd tarkvaralist ressurssi nõudev ning kasutusele on juurutatud pigem vajaminevad tarkvaralised programmid, kui loodud terviklik infotöötlemise süsteem. Probleem ehk on selles, kuidas teha õigeid otsuseid suures infokülluses liigselt detailidesse laskumata. See suur infoküllus tuleneb siis vastavalt infosüsteemide jõudluse kasvust tänu üldisele tehnika arengule. Töödeldavate andmete maht on tõusnud niivõrd suureks, et raske on nende põhjal kasulikke otsuseid teha ilma liigselt detailidesse laskudes. Paraku seetõttu aga
täispikka aadressi, kus asub programmi algus, vaid nihke katkestuste vektorite tabeli alguse suhtes. Kokkuvõte: o Katkestustega saab protsessorile teatada välistest sündmustest o Katkestus võib olla tegevuse lõpetamisest teatamiseks o Katkestuse abil saab protsessori ressursse jagada erinevate programmide vahel o Katkestus on ebanormaalsete sündmuste indikaator o Tarkvaralised katkestused võimaldavad kasutada süsteemseid funktsioone Siinide arbitreerimine (bus arbitration) – kui süsteemi kuulub mitu seadet, mis võivad siine juhtida, siis tekib probleem, kuidas määrata, kes saab õiguse andmeid edastada. Siinide arbitreerimine võib olla staatiline (varem ettemääratud reeglite järgi jaotatakse siinide juhtija roll, pole eriti tõhus) või dünaamiline (siinid antakse
Inimliidese koosseisus sisaldub tavaliselt ka andmete ajaloo salvestamise ja aruandluse alamsüsteem. 89. Mida kujutab endast eriolukordade töötlus? Miks eriolukordade töötlusel on eriline tähtsus reaalajasüsteemides? 1. Eriolukordade töötlus hõlmab endas kõike, mis on seotud vigade automaatse kompenseerimisega, valesti tehtud arvutuste korrigeerimisega, tarkvara ja riistvara diagnostikaga, rikete puhul süsteemi funktsionaalsuse muutmine jms. 2. Tarkvaralised katkestused koodiosad annavad juhtimist ühelt teisele üle käivitab programmi kood näiteks eriolukordade töötlus 90. Loetlege ajakitsenduste liigid. 1. jõudluskitsendused näiteks: käivitusperiood, töö kestus, piirajad,kitsendused sündmuste järjekorrale; need kitsendused on kasutusel ka planeerimisteoorias (scheduling theory) programmide täitmise planeerimiseks arvutis 2
(b)käsuloendri väärtus ning lippude registri väärtused salvestatakse pinumälusse. (c)CPU täidab katkestuse poolt nõutud tegevused. (d)pinumälust loetakse tagasi salvestatud väärtused ning jätkub peaprogrammi täitmine. *Katkestused jagunevad oma otstarbe poolest erinvatesse rühmadesse: a). Riistvaralisd katkestused- sisend/väljund seadmed paluvad oma puhvrite lugemist ning info töötlemist: näiteks klaviatuuri nuppudele vajutamisel. b). Tarkvaralised katkestused- mõni taustal jooksev programm palub näiteks andmete kõvakettale edastamist. *Katkestused on liigitatud ka prioriteetsuse järgi - mida kõrgem on katkestue prioriteet, seda kiiremini seda teenindatakse. 30.Protsessori üldstruktuur[1] *Protsessor teostab mitmesuguseid operatsioone mälus paiknevate käskude ning andmete toel. Üldjuhul kuuluvad protsessori ehitusse alati käsuloendur, käsuregister, käsudekooder, juhtautomaat, ALU ning hulk andme- ja aadressiregistreid
lõuna- ja õhtusel ajal. 57 Kes vastutab varukoopiate tegemise eest ja andmebaasi taastamise eest varukoopiatest? Otseselt tegeleb varukoopiate tegemise ja vajadusel nendelt andmete taastamisega andmebaasi administraator. Administraatorile tuleb tagada juurdepääs nii varukoopia hoidmise serverile kui ka ruumidele ja kappidele, kus hoitakse varukoopiatega andmekandjaid. Kuidas teha varukoopiaid? Varukoopiate tegemise tarkvaralised võimalused sõltuvad kasutatavast andmebaasisüsteemist. Neid võimalusi on käsitletud allpool. Kus hoitakse varukoopiaid ja kui sageli neid tehakse? Kuna restorani süsteem on 24 tundi päevas ja 7 päeva nädalas kasutusel, siis ei saa varukoopia tegemiseks andmebaasisüsteemi seisata. Seetõttu tuleb teha mitte- terviklik varukoopia. Varukoopiat tehakse kord kahe tööpäeva jooksul öösel kell 03:00, siis kui koormus andmebaasile on kõige väiksem
Sageli on nuhkvara peidetud mõne teise programmi sisse, mis programmi paigaldamisel nakatab arvuti. Tihti võib nuhkvarasse nakatuda ka siis, kui mängitakse online-mänge ebausalduväärsetel saitidel. Kasvav tendents on, kui tiritakse arvutisse võlts-turvaprogramme (Rogue Security Software), mis ise on pahavaralised programmid. Petis-, kelm- või võlts-tõrjeprogrammid ehk Rogue Security Software on tarkvaralised rakendused, mis turvalisuse seisukohast näivad olevat kasulikud, kuid tegelikult vaid simuleerivad pahavara eemaldamist ning ei paku üldse kaitset. Need kuvavad ekslikke hoiatusi ja teateid, millega hirmutatakse kasutajaid, et nende arvuti on nakatunud ohtlikusse pahavarasse ning sellega püütakse meelitada antud programmi ostma. Vahetevahel nimetatakse taolisi võlts-tõrjeprogramme ka paanikatarkvarakas ehk scareware´ks.
