pikaajalist kestmist 3.peab oluliseks tööturu protsesside juhtimist riigi poolt 4.eeldab riigi aktiivset sekkumist majandustegevusse tagamaks tasakaalu majanduses 5.peab tööpuuduse peamiseks põhjuse kõrget palga taset ja töötajate tõrksust olla valmis tööturu eneseregulatsiooniks (nõusolekut madalamate palkadega töötamiseks) 3.Eesti majanduse suhteliselt kiire arengu üks põhjusi oli: 1.suurte välislaenude võtmine ja nende efektiivne kasutamine 2.tariifsete ja mittetariifsete tollipiirangute efektiivne kasutamine 3.välisfirmade topeltmaksustamine, kuna nendel olid kasumid suuremad kui Eesti firmadel 4.liberaalne ja avatud majandus 4.Märkige vastused, mis iseloomustavad majandustsükli tõusufaasi: 1.riigi makroökonoomilised näitajate paranemine 2.tööpuuduse suurenemine 3.palgatõus paljudes majandusharudes 4.ettevõtete tegevuse laienemine ja nende arvu kasv 5.ettevõtte kaubavarude vähenevad 6
a. riigi majanduse pidev langus b. naissoost ametnikele töökeelu kehtestamine Valges majas c. riigi majanduse pidev kasv d. keeldumine koostööst vabakaubanduse arendamisel Mehhiko ja Kanadaga 38. Eesti majanduse suhteliselt kiire arengu üks põhjusi oli a. välisfirmade topeltmaksustamine, kuna nendel olid kasumid suuremad kui Eesti firmadel b. liberaalne ja avatud majandus c. suurte välislaenude võtmine ja nende efektiivne kasutamine d. tariifsete ja mittetariifsete tolliprotseduuride kasutamine 39. Eesti pangal, kooskõlas valuutakomitee süsteemi kasutamisega a. on õigus väljastada laene kõigile soovijatele ainult välisvaluutas b. on õigus väljastada laene ainult tegevuslitsentsi omavatele kommertspankadele c. ei ole õigust väljastada laene valitsusele d. on õigus väljastada laene ainult valitsusele 40. Tänapäeval hinnatakse, 1929- 1932 a. suure majanduskriisi tagajärgi ränkadeks seetõttu, et a
ilj dit krooni; k i d) 430 miljardit krooni; e) - 15 miljardit krooni. 53 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 38. Eesti majanduse suhteliselt kiire arengu üks põhjusi oli Vastused: a) välisfirmade topeltmaksustamine, kuna nendel olid kasumid suuremad kui Eesti firmadel; b) liberaalne ja avatud majandus; c) suurte välislaenude võtmine ja nende efektiivne kasutamine; d) tariifsete ja mittetariifsete tolliprotseduuride kasutamine. 39. Eesti range eelarvepoliitika üheks peamiseks tagatiseks on Vastused: a)) valuutakomitee süsteem,, mis võimaldab keskpangal p g valitsusele soodsalt raha laenata; b) valuutakomitee süsteemiga süsteemiga seonduv seonduvkitsendus, kitsendus,mis
nõudlusega ja pole vaja mingeid muudatusi.” Ülaltoodud tsitaati aktsepteerivad: a. uusklassikalise koolkonna esindajad b. plaanimajanduse korüfeed c. Keynesi koolkonna majandusteadlased d. monetaristid Eesti majanduse suhteliselt kiire arengu üks põhjusi oli: a. välisfirmade topeltmaksustamine, kuna see tagas eelarve kiire suurenemise b. liberaalne ja avatud majandus c. suurte välislaenude võtmine ja nende efektiivne kasutamine d. tariifsete ja mittetariifsete tolliprotseduuride kasutamine J. F. Kennedy poolt kasutusele võetud “nõudluspoolne” majanduspoliitika tähendas, et: a. nõuti kõigilt majandussubjektidelt häid majandustulemusi b. üksikisiku maksukoormuse vähendamist (sai rohkem osta, s.t. nõudlus suurenes) c. tarbijatele anti suured õigused toodete kvaliteedikontrolli osas d. nõudluse pakkumise tasakaalu rikkumist ja suuri probleeme turumajanduses J.F
rahvusvahelistumine on rohkem seotud üksikisikute, ettevõtete ja korporatsioonidega oma äri ajamiseks. Globaliseerumine on protsess ja rahvusvahelistumine on osa sellest Peamised globaliseerumist mõjutavad tegurid on infrastruktuur ja logistika, telekommunikatsioon jne. Rahvusvahelistumist mõjutavad aga kultuurilised maitsed ja eelistused, kohalikud traditsioonid jne. Globaliseerumise peamine näide on viisakohustuste kaotamine, tariifsete ja mittetariifsete kaubandustõkete kaotamine, investeerimisega seotud kohustuste liberaliseerimine jne. Rahvusvahelistumise näiteks on materjalide hankimine, tootmine või müümine või teenuste osutamine ühest või mitmest riigist. filiaalide ja tütarettevõtete loomine teistes riikides jne. Üleilmastumine on majanduslik protsess, kuna selle eesmärk on majanduste integreerimine, samas kui rahvusvahelistumine on improvisatsiooniprotsess,
