Satiirilises teoses http://en.wikipedia.org/wiki/Erasmus "Narruse kiitus" (1511) naeruvääristas Erasmus vaimulike (aga ka rahva) ahnust ja rumalust. Ta uskus, et kirikut ja kogu ühiskonda on võimalik mõistuspäraselt ümber korraldada. 6 Kaasaja filosoofias vaadeldakse humanismi kui optimistlikku maailmavaadet inimkonna tuleviku suhtes, uskudes täiustumisse, tarkusesse, sõprusesse, armastusse, tolerantsi; siiski on 20. sajand kahe maailmasõja ja paljude muude konfliktidega sellist usku kõigutanud. Kaasaja humanism on agnostiline http://progressiveliving.org/humanism.gif või lausa atesitlik (nt Nietzsche lähenemine). 7 1.3. Mõned kaasaegse humanismi esindajad John Stuart Mill Friedrich Nietzsche Sir Julian Huxley Bertrand Russell
Kavalehest leidsin lavastaja Tanel Jonasi poolt ühe väga hea lause, mis mulle meeldima hakkas, sest see lause kutsub lapsevanemaid viima oma järeltulijaid rohkem teatrisse. Lause on järgnev: “Igal põlvkonnal peab olema mõni tegelane, kes aitab väikesel teatrikülastajal teha esimesi samme, avastades rõõmu, maagiat ja salapära, mida teater pakub.” Lause või mõttetera, mille etendusest kaasa võtsin on järgnevas lauses. Uskuma peab headusesse, tarkusesse, teadusesse, iseenda südamesse – ega muidu ju ei saa sinu soovid täituda. Esinejate oskused olid väga head, sest kõik tuli välja perfektselt. Isegi, kui nad eksisid, siis seda ei olnud üldse tähele panna. Mulle isiklikult meeldis helilooja stiil. Ta rõhutas, et lapsed peavad ikka mängima, ei ole vahet, kas toas või väljas. Vihjatakse, et tuleb ikka tubli olla ja teiste vastu hea. Helilooja stiil on kuulatav, sest laulud jäävad kummitama ja need on hea sisuga.
inimene,taheti , *Ülistati kangelaslikkust, suurte tegude paatost, et kõik inimesed oleksid võrdsed. liikumishoogu ja esindulikust. *Kunst oli kättesadav ka *MUUSIKA : Viisirikkus ülemises hääles, tavainimesele. Koloratuurne meloodia, mängulisus, *Kõik labane kadus, usuti inimese tundepuhangud jne. tarkusesse ja mõistusesse. Töö oli *Tulid esile motoorsed rütmid, tempo kontrastid. õnne alus. *Juhtivaks muusikamaaks oli Itaalia. *MUUSIKA: Muusikas valitsesid *Kunst oli kättesaadav vaid rikastele, see väljendas ranged vormiskeemid. jõukust. ABA vorm algus ja lõpp ühesugused *OOPER: rajas Claudio Monteverdi RONDO vorm(e. ringmäguvorm) üks
väärtustamine. Humanismi ideed levisid eelkõige ülikoolide ja raamatute vahendusel. Humanismi ideede leviku seisukohalt oli oluline saavutus trükikunsti leiutamine 15. sajandi keskel. Kuulsaim humanist oli sakslane Erasmus Rotterdamist (1466-1536). Ta parandas käibel olnud ladinakeelse piibli tõlget. Kaasaja filosoofias vaadeldakse humanismi kui optimistlikku maailmavaadet inimkonna tuleviku suhtes, uskudes täiustumisse, tarkusesse, sõprusesse, armastusse, tolerantsi, siiski on 20. sajand kahe maailmasõja ja paljude muude konfliktidega sellist usku kõigutanud. Erinevalt kristlastest ei näe humanistid erilist väärtust ei usus, alandlikkuses, allumises Jumala käskudele ega enesesalgamises. Humanistlik kõlblus on inimlik kätumiskoodeks, mille inimene on koostanud iseenda hüvanguks. 6. Palun tooge kaks näidet uuenduslikkest mõtlejatest, mille poolest nad tuntud olid? 7