Täiendav kontrollküsimus: - Kas krüptomoodulite konfiguratsioon on turvaline? ____________________________________________________________________ - M 4.87 (M) Krüptomoodulite füüsiline turve M 4.87 Krüptomoodulite füüsiline turve Algatamise eest vastutavad: IT-turvaosakond Rakendamise eest vastutavad: IT-turvaosakond Nagu meetmes M 2.165 Sobiva krüptotoote valimine kirjeldatud, võivad krüptomoodulid olla tarkvaralised, püsivaralised või riistvaralised. Püsivaral või riistvaral põhinevad tooted valitakse eriti just neil juhtudel, kui krüptomoodul peab olema tugevalt kaitstud manipulatsioonide eest. Seega peab krüptomoodul olema füüsiliste turvameetmete kasutamise või vastavate materjaliomaduste abil olema konstrueeritud selliselt, et volitamatu füüsiline juurdepääs mooduli sisule oleks edukalt takistatud. See peab ära hoidma võimalikke tehnilisi
c) CPU täidab katkestuse poolt nõutud tegevused d) pinumälust loetakse tagasi salvestatud väärtused ning jätkub peaprogrammi täitmine Katkestused jagunevad erinevatesse rühmadesse: Riistvaralised sisend/väljund seadmed paluvad puhvrite lugemist ning info töötlemis: nt klaviatuuri nuppudele vajutamisel Tarkvaralised mõni taustal jooksev programm palub nt andmete kõvakettale edastamist Katkestused on liigitatud prioriteetsuse järgi. Mida kõrgem prioritee, seda kiiremini teenindatakse. 3. MÄLUDE KLASSIFIKATSIOON 1) Suvapöördusmälud mälu mistahes elemendi poole pöördumiseks kuluv aeg on alati ühesugune. a) Pooljuhtmälud Mittesäilivad o Staatiline RAM o Dünaamiline RAM Säilivad o ROM o PROM
väikesemahuline, annab see planeeritud testides suhtelisel hea tulemuse. Rakendus vastab enamuses planeeritule, probleemid pärinevad osaliselt liiga pealiskaudses confidence'ide määramises, osaliselt arendussüsteemid karmides tarkvaralistes piirangutes süsteemi suurusele. Et süsteemi reaalselt kasutusele võtta, tuleks realisatsiooni ideoloogiat eelmises alapunktis kirjeldatud probleemide osas parandada ning selle sisulist poolt üsna signifikantselt laiendada. Selleks peaks aga tarkvaralised piirangud kaotama. 5. Teine realisatsioon 5.1 Lahendatud ülesande kirjeldus Realiseerisin esime kodutöö peatükis 3 näidatud ulatuse süsteemist seekord kaastudeng Hannes Pahapilli (matriklinumbriga 000647) poolt Microsoft NET platvormil loodud ekspertsüsteemi tuuma (reeglimootori abiga). Realiseeritav funktsionaalsus: Kuna süsteemi kõige olulisem ning selle edasist reaalset kasutatavust peamiselt
Kuid on olemas ka mittemaskeeritavad katkestused, mida ei saa keelata. Katkestusprogrammi katkestuse korral fikseeritakse tagasipöörde aadressid pinumälus nii nagu alamprogrammist järgmise alamprogrammi poole pöördumisel. Katkestuste rakendus: Katkestusega saab protsessorile teatada välistest sündmustest Katkestus võib olla tegevuse lõpetamisest teatamiseks Katkestuse abil saab protsessori ressursse jagada erinevate programmdie vahel Tarkvaralised katkestused võimaldavad kasutada süsteemseid funktsioone Pilet 13 1. Trigerid. (p1) 2. Pooljuhtmälud. 3. Spetsiaalse riistvara realiseerimine. (p6) Trigerid (Flip-Flops) kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtus-test. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit
..) (andmebaasi hind problemaatiline) researcher to report more generalizable - Kasutage kindlasti küsimustiku eeltestimist, alates oma lähedastest. results (and thus increase external validity) Inimesed saavad erinevalt küsimustest aru, ka ilmselgetest (Scandura ja Williams, 2000: 1252) - Ärge kartke statistikat, tarkvaralised vahendid on mugavad. Vaadake esmalt ainult tendentse ja olulisi seoseid - Ärge laske ennast detailidesse uppuda. Statistilised meetodid on piisavalt robustsed - Sokutage ennast kuskile uurimisgruppi Threats to validity (Creswell, 2003: 171) · Sisemise valiidsuse ohud. Internal validity threats are Mõõteriista muutmine uuringu ajal. ,,inadequate procedures, (e.g., changing the instrument during the experiment)"
annaabi.ee 