C Import p 2. Tootja võiduks jjääb p pindala C Sisenõudlus Kogus 77 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Tariifsete ja mahuliste piirangute mõju tasakaaluhindadele 78 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Hind Tollide toime kaubavahetusele. Sisepakkumine Tasakaal ilma väliskaubanduseta A
üksikisikule saadetavas kaubasaadetises või reisija isiklikus pagasis, tingimusel, et tegemist ei ole kaubandusliku impordiga. Kohaldatakse kui väärtus ei ületa 700 eurot ühe saadetise kohta. Ei kohaldata juhul kui isik seda ei soovi. Kui ei ole täpsustatud siis arvestatakse netomassi järgi. KAUPADE PÄRITOLU 46. Kauba mittesooduspäritolu määratletakse selleks, et kohaldada EÜ tollitariifistikku, välja arvatud tariifsed soodus-meetmed, kohaldada peale tariifsete meetmete muid meetmeid, mis on kehtestatud konkreetseid kaubavahetusega seotud valdkondi reguleerivate ühenduse õigusaktidega, valmistada ette ja anda välja päritolusertifikaate. Täielikult ühes riigis toodetud või saadud kaup siis on selle riigi päritoluga. Kui on toodetud mitmes riigis, siis loetakse ta pärinevaks selles riigis kus toimus majanduslikult põhjalikum tootmine/valmistamine. 47. Kauba sooduspäritolu
Kaubanduspoliitikas on Lissaboni lepingu artikliga 188c üle võetud Nice'i lepingus sisalduvad EÜ asutamislepingu artikli 133 sätted ja neid muudetud. Peamised muudatused puudutavad: liidu ainupädevuse laiendamist kõikidele kaubanduslepingutele; Euroopa Parlamendi rolli tugevdamist. Lepingus on nähtud ka ette: seadusandliku tavamenetluse (kaasotsustamismenetlus) edaspidine kohaldamine kõikide kaubanduspoliitika autonoomsete vahendite (kaubanduse kaitsemeetmete, üldise tariifsete soodustuste süsteemi (GSP), dumpinguvastased, päritolureeglite jne alusmääruste) suhtes (vt artikli 188c lõige 2); kõikide kaubanduskokkulepete esitamine Euroopa Parlamendile nõusoleku saamiseks (artikli 188n lõige 6 ELi ja kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vaheliste rahvusvaheliste kokkulepete läbirääkimise ja sõlmimise kohta), mille tulemusel teavitatakse parlamenti korrapäraselt läbirääkimiste edenemisest (artikkel 188n, 110), mida varasemates
kuulub tolliliitu: ühine tolliterritoorium, mis koosneb kahest või enamast tolliterritooriumist, mille vahel ei ole tollimakse ega muid kaubanduslikke piiranguid. Kolmandate riikide suhtes on kasutusel ühtsed tollimaksud ja piirangud. EL TOLLISEADUSTIK: Tollimaksud põhinevad Euroopa ühenduste tollitariifistikul. Tollitariifistiku moodustavad: kombineeritud nomenklatuur KN (8-kohaline kood, millest 6 esimest kohta on harmoniseeritud süsteemi HSkood); mistahes KNil põhinev nomenklatuur tariifsete meetmete kehtestamiseks; KNis hõlmatud toodetele tavaliselt kohaldatavad maksumäärad jm maksustamiselemendid on tollimaksud ja impordimaksud; tariifsed soodusmeetmed lepingutes; ühepoolselt kehtestatud tariifsed soodusmeetmed; ühepoolsed peatamismeetmed; muud tariifsed meetmed; Deklarandi taotlusel rakendatakse tavaliselt tolli- või impordimaksude asemel tariifseid soodusmeetmeid või ühepoolseid peatamismeetmeid kui kaubad vastavad nende meetmetega ette nähtud tingimustele.
V t Vastus: a) 100 miljonit krooni; b) 43 miljardit krooni; c) 248 miljardit krooni; d) 430 miljardit krooni; e) - 3 miljardit krooni. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 38. Eesti majanduse suhteliselt kiire arengu üks põhjusi oli Vastused: a) välisfirmade topeltmaksustamine, kuna nendel olid kasumid suuremad kui Eesti firmadel; b) liberaalne ja avatud majandus; c) suurte välislaenude võtmine ja nende efektiivne kasutamine; d) tariifsete ja mittetariifsete tolliprotseduuride kasutamine. 39. Eesti range eelarvepoliitika üheks peamiseks tagatiseks on Vastused: a)) valuutakomitee süsteem,, mis võimaldab keskpangal p g valitsusele soodsalt raha laenata; b) valuutakomitee süsteemiga seonduv kitsendus, mis keelab keskpangal valitsusele raha laenata; c) maksumaksjad, keda loetakse maailma kõige vähem ümbrikupalku vastuvõtvateks töötajateks;
reeritud tollitariiistiku (TARIC) ja Eesti riiklike meetmete kohta üle interneti. ETT abil on võimalik sisestada kauba tolliprotseduurile suunamisel rakenduvaid riiklikke meetmeid, teha veebipõhiseid päringuid kaubakoodide, sertiikaatide, valuutakursside, tariii- kvootide, tariifsete ja mittetariifsete meetmete kohta ning arvutada impordimakse. Riikliku meet- mena lisatakse ETT-sse Eesti õigusaktidega kehtestatud kauba impordil kohaldatavad maksud (aktsiisid, käibemaks), impordi/ekspordi piirangud ning samuti ühenduse õigusaktidega kehtes-
annaabi.ee 
