katusele sattunud vesi jõuaks tavaoludes mööda katusekatet ja viimateid (renne, torusid) ilma külmumata maapinnani või selleks ettenähtud tarinditesse. *Veevoolu teid peab saama vajaduse korral puhastada Soojustus, aluskate, aurutõke ja tuuletõke *Piirdetarindi, s.o katuslae või pööningu vahelae soojustus, aurutõke, tuuletõke ja aluskate peavad koos tagama nõutava soojapidavuse ning vältima veeaurukondenseerumist ehitustarindis. *Soojustusmaterjal tuleb paigaldada tarindisse nii, et see kataks tarindi võimalikult ühtlaselt ja liituks tihedalt soojustuskihis olevate või seda läbivate konstruktsioonielementidega. *Ehitamise ajal tuleb soojustusmaterjal kaitsta märgumise eest. *Jäikadest plaatidest soojusisolatsiooni (nt vahtpolüstüreenplaatide) kasutamisel katusekatte alusena tuleb katusekatte alla paigaldada tasanduskiht (nt kõvad mineraalvillaplaadid) või vähendada plaatide mõõtmeid sedavõrd, et nende temperatuuri muutusest ja lineaarsest
olla märkamatud. Töö kirjeldus Müüriladumise põhietapid: 1) Määra kindlaks vajaminevad materjalid (kivid, segu, tööriistad, vajadusel ka tellingud jne.). 2) Valmista töökoht ette. Töökoht peab olema puhas ja turvaline. Müüriladumiseks vajaminevad materjalid ja tööriistad peavad olema läheduses. Vajadusel valmista ka aluspinnas. Müüritava ehitusosa alus peab olema tugev, stabiilne ja tasane ning isoleeritud nii, et niiskus ei leviks müüritud tarindisse. 3) Arvuta välja, mõõda täpselt ja märgista müürijoon. 4) Kõik looduskivid on soovitatav enne paigaldust pesta üle puhta veega, et eemaldada neilt kaevanduste ja töötlemise tolmujäägid. 5) Mördi valmistamine ehitusplatsil. Ehitusplatsil valmistatava mördi kvaliteedi tagavad järgmised õpetused: heas korras olev segur. Segur tuleb alati hoida puhas ja selle osad terved. Nii tagatakse segamise ajal mördi õige liikumine. Kõige tähtsamat rolli mängib
Lõhkamine nõusb vägs häid kutseoskusi ja kogemusi, kuna ebaõnnestumisel tuleb osaliselt lammutatud hoone lammutamist jätkata seestpoolt käsitsi, mis toob kaasa tööohuriski. · Lõhkumine: Tarindeid lõhutakse ekskavaatori noole külge kinnitatud piikvasara või väiksema pneumoseadmega. Sell meetodil lammutatakse kõiki kivi-,tellis- ja betoontarindeid. Kui lõhutavas osas ei ole sarruseid, võib lammutada kiilumisega. Kiilumisel puuritatakse lammutatavasse tarindisse teatud vahemike järel avad, millese pandud metallkiile pingutatades murtakse tarindit. Meetod sobib väga täpselt piiritletud objektile puutuseks on suur müratase. · Piikvasaraga lammutamine: Töötatakse käsivasara, suruõhu- või elektrilise pneumovasaraga. Suruõhuvasara eeliseks ontöö kiirus puuduseks aga kõrge müratase ja tolmu levimine ümbruskonda. Massivsete tarindidte lammutamiseks kasutatakse kaugjuhtimisega
Suletud katuslaed Tarindsoojustusega katuselaed Pööratud katuslaed Kasutustingimuste järgi: Tavakatused: katusekatte kalle on suurem kui 1:40 (väiksema kaldega katuseid ei ole ilma mõjuva põhjuseta soovitav projekteerida) Käidavad katused: kattepinna kalle suurem kui 1:100 Üldnõuded Katuse katte kuju ja piisav kalle peavad tagama vee kiire (väike kalle: aeglane) ja takistamatu äravoolu ja ära hoidma sajuvee ja lume sulamisvee tungimise allpool olevasse tarindisse. Katusekatte ning sellel paiknevate sadevee teede kalded peavad säilima katuse kogu kasutusea vältel olenemata tarindite ja kogu ehitise vajumite erimitest. Vältida tuleb vee juhtimist katusekatte ohutundlikumatesse kohtadesse (seina, vuukide, läbiviikude, valgusavade äärde). Katuse osad Katuslae läbilõige 2.Soojustus 3.Tuuletõke 4.Tuulutusvahe 5.Aluskate 6. distantsliist 7.Katusekate 8. tuulutuskorsten 9. prussid
