5 . TA R B I M I S VA L I K U T E M Õ J U R I D Lk 101 - 123 5.1 SISSETULEKU MUUTUSED JA SISSETULEKU-TARBIMISE KÕVER Lk 101 - 103 Sissetuleku-tarbimise kõver(income-consumtion curve) näitab tarbija sissetuleku muutuste mõju tarbimisvalikule, kusjuures hinnad on konstantsed. Sissetuleku muutuste mõju mingi hüvise tarbimisele kajastab Engeli kõver. Engeli kõver näitab hüvise optimaalseid koguseid sõltuvalt sissetuleku suurusest (ceteris paribus). Sissetuleku mõju hüvise nõutavale kogusele võib olla mitmesugune: 1) sissetulek ja nõutav kogus kasvavad samas proportsioonis(nõudlu...
Professionaalsus – grupihuvide kindlustamine Piiratud ligipääs Distsipliin ja monitooring Tegevusvõimaluste reguleeritus o Töölisklass Homogeensem, siiski sisemised erinevused: oskustöölised....lihttöölised Kahanemine majandusliku restruktureerimise tõttu Kõrgem elatustase, tarbimisvalikute sarnasus keskklassiga – keskklassistumise tees o Alamklass Marginaliseeritud ja tõrjutud: nt pikaajalised sotsiaalametite kliendid, pikaajalised töötud, kodutud, etnilised vähemused, immigrandid Sotsiaal-ruumiline segregeeritud: gettod-mitmene tõrjutus – vastavate gruppide piiratud sotisaalne, poliitiline ja majanduslik integreeritus ühiskonda
saamisel, erinevate sotsiaalsete kategooriate kasvav esindatus Keskklass: mitmekesisus; suurenev vajadus ekspertide ja proffide järele, riigi funktsioonide muutus, heaolusüsteemi kasv, kõrghariduse ekspansioon; valgekraeliste töökohtade devalveerumine, suurenev lõhe tipp-proffide ja kontoritöötajate vahel Töölisklass: Homogeensem, siiski sisemised erinevused (oskus-,lihttöölised), kahenemine majandusliku restruktureerimise tõttu; kõrgem elutustase, tarbimisvalikute sarnasus keskklassiga Alamklass: marginaliseeritud ja tõrjutud, sotsiaalametite kliendid, pikaajalised töötud, kodutud, immigrandid, etnilised vähemused; sotsiaal-ruumiline segregeeritus: getod, vastavate gruppide piiratud integreeritus ühiskonda Klasside olemuse muutumine 1. Klassid paberil – analüütiline kategooria vs identiteet, kuuluvustunne (P.Bourdieu) 2. Klassid on surnud – staatuskonventsionalism (Paulski ja Waters 3
kuidas muutub turu tasakaal erinevate nõudluse või pakkumise muutudes. 2. Majapidamisteooria: majapidamine kui tarbimisüksus. Tarbija eelarve ja tarbimiskomplekti kujunemine. Piir- ja kogukasulikkus. Tarbimisühikuks on mikroökonoomikas majapidamine. Majapidamist vaadeldakse ühtse subjektina, st majapidamise sisekonflikte mikroökonoomikas ei vaadelda. See lubab meil selle aine raames samastada majapidamise tarbijaga ning käsitleda majapidamise tarbimisvalikute tegemist tarbija valikutena. Kuidas majapidamine e tarbija otsustab, milliseid kaupu millises koguses osta. Üheks piiriks on kahtlemata tema eelarve (budget), st milline on tema kasutada oleva raha koguhulk vaadeldaval ajaperioodil. Kuid eelarve ei ole kindlasti mitte ainsaks piiriks. Ei kuluta me ju enamasti kogu oma raha mingi ühe kauba või teenuse peale, vaid moodustame erinevatest hüvistest (igal eelarveperioodil) mingi komplekti.
9 TARBIMISE TASAKAAL tarbija kulutab kogu oma sissetuleku (tarbimiseelarve) nii, et kõigi kaupade PIIRKASULIKKUS RAHAÜHIKU kohta on võrdne. TARBIMISVALIKUTE MÕJURID SISSETULEKU-TARBIMISE KÕVER näitab tarbija sissetulekute (tarbimiseelarve M) muutuste mõju tarbimisvalikutele. ENGELI KÕVER näitab hüvise tasakaalukoguseid erinevate sissetulekute (tarbimiseelarve) tasemete korral muude tingimuste samaks jäädes. HINNA-TARBIMISE KÕVER kõigi optimaalsete (tarbimistasakaalu) hüviste kogumite geomeetrilist asukohta tingimustes, kus ühe hüvise hind muutub teise hüvise ja sissetuleku püsivaks jäädes.