Varakeskajal olid tähtsust haridus ja teaduskeskused kloostris. Kõrgajal tulid aga asemele ülikoolid. Sealne õpetus vastandus paljus kloostrikool meetoditele ja vaimusele. Munkadele oli kombeks Üksinduses pühi tekste lugeda ning nende üle mõtisklevad lootuses, et jumal ise ilmutab aja jooksul mõne uue tõe. Kogukeskaja teaduse mõte oli õppida paremini tundma jumalat ja tema saldusi. Sellepärast peeti kõrgemaiks teaduseks teoloogiat. Teadust iseloomustas tugeva usk muistsete argade tarkusesse. Kõige tähtsam tarkuse allikas oli mõistagi piibel, kuid selle on olulised asjad maailmas juba ära, seletatud, neid tulu vaid lugeda. Tehnoloogia ja meditsiin Keskaeg ei armastanud muutusi. Ajastu vaimne õhkkond ja valitsev mõttelaas polnud soodus leidmiste ja avastuste tegemiseks ning nende rakendamiseks igapäevaelus. Tehniline uuendus oli hirmus ja patune : Kardeti, et see ohustab elu majanduslikku, ühiskondlikku ja vaimset tasakaalu
Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? Filosoofia on vabadus, XVI kirjas väidab Seneca, et õnneliku elu võimaldab täiuslik tarkus. Kui õnn on täiuslik tarkus, ja filosoofia võiks olla püüdlemine tarkusesse, siis võiks filosoofia olla ka õnneliku elu eeldus. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79) Seejuures huvitab mind, kas loobumine sellest, millest Seneca räägib, nt liigne luksus, millel ajastuvaimu kohaselt võib olla erinev hinnang, toob kaasa ka nö emotsionaalse askeesi? Arvan, et askeesi vajaduse kuulutamine ja askees on alati vajalik, selle poole tuleks rohkem püüelda, see annab selguse.
eetilised ja usulised alusteadmised nendelt. Egiptuses peeti heaks tavaks seda kui poiss võttis ameti isalt üle ja jätkas oma isa tõõd. Kooli said üldjuhul ülema klassi inimesed . Õpiti grammatikat, matemaatikat ja eelkõige ikkagi kirjutamist, et saada tõõle vaarao lähedusse. Õpetajad olid väga karmid ja ihunuhtlus ei olnud haruldane, pigem vastupidi. Hariduse sisulise poole pealt õpetati kõnelemist ja tähtis oli "ilusti" rääkida. Tarkusesse suhtuti egiptuses kui millegisse mis ei pea olema kõrgema klassi või preestrite salateadmiste piirides. Tarkusi võis kuulata ka juhuslikult orjalt. Koolitamata, alama klassi inimest ei salatud maha vaid kuulati ka tema juttu, sest sealt võib kuulduda mõni tarkus mida mujalt ei teatagi. Üldiselt või õelda, et nii egiptuses kui sumeris olid õpetajad moraalireeglite edasiandjad, kelle tegevuse õigsus oli jumalik ja seeläbi ka aktsepteeritud nende tegevus ja meetodid
Kogu tõde narkootikumidest! Miks noored üldse hakkavad narkootikume tarvitama? Oma lastega alkoholist rääkimine ei pruugi paljude vanemate jaoks olla kuigi keeruline, küll aga kipub seda olema vestlus keelatud uimastitest. Sageli tunnevad vanemad end ebakindlalt näiteks põlvkondade vaheliste erinevuste tõttu, või siis seepärast, et konkreetseid teadmisi napib. Tihtilugu vaadatakse teemast lihtsalt mööda, uskudes lapse enese tarkusesse või siis pimesi lootes, et ,,meie peres seda ei juhtu" Mis on narko? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD).