veeäravooluga. ravooluga. 8 4 Üldnõuded Katuse katte kuju ja piisav kalle peavad tagama vee kiire (vä(väike kalle: aeglane) ja takistamatu äravoolu ja ära hoidma sajuvee ja lume sulamisvee tungimise allpool olevasse tarindisse. Katusekatte ning sellel paiknevate sadevee teede kalded peavad säilima katuse kogu kasutusea vältel olenemata tarindite ja kogu ehitise vajumite erimitest. Vältida tuleb vee juhtimist katusekatte ohutundlikumatesse kohtadesse (seina, vuukide, läbiviikude, valgusavade äärde). äärde). 9 Üldnõuded Sademevee äravool katuselt peab tagama, et hoone ei saaks
Veel käsitletakse hüdroisolatsioonide lahendusi erinevate veesurve liikide korral. Selgitatakse veel radoonist ja tema omadustest. Uuritakse välja kuidas radoon satub hoonetesse ja kuidas seda vähendada. 2 1. VUNDAMENDI HÜDROISOLEERIMINE ,,Hüdroisolatsioon kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Sellega välditakse vee tungimist tarindisse või sellest läbi. Ilma hoonet isoleerimata võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades selliselt nende soojajuhtivust, mis omakorda muudab ruumid rõskemaks ja külmemaks - see tähendab - kokkuvõttes ebatervislikemaks. Niiske sein külmudes ja sulades mureneb kiiresti - st väheneb hoone konstruktsioonide tugevus ja kestvus. Sageli kaitseb hüdroisolatsioon vundamenti pinnavee kahjuliku agressiivsuse (happelisuse või aluselisuse) eest". [1]
Betoonplokid-valmistatakse kas öönes või kärgplokkidena. 390*x*190 (Laiused varieeruvad) Silikaatplokid Ligikadu moodultelliste mõõtmete kordsed Kahiplokk Kergbetoonplokk(aeroc) Müürimördid Mördi ülesanne: Müürikivid müüriks ühendada Tasandada telliste mõõtmete vead nii, et tellise müüri ülekate säilib soovikohasena Kannab tarindis koormuse ühelt kivilt teisele Takistab niisukse pääsemist tarindisse Annab müüritud tarindile välisilme, on osa tarindi toonit Tellis müüri nähtavast pinnast umbes 25% on mördi pinda Annab tarindile muid nähtavaid omadusi Mördi Omadused Peab olema nii tugev, et peaks vastu müürile tulevatele koormustele Peab olema tugev ja nakkuv teiste külgnevate tarindite suhtes. Selleks peab mördis olema piisavalt liimainet ja niiskust. Liim imendub mördist koos niiskusega tellisesse
Cs1,d0 – Es2,d2 ning tule levik soojusisolatsiooni möömööda da ning ühest tuletõkkesektsioonist teise peab olema takistatud (nä(näiteks akna servades on vaja kasutada min.villa); min.villa); Orgaanilised krohvid on üldiselt hü hüdrofoobsed, mis tervena olles takistavad vee tungimise tarindisse; 14 7 Krohvitud vahtpolüstüreenist soojustus Tähelepanekud. Soojustuse paigaldamisel peab jä jälgima, et soojustuse ja alustarindi vahele ei jää jääks ks vä välisõhule avatud õhuvahesid kus vä välisõhk saaks liikuda;
kasutada tehases valmistatud kuivmörte või müüritsementi. Tsement peaks olema vähese leelisesisaldusega, vesi ja liiv peaksid olema puhtad. Talvel ei tohiks mördile lisada vees lahustuvaid soolasid (kloriide). Õigem on hoida tellised ja mört plusstemperatuuril ning kasutada talvemörte. Soolade tellisesse liikumise vähendamiseks on soovitav telliste niisutamine veega vahetult peale paigaldamist ja müüritise kaitsmine ladumise ajal sademete eest. Vihmavee tungimist tarindisse peavad takistama piisavalt laiad räästad, õiged räästa- ja aknaplekid, veeninad, vihmaveerennid jms. Konstruktiivselt tuleks vältida nn külmasildu. Viimased soodustavad kondentsvee teket ja selle kandumist koos sooladega müüritise välispinnale. SOOLADE EEMALDAMINE Uutelt tellisefassaadidelt kaovad soolad tuule, päikese ja vihma koosmõjul tavaliselt iseenesest. Aknalaudade, räästaste ja muude eenduvate osade alla võivad soolalaigud jääda sel juhul paariks aastakski
Ülesanne: Leida piirdetarindi ekspluatatsiooniiga, mille jooksul on tagatud selle terviklikkus, tugevus- ja soojusisolatsiooni omadused ning esteetiline välimus. Kriteerium ja garanteeritud edu väärtus: Ekspluatatsiooniiga, mille jooksul ei vaja fassaad renoveerimist võiks jääda vahemikku 15-50 aastat. Edu tagab kasutusiga 30 aastat. 16.3. Lahenduse hügieenilisus Ülesanne: Lahendus ei tohi eraldada kahjulikke aineid, ega soodustada hallituse ja bakterite teket. Ei tohi tekkida tarindisse kondensaati, ega niiskust. Kriteerium ja garanteeritud edu väärtus: Kriteeriumite hindamine ja garanteeritud edu vahemiku leidmine viiakse läbi pallisüsteemis: 1. Kondensaat tekib tarindi sees ja sisepinnal, esineb hallitus. 2. Kondensaati ei teki tarindi sees, eksisteerib liigniiskus, suur hallituse oht. 3. Puuduvad liigniiskus ja hallitus tarindis. 4. Puuduvad liigniiskus ja hallitus tarindis ning piiret on võimalik puhastada kuivalt. 5
