Hüdroisolatsioon Hüdroisolatsiooni all tuleb mõista kõiki abinõusid, mis takistavad ehitist kahjustava vee või niiskuse sissetungi tarinditesse. * Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes; mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes; vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes; keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes; vastupidav temperatuurimuutustele. * Võib eristada kahte tüüpi hüdroisolatsiooni: - membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni korral kantakse konstruktsiooni pinnale niiskuse
isoleerimise mist tervisekahjustustest. nii välis- kui ka toaõhus, kuid niiskuse suhtes stabiilsetest vajalikkusest niiskuskahjustustega ruumides materjalidest, nagu uksed-aknad Niiskuskahjustused hoones loo- võib nende sisaldus õhus nor- jms inventar, oleksid kaitstud Hoone tarinditesse imbuv vesi vad soodsa keskkonna mikroo- maalsega võrreldes tõusta kuni otseste veemõjutuste eest. kahjustab nii viimistlust kui konst- bide ja hallitusseente paljunemi- sajakordseks. Ülemäärasus põh- ruktsioone. Korterelamutes tuleb seks. Nii mikroobid kui ka õhku justab silmade ning hingamistee- Niiskete ruumide ja märgade
................................................................................... 12 3 SISSEJUHATUS Vundament on kindlasti üks hoone olulisemaid osasid, mistõttu on väga oluline et see oleks kaitstud igasuguste hävitavate tegurite eest nagu näiteks pinnaseniiskus. Kui vundamendi soojustamine ei toimu ehituse käigus vaid hiljem, siis võib vundament kaotada väga kiiresti oma tugevuse ja töökindluse. Vesi ja niiskus on kaks tegurit, mida välditakse hoone tarinditesse sattumisel. Selleks tuleb vundament isoleerida ja takistust nende kahe teguri hoone sisse sattumisel nimetatakse hüdroisolatsiooniks. 4 1. PINNAS Vundamendi ehitust mõjutab suurel määral asukoha pinnas. Pinnaseid liigitatakse kalju- ja mittekaljupinnasteks (rähk, kruus, liivapinnas, savipinnas, turvas, täitepinnas). Looduslikud alused ehk pinnasekihid võtavad vastu ehitise koormuse.
9. Milline metall kontaktis on anoodiks? – aktiivsem metal 10. Milline keskkond peab ümbritsema metalle, et tekiks elektrokeemiline korrosioon. . Mida rohkem on elektrolüüdis mineraalhappeid või nende soolasid, seda intensiivsem on korrosioon. Jää sulatamiseks kasutatavad soolad suurendavad korrosiooni kiirust. 11. Mis on uitvool? on elektripaigaldistest ja -seadmetest soovimatult pinnasesse, vette või maa- alustesse tarinditesse (nt metalltorustikesse) hargnev elektrivool 12. Kuidas mõjutab temperatuur elektrokeemilist korrosiooni? Temperatuuri suurenedes korrosioon kiireneb 13. Millise kaitse annab kuumtsinkimine metallile? Pikaajaline kaitse, kergelt kättesaadav 14. Mis vahe on kuumtsinkimisel ja galvaanilisel metalli katmisel? Galviseerimine on esemete elektrolüütiline katmine metalli- või metallisulamikihiga.
tuleb see katta kaitsekihiga. Veeäravool *Veeäravool katuselt peab toimuma nii, et ei saaks kahjustatud muud hoone osad ja ei tekiks ohtu elule, varale, tervisele ja keskkonnale. *Ehituslikult ja korralduslikult peab olema tagatud, et sajuvesi, sulavesi või mistahes muu katusele sattunud vesi jõuaks tavaoludes mööda katusekatet ja viimateid (renne, torusid) ilma külmumata maapinnani või selleks ettenähtud tarinditesse. *Veevoolu teid peab saama vajaduse korral puhastada Soojustus, aluskate, aurutõke ja tuuletõke *Piirdetarindi, s.o katuslae või pööningu vahelae soojustus, aurutõke, tuuletõke ja aluskate peavad koos tagama nõutava soojapidavuse ning vältima veeaurukondenseerumist ehitustarindis. *Soojustusmaterjal tuleb paigaldada tarindisse nii, et see kataks tarindi võimalikult ühtlaselt ja liituks tihedalt soojustuskihis olevate või seda läbivate konstruktsioonielementidega.