eesmärgiga vaid lihtsalt kvaliteedi parandamise jaoks. Selliseid mõtteid ja võtteid kajastab ka Wu Wei, millest räägin järgmises peatükis täpsemalt. Wu Wei ehk Tao elukunst Taoistlikke elu ja sisetunde parandamise näpunäiteid toob välja Wu Wei. Seda raamatut käsitledes leidsin väga palju õigeid mõtteid ja tegutsemisviise. Suur osa tarkustest sobib väga hästi tänapäeva inimestele mõtlemiseks, me ei tohiks taoismi tarkusesse suhtuda, kuid millessegi kaugesse, iganenusse. Näiteks kirjutab Theo Fischer, et Tao ei tunne mingeid meeleliste naudingute piiranguid, ega kirjuta midagi ette. Kuid kaasaegsete inimestena olevat me kaotanud suhte oma kehaga, nimelt oleme organismi hooletusse jätnud. Tao-inimene leidvat täiesti iseenesest uue suhte oma kehaga, kuna see olevat vaimuga tervik. Autor ütleb, et kes tahab maailma täiel rinnal läbi
Kreeka filosoof Pythagoras (u 580-500 eKr). Hilisem kreeka kirjanik Diogenes Laeritos kirjutas: ,,Filosoofiat filosoofiaks (tarkusearmastuseks) ja ennast filosoofiks (tarkusearmastajaks) hakkas esimesena nimetama Pythagoras...; tark võib tema sõnade järgi olla vaid jumal, mitte aga inimene. Sest ennatlik oleks filosoofiat nimetada ,,tarkuseks" ja ennast selles harjutajat ,,targaks", just nagu oleks ta oma vaimu juba äärmuseni arendanud; aga filosoof on lihtsalt see, kes on kiindunud tarkusesse. Saksa filosoof Wilhelm Windelband kirjutas sõna filosoofia kohta nii: ,,Nimetustel on oma saatus, kuid vähestel neist on nii imelik saatus kui sõnal filosoofia. Kui me pöördume ajaloo poole küsimusega, mis siis ikka on filosoofia, ja uurime järele inimeste käest, keda on nimetatud ja veelgi nimetatakse filosoofideks..., siis saame väga mitmesuguseid ja 3
neokonservatism), põhjustatuna 20. sajandi keskpaiga vägivaldsusest (repressioonid, II MS). II MS järgne areng rõhub sellele, et poliitiline vabadus kaotab ühiskondlik-poliitilise tähenduse. Vabadus nihkub avalikust sfäärist isiklikku sfääri e. privaatsfääri (Kas minna valima? Või mitte? - valikuvõimalus) o Liberalismi kesksed teemad: - Indiviid – ühiskonna ülim institutsioon, indiviidide võrdsus; paneb usu indiviidi e usub indiviidi "tarkusesse"; võrdsuse argument- õigusliku staatuse võrdsus e arusaam, et ühiskonnas pole mingil grupil õiguslikke piiranguid tegutsemiseks. - Vabadus – John Stuart Mill (‘Vabadusest’, 1859). Isiah Berlini (‘Kaks vabaduse kontseptsiooni’, 1958): ‘negatiivne’ (kes võib mind piirata?) ja ‘positiivne’ (millistes piirides olen vaba? ) vabadus. - Mõistus – side valgustusega, religiooni eitus. Ratsionalism, empiritsism, positivism, progressiusk,
hirm kaob, vabanetakse, ei ihka uuesti o kannatuse vaibumisele viiv tee see tee on õilis kaheksaosaline tee tee, mis ravib kannatusi hõlmab nii mõtlemist kui ka tegevust kesktee õpetus vahepealne kesktee, mida mööda kõndida loodud selleks, et kaotada kannatuse põhjus tee nirvaanasse annab nägemise ja annab teadmise ning viib rahusse, tarkusesse, virgumisse ja nirvaanasse Koosneb: 1) Vaade teada ja mõista nelja üllast tõde 2) Kavatsus loobuda tahtmistest ja soovidest, käituda leebelt, tegutseda vägivallata 3) Jutt, kõne ülesehitav, kõnelege asjast, rääkida lahkelt ja targalt tõde 4) Tegu mitte varastada ega petta
kujutleda. Kõik, mida me endastmõistetavaks peame, loodame või usume värvib ja loob meie kogemust. Muutes ootusi, muudame iga elu tahu kogemust. 27. Usu seadus. Usu seadus põhineb äratundmisel, et me teame rohkem kui loeme, kuuleme või õpime. Me teame rohkem, sest me oleme osa KÕIGEST. Meil on otsene side universumi tarkusega. Me peame ainult vaatama enda sisse, kuulama, tajuma ja siis usaldama. Meil on vaja arendada usaldust oma sügavaimasse intuitsiooni ja tarkusesse, sest sealt leiame kohtuniku ja allika oma otsustele. 28. Kinnistumisseadus. Üks seitsmest alaseadusest kolme põhiseaduse all meie päikesesüsteemis ja ta juhib uuestisünni aega. See on mentaal tasandi juhtiv seadus ja ta on vastavuses Karma Seadusega kosmilisel mentaal tasandil ning ta on lähedalt seotud manasega, viienda printsiibiga. "Nii nagu inimene mõtleb, nii on ta ka ise." Tema mõtetele vastavalt on tema soovid ja tegevused ja tuleneb tema tulevik. Teadvus kontrollib ja
annaabi.ee 