29 Kasutustingimuste järgi: Tavakatused: katusekatte kalle on suurem kui >1:40 Käidavad katused kattepinna kalle suurem kui 1:100. Veeäravoolusüsteemi järgi sisemise veeäravoolu järgi välise veeäravoolu järgi Üldnõuded Katuse katte kuju ja piisav kalle peavad tagama vee kiire ja takistamatu äravoolu ja ära hoidma sajuvee ja lume sulamisvee tungimise allpool olevasse tarindisse. Katusekatte ning sellel paiknevate sadevee teede kalded peavad säilima katuse kogu kasutusea vältel olenemata tarindite ja kogu ehitise vajumite erinevustest. Vältida tuleb vee juhtida katusekatte ohutundlikumatesse kohtadesse (seina, vuukide, läbiviikude, valgusavade äärde). Sademevee äravool katuselt peab tagama, et hoone ei saaks kahjustatud ning ei tekiks ohtu: elule, tervisele varale keskkonnale
hakkaksid sulama vaid kuna sideaine, mis kiudusid koos hoiab ei talu nii suurt kuumust. Kui 8 sideainet ei ole, siis ei seisa vill enam koos. See pudeneb laiali ning ei kanna enam isolatsiooni võimet. Villa kiud peavad vastu kõrget temperatuuri: kivivilla kiud kuni 1100 kraadi ning klaasvillakiud kuni 680 kraadi. Palju on tulekahjusid, kus on kasutatud valet isolatsiooni materjali. Seega peab teadma, milline vill teatud tarindisse sobib. 1.8 Kivivill Kivivilla tooraineks on looduslik kivim. Selleks võib olla näiteks basalt, koks, räbusti jne. Kivivilla orgaaniline sideaine hakkab aurustuma juba 200-250 oC juures, kiud ise alles 1100 kraadi juures. Kivivilla mahumass on ca 30-100 kg/m3 ning soojaerijuhtivus 0,037-0,041 W/m. oC. Eestis tuntud kivivilla tootja on AS Paroc. Kivivillal on head heliisolatsiooni omadused. Kivivill võimaldab summutada löögiheli,
Lisaks nimetatud tüüpidele kasutatakse ka: kruvivaiu, kiilvaiu, punnvaiu, kohtvaiu. Vundamentide rajamisel, allmaatööde käigus tuleb sageli süvendeid, kraave kaitsta sissetungiva vee eest. Selleks kasutatakse punn- (sulund-) vaiu. Punnvaiad moodustavad veetiheda tõkkeseina. Valmistuselt võivad nad olla terasest, aga ka näiteks puidust. 14. Vundamendi hüdroisolatsioon. Hüdroisolatsioon kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Sellega välditakse vee tungimist tarindisse või sellest läbi. Ilma hoonet isoleerimata võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades sellega nende soojajuhtivust, mis omakorda muudab ruumid rõskemaks ja külmemaks st kokkuvõttes ebatervislikemaks. Niiske sein mureneb külmudes ja sulades kiiresti st väheneb hoone konstruktsioonide tugevus ja kestvus. Vundamendi ja keldrikonstruktsioonide isoleerimiseks kasutatakse mittemädanevaid materjale. Hüdroisolatsioon peab olema pidev ja tihe. Pinnases või tarindis
90% 34% 57% 13% Aknaplekid/veelauad olid kõigil akendel olemas 54 %-l hoonetest, ülejäänud juhtudel olid 62 % akendest varustatud plekkide/laudadega. Puudujäägid algavad sel juhul tavaliselt akende vahetusega, mil valitakse odavaim võimalik lahendus ning paigaldamata jäävad nii plekid kui akende kattelauad – paljastades montaaživahu lagundavale UV-kiirgusele ning juhtides vihmavett tarindisse. Akende erinev stiil sama hoone samal fassaadil torkas silma väga paljude hoonete puhul, vt. Joonis 2.64. Teine akende visuaalse küljega seotud probleem on renoveeritud hoonetel akende paiknemine välistasapinnast olulise sisseastega, vt. Joonis 2.65. Puithoonetel algne aknalengi laius tehti võrdseks seina kogupaksusega. Seetõttu asetses akna välimine raam samas tasapinnas voodrilauaga. See ei ole ehitusfüüsikaliselt küll
annaabi.ee 