Vajaminev materjal silluste saalungite ehituseks: veekindel ning raketisele või sarrusele kinnitatavad osad paigaldatakse nii, et kasutamisel kasutada korrektseid käemärke. Halva või puuduliku kasevineer paksusega 19mm, puidukruvid, betoonikruvid, jm nende tolerantsinõuded oleksid täidetud. Tarinditesse tohib teha silmside korral kasutada raadiosidet; töölavadel peavad olema kinnitusvahendid, puitpruss 50x100mm, tolline laud. ainult ehitus- ja avade joonistel ette nähtud avasid ja süvendeid. paigaldatud juhendi järgi ning omama kahte piiret ja varbalauda; Armeerimiseks vajaminevad materjalid: armatuurraud 6-12 mm, Muid avasid ei tohi teha tarindus, projekteerija juhisteta
..…2. Välishüdroisolatsioon………………………………………………..…..3. Renoveerimistööd………………………………………………….……4. Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad………………………………….…..5. Allikad……………………………………………………………………...6. Hüdroisolatsiooni all tuleb mõista kõiki abinõusid, mis takistavad ehitist kahjustava vee või niiskuse sissetungi tarinditesse. * Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes; mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes; vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes; keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes; vastupidav temperatuurimuutustele. * Võib eristada kahte tüüpi hüdroisolatsiooni: - membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni korral kantakse konstruktsiooni
puitlaastplaatide, olemasolevate keraamiliste plaatide, kunstkivist põranda ning köetava põrandaga. CM 77 võib kasutada ka värskel betoonil või põrandal. Sel puhul tuleb pinnad kruntida (CT 19 või CN 94). Samuti sobib CM 77 kemikaalirünnakule alluvate ja pidevalt märgade pindade jaoks (näit. autopesulas, spaas, suurköögis, õlletehases, silohoidlas, laudas, meiereis, basseinis ja laboris). Hüdroisolatsioon Vee ja niiskuse isoleerimise vajalikkusest Hoone tarinditesse imbuv vesi kahjustab nii viimistlust kui konstruktsioone. Korterelamutes tuleb lisaks oma ruumide rikkumisele arvestada ka naabritele põhjustatud kahjuga. Vähem aga ollakse teadlikud teisest olulisest probleemist tervisekahjustustest. Niiskuskahjustused hoones loovad soodsa keskkonna mikroobide ja hallitusseente paljunemiseks. Nii mikroobid kui ka õhku sattuvad seeneeosed võivad teatud kontsentratsiooni korral osutuda tervisele ohtlikuks.
Kõik lahtised kihid eemaldatakse. Seinte ja põrandate tasapinnalisust ja loodsust kontrollitakse sirge lati, või loodiga. Vajadusel tuleb pinnad tasandada. Enne tasandamist tuleb pinnad kruntida nakkedispersiooniga. Trapiga ruumides peab olema põrandakalle trapi suunas. Soovituslik kalle on 1:80 ja dussi alusel 1:50. Kalded peavad tagama vee äravoolu ning vältima loikude teket. 2. Niiskustõke ja hüdroisolatsioon. Vee ja niiskuse isoleerimise vajalikkusest: Hoone tarinditesse imbuv vesi kahjustab nii viimistlust kui konstruktsioone. Korterelamutes tuleb lisaks oma ruumide rikkumisele arvestada ka naabritele põhjustatud kahjuga. Vähem aga ollakse teadlikud teisest olulisest probleemist tervisekahjustustest. Niiskuskahjustused hoones loovad soodsa keskkonna mikroobide ja hallitusseente paljunemiseks. Nii mikroobid kui ka õhku sattuvad seeneeosed võivad teatud kontsentratsiooni korral osutuda tervisele ohtlikuks
........................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................14 2 SISSEJUHATUS Hüdroisolatsiooni all tuleb mõista kõiki abinõusid, mis takistavad ehitist kahjustava vee või niiskuse sissetungi tarinditesse. Ilma hoonet isoleerimata võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades sellega nende soojajuhtivust, mis omakorda muudab ruumid rõskemaks ja külmemaks. Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes; mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes; vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes; keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide
5 Krohvitud mineraalvillast soojustus Tähelepanekud: Tuleohutuse seisukohalt riskitu lahendus; Anorgaanilise krohvi korral imendub vihmavesi fassaadi kaldustesse osadesse. Kui pole suuri pragusid või suurt veekoormust, ei tungi vesi soojustusse. Töö Tööea ea suhtes on oluline, et tarinditesse ei pää pääseks seks ülemää lemäärast rast niiskust ja sissepää sissepääsenud senud niiskus saaks sealt vävälja kuivada; Krohv kaitseb hähästi soojustust. Soojustus “tasandab”
- tavakatused katusekatte kalle on suurem kui 1:40 - käidavad katused kattepinna kalle suurem kui 1:100 Veeäravoolu süsteemi järgi - sisemise veeäravooluga - välise veeäravooluga Katuse osad: - Tuuletõke takistab tuulest ja temperatuuride erinevusest tingitud välisõhu liikumine soojustusse ja tagasi - Aurutõke takistab liigse veeauru difusiooni tarinditesse, vajalik aurutakistus määratakse kontrollarvutustega, paigaldatakse sellele poolele, kus on kõrgem veeauru osarõhk, Eesti kliimas on aurutõkke sobivaks kohaks köetava sisepinna lähedale enne soojustust või 20-50 mm soojustuse sisse - Õhutõke takistab õhu liikumist läbi tarindi, võib olla lahendatud näiteks aurutõkkekihi või tuuletõkke õhupidavuse tagamisega, läbiviikude kohad tuleb
vajumid) erinevaid deformatsioone. Vundamentide takistava mõju tõttu on need deformatsioonid hoone kõrguses erinevad ja võivad põhjustada tarindite purunemisi. Tuleb luua võimalused tarindide selliseks liikumiseks, mis muidu põhjustaks nende vigastusi. Näiteks kuna eri hooneosadel temperatuur ei muutu ühtlaselt, võib see tarindite erineva pikenemise ja lü lühenemise tõttu põhjustada tarinditesse pragusid. 50 25 Deformatsioonivuugid 51 Deformatsioonivuugid Seetõttu tuleb ette näha vertikaalsed ja horisontaalsed deformatsioonivuugid, et lasta toimuda temperatuurist ja niiskusest põhjustatud deformatsioonidel, roomel ja
Hiljem on pahatihti tehtud vaid sanitaarremonte, uuendades viimistlusmaterjale, põhikonstruktsioonide seisukorra vastu huvi tundmata. Seetõttu esineb tõsiseid probleeme ka nendes majades, kus vannitoad olid algusest peale ette nähtud. 83 Joonis 2.68 Seinte nihete tõttu ei ole dušikabiini piirded enam veetihedad ja vesi satub tarinditesse (ülal). Dušinurk paikneb vahetult akna ääres. Akna ja välisseina liitekohas on palju potentsiaalseid veelekkekohti. Tagajärjeks on vee sattumine tarinditesse (all). Korterites, kus pesuruume polnud sisse planeeritud, on tänapäeva normaalsete elutingimuste saavutamiseks paigaldatud dušikabiin tavaliselt kööki. Väga sage probleem on see, et nelja seinaga dušikabiini asemel on paigaldatud vaid kaks või kolm dušinurga
Iga elamu niiskuslisa mõõtetulemused jaotati vastavalt välistemperatuurile. Iga välistemperatuuri ühe kraadi kohta on arvutatud nädala keskmine, maksimaalne ja 90% taseme (90% fraktiil) niiskuslisa, millised loeti esindama selle elamu niiskuslisa tasemeid. Püsivalt kasutuses oleva elamu (vt Joonis 5.2 vasakul) niiskuskoormus on suurem tulenevalt kasutusaegsest niiskustootlusest. Talvel kasutuseta elamu (vt Joonis 5.2 vasakul) niiskuskoormus talvel ei ole päris null tulenevalt tarinditesse kogunenud niiskuse väljakuivamisest ja ajutisest koormusest. Kui perioodilise kasutusega elamust lahkuvad elanikud, väheneb oluliselt ka ventilatsioon (mehaaniline ventilatsioon lülitatakse välja, aknad suletakse jne.). Seetõttu hoone kasutusaegne niiskus jääb hoonesse pikemaks ajaks. Joonis 5.2 Hetkelise niiskuslisa ja nädala keskmise maksimaalse ja keskmise suuruse sõltuvus
annaabi.ee 