Mikroökonoomika Table of Contents LOENG 2 TURG. NÕUDLUS JA PAKKUMINE............................................. 1 LOENG 3: NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS..................................... 6 LOENG 4 TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS.................................................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65
ligipääs, nt arstid, juristid jne, kes saavad sellele töökohale kandideerida. Distsipliin ja monitoring. Tegevusvõimaluste reguleeritus, tegevuskoha nõuded, kuuluvus organisatsiooni jne) Töölisklass Homogeensem, siiski sisemised erinevused: oskustöölised... lihttöölised Kahanemine majandusliku restruktureerimise tõttu Kõrgem elatustase, tarbimisvalikute sarnasus keskklassiga on keskklassistumise teel Alamklass Marginaliseeritud ja tõrjutud (nt pikaajalised töötud, kodutud, immigrandid) Pigem ameerika kontekstis, eestis on selline asi siiski suhteliselt piiratud, euroopas sellest moistest hoidutakse, väga tugev negatiivne mõiste arvatakse, et inimene ise vaesuses süüdi Sotsiaal-ruumiline segreeritus
Professionaalsus – grupihuvide kindlustamine: - piiratud ligipääs (kvalifikatsioon) - distsipliin ja monitooring - tegevusvõimaluste reguleeritus (nt kuuluvus organisatsiooni, tegevuskoha nõuded jms) o Töölisklass - Homogeensem, siiski sisemised erinevused: oskustöölised … lihttöölised - Kahanemine majandusliku restruktureerimise tõttu - Kõrgem elatustase, tarbimisvalikute sarnasus keskklassiga – „keskklassistumise tees“ o Alamklass - Marginaliseeritud ja tõrjutud: nt pikaajalised sotsiaalametite kliendid; pikaajalised töötud; kodutud; etnilised vähemused, immigrandid - Sotsiaal-ruumiline segregeeritus: „gettod“ (USA suurlinnad) – mitmene tõrjutus (vaesus, madal haridustase, kuritegevus, piiratud ligipääs linna infrastruktuurile igas mõttes, töötus) –
Sissetulek - Py -Px Eelarvejoone tõus= = Sissetulek Py Px MRS xy asenduse piirmäär. (Marginal rate of substitution ). Kui paljust y-ist loobusid, et saada x-i juurde? Tendents on kahanev. Alguses oled nõus ühe teise kauba eest enam andma, hiljem vähem. Mikroökonoomika loeng 12.10.2011 Tarbimisvalikute mõjurid: Tarbija hinnavaru Maksu mõju hinnavarule Subsiidiumi mõju hinnavarule. Subsiidiumi kasu subsideerimisest on trapets. (tarbija hinnavaru tundlikkus vms on kolmnurkse servaga). Piirkasu maksimaalne summa, mida tarbija on võimeline maksma täiendava kaubaühiku kohta. ,,Oma olemuselt on ta nagu nõudluskõver." Iga järgneva toote korral on tarbija nõus vähem maksma. Esimeste toodete korral on ,,kasulikkuse tunnetes palju suurem, kui on tootehind, ülejääk on piirkasu."
Eelarvejoone nihked. Joonis, slide 26, 27 TARBIMISE TASAKAAL kasutatakse ÜKK ja EJ. Hüviste optimaalne kogum on EJ ja ÜKK puutepunktis. See kogum asub kõige kõrgemal kättesaadaval ÜKK-l. Joonis, slide 29 Puutepunktis on ÜKK tõus = EJ tõus, kehtib tingimus: · MRSxy = - Px /Py ÜKK näitab soovi ; EJ näitab võimalikkust tarbida. Näitasime MRSxy = MUx / MUy MUx / MUy = Px / Py ehk MUx / Px = MUy /Py See tasakaalutingimus vastab maksimeerimise teisele reeglile. VI TEEMA TARBIMISVALIKUTE MÕJURID 1. Sissetuleku muutuste mõjud Analüüsi puhul eeldatakse, et muutuvaks suuruseks on sissetulek, aga hinnad on konstantsed. Järelikult , kui sissetulek muutub, valib tarbija teistsuguse hüviste kogumi. Vaatame sissetuleku-tarbimise kõverat. Joonis 11 Sissetuleku-tarbimise kõver (normaalkaup) · Eeldatakse: sissetulek muutub, hinnad = const. · U1 - U4 - ükskõiksuskõverad · I1 - I4 - eelarvejooned
gruppi: eelistatud, vähem eelistatud ja ükskõikne. 100 80 60 Piim 40 20 0 0 2 4 6 8 Leib Joonis 13. Tarbija ükskõiksuskõver Võttes aluseks eespool oleva näite tarbija tarbimisvalikute kohta, on ordinaalse teooria peamine eeldus see, et tarbija oskab erinevad piima ja leiva kombinatsioonid nendest saadava kasulikkuse alusel gruppidesse jagada. Selle tulemusel moodustuvad grupid, mis väljendavad tarbija jaoks erinevat kasulikkust. Samal ajal aga ühes grupis paiknevate kombinatsioonide suhtes on tarbija ükskõikne. Ühe sellise grupi kombinatsioonid on märgitud graafikule (vt joonis 13).
annaabi.ee 
