tuli metsast välja karu ning piiskop nõudis enda päästmist ningVahur sai vastutasuks tükike metsamaad endale.. Ta ehitas metsa sisse väikse maja. Osake maaalast oli põld. Tambetil oli poeg Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta eest. Tambet ehitas ilusa ja suure maja. Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust saksa keelt õppima. Jaanus õppis Tallinna Mustamunga kloostris. Tambet ja Jaanus läksid ratsutades Lodijärve lossi. Jaanus tutvus seal kolme sõbraga. Emilia, Oodo ja nende koera Tarapitaga. Jaanus ja Tambet hakkasid seal ka edaspidi käima.
Vahur sai tänu oma jõule piiskopi käest maad. Ta ostis sinna sulaseid ja elas rahulikult vaba- mehe elu. Vahuri naine sünnitas poja, kelle nimeks nad panid Tambet. Ja Tambeti naine sünnitas ka poja, kellest sai Jaanus. Tambet oli lossihärra Konrad Raupeni hea sõber, ning nad said omavahel hästi läbi. Kui Jaanus kümne aastane oli satus ta esimest korda Lodijärve lossi. Seal ta sai sõbraks Emmi, Oodo ja Tarapitaga, kes oli lossilaste koer. Nad veetsid koos palju aega, ja lõbutsesid. Kui Jaanus juba viieteistkümne aastane oli läksid sõbrad hobustega ratsutama. Emiilia oli valge mära seljas, ja Oodol must mära. Jaanusel oli aga kena hall täkk. Nad tahtsid ratsutada rahulikult sammuga Prohveti-Pärdi koobani ja juttu puhuda. Aga Oodo ei tahtnud oma hobusega sõita, tema tahtis saada hoopis parema hobuse Jaanuse oma.
E.Bornhöhe 1. Sakslased ja taanlased olid kõige halvemad. Venelased, rootslased, lätlased ja leedukad olid otsekohesed ja natuke leebemad. 2. Oli kord mees Vahur tal oli poeg Tambet, kes oli halb. Tal oli poeg kelle nimi oli Jaanus. Jaanus pandi mungakloostrisse. Nad pidid varjama vabadust. Nad elasid metsas Metsa talus. 3. Kui Jaanus oli kümme aastat vana läks ta isaga Lodjajärve lossi. Jaanus sai seal sõbraks Emiilia (Emmi), Oodo ja koera Tarapitaga (Tölp). 4. Junkur (Oodo) ja Emiilia olid riidu läinud. Nad ratsutasid võidu, kuid junkur oli pahane. Nad vahetasid Jaanusega hobused ja junkur kukkus hobuse seljast maha ja minestas. 5. Prohveti-Pärt oli sangar, kuid tema mõrsja jättis ta maha. Ta leidis rahu Eestimaalt ning elas erakuna koopas ja oli loodusetundja. 6. Prohveti-Pärt ravis Oodo minestusest terveks. Oodo ja Jaanus läksid kaklema, Oodo sai sedavõrd pahaseks, et tormas koju. 7
toimetiste sarja) populaarsemaid kirjandusvõistluseid oli kirjastuse Loodus romaanivõistlus, mis I korda toimus 1927 Kolmekümnendad-kirjanduslik Orbiit(1929-1931 rühmitusse koondus arvukalt kirjanikke ja kirjandusuurijaid-kriitikuid, juhtiv osa Juhan Sütiste, Erni Hiir ja August Jakobson. Keskne programmiline märksõna on elulähedus. Sellelt oodati lihtsamat tüüpu realismi, astus teravalt nooreestliku uusromantismi vastu, ründas Noor-Eesti, Siuru ja Tarapitaga seotud kirjandust. Vaikiv olek-ajajärk 1934-1940, selle aja kirjanduses on tuntav selge opositsioon ametliku positiivsusega(A.H.Tammsaare ,,põrgupõhja uus vanapagan"). Rahvuslikule positiivsusele vastanduvad psühholoogilised romaanid, milles tõuseb esile inimese isiklik sisemaailm. Traditsioonilisem ja rahvuskesksem. Arbujad-Heiti talvik,paul viiding, uku masing, bernard kangro, betti alver, august sang, kersti merilaas. Nooreestliku sümbolismi taaselustamine ja edasiarendamine
Oma poja Jaanuse pani ta Tallinna Mustamunga Kloostrisse õppima, et poeg kasvaks saksaks ja kirjatargaks. Kui Jaanus, kes on selle raamatu peategelane, oli kümneaastane, ratsutas ta esimest korda Lodijärve lossi. Selleaegne lossihärra, rüütel Konrad Raupen, oli mõistlik isand, kes targast ja osavast Tambetist meelehead leidis ja teda sagedasti laskis nõuküsimise pärast lossi kutsuda. Seal kohtus Jaanus Oodo ja Emiiliaga ning nende koeraga Tarapitaga. Alguses ei saanud Jaanus ja Oodo üksteisega läbi ja otsustasid, et lähevad lossi aeda kaklema, sest õuel ju ei saanud. Aias aga jõudis Emmi neid lahutada. Tambet tutvustas rüütel Raupenile ka oma poega. Kui Jaanus Tamebetiga lossi väravatest välja ratsutasid küsis Tambet pojalt, et kas ta tahab järgmine kord kaasa minna, vastas Jaanus jaatavalt. Peale seda käis Jaanus peaaegu iga päev lossi juures lõbutsemas ja ka õppimas .
Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust saksa keelt õppima. Jaanuse saatis ta Tallinna Musta- munga kloostrisse õppima. Jaanus oli kümme aastat vana,kui ta esimest korda isaga Lodijärve lossi ratsutas. Selleaegne lossihärra, rüütel Konrad Raupen, oli mõistlik isand, kes targast ja osavast Tambetist meelehead leidis ja teda sagedasti laskis nõuküsimise pärast lossi kutsuda. Seal kohtuski Jaanus Oodo ja Emiiliaga ning nende koeraga Tarapitaga. Alguses ei saanud Jaanus ja Oodo üksteisega läbi ja otsustasid, et lähevad lossi aeda kaklema, sest õuel ju ei saanud. Aias aga jõudis Emmi neid lahutada. Kui Jaanus Tamebetiga väravatest välja ratsutasid, küsis Tambet pojalt, et kas ta tahab järgmine kord kaasa tulla. Jaanus küsis pärast, et kas ta võib mõnikord üksi hobusega metsa sõitma minna. Tambet küsis, et kas ta läheb ka mõnikord lossi. Jaanus vastas jaatavalt. Jaanus käis peaaegu iga päev lossi juures
Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust saksa keelt õppima. Jaanuse saatis ta Tallinna Mustamunga kloostrisse õppima. Jaanus oli kümme aastat vana kui ta esimest korda isaga Lodijärve lossi ratsutas, mille maadel Tambeti talu seisis. Selleaegne lossihärra, rüütel Konrad Raupen, oli mõistlik isand, kes targast ja osavast Tambetist meelehead leidis ja teda sagedasti laskis nõuküsimise pärast lossi kutsuda. Seal kohtuski Jaanus Oodo ja Emiiliaga ning nende koeraga Tarapitaga. Alguses ei saanud Jaanus ja Oodo üksteisega läbi ja otsustasid, et lähevad lossi aeda kaklema, sest õuel ju ei saanud. Aias aga jõudis Emmi neid lahutada. Kui Jaanus Tamebetiga väravatest välja ratsutasid küsis Tambet pojalt, et kas ta tahab järgmine kord kaasa minna. Jaanus küsis pärast, et kas ta võib mõnikord hobusega metsa sõitma. Tambet küsis, et kas ta läheb ka mõnikord lossi. Jaanus vastas jaatavalt. Jaanus käis peaaegu iga päev lossi juures lõbutsemas ja ka õppimas
Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust saksa keelt õppima. Jaanuse saatis ta Tallinna Mustamunga kloostrisse õppima. Jaanus oli kümme aastat vana kui ta esimest korda isaga Lodijärve lossi ratsutas, mille maadel Tambeti talu seisis. Selleaegne lossihärra, rüütel Konrad Raupen, oli mõistlik isand, kes targast ja osavast Tambetist meelehead leidis ja teda sagedasti laskis nõuküsimise pärast lossi kutsuda. Seal kohtuski Jaanus Oodo ja Emiiliaga ning nende koeraga Tarapitaga. Alguses ei saanud Jaanus ja Oodo üksteisega läbi ja otsustasid, et lähevad lossi aeda kaklema, sest õuel ju ei saanud. Aias aga jõudis Emmi neid lahutada. Kui Jaanus Tamebetiga väravatest välja ratsutasid küsis Tambet pojalt, et kas ta tahab järgmine kord kaasa minna. Jaanus küsis pärast, et kas ta võib mõnikord hobusega metsa sõitma. Tambet küsis, et kas ta läheb ka mõnikord lossi. Jaanus vastas jaatavalt.
Tallinnas munkade juures õppides ei unusta Jaanus kunagi, et on üks selle rõhutud rahva hulgast ja muretseb eestlaste edasise käekäigu pärast. Jaanus oli 10- aastane, kui isa ta esimest korda Lodijärve lossi kaasa võttis. Lossihärra, rüütel Konrad Raupen suhtus Tambetisse tema terasuse ja osavuse pärast hästi. Jaanus jäi lossiõuele ja kohtus lossihärra poja Oodo ja tütre Emiilia ehk Emmiga. Algul tekkis Jaanusel Oodoga tüli seoses lossilaste koer Tarapitaga. Eriti ei meeldinud Jaanusele, et see nimi on koerale eestlaste jumala Taara järgi pandud. Tema kutsus koera ikka koera vana nimega- Tölp. Kes teab, kuidas noormeeste tüli oleks võinud lõppeda, kui mitte hea haldjas Emmi poleks poisse ära lepitanud. Kui Oodo oli keerulise iseloomuga poiss, siis Emmi meeldis Jaanusele väga ja lapsed hakkasid tihti koos mängima ja said päris headeks sõpradeks. Umbes 5 aastat oli mööda läinud ja noortele meeldis ikka koos aega veeta
prast. Tambet kolis isa saadud majasse ning piiras ue palkseintega. Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust saksa keelt ppima. Jaanuse saatis ta Tallinna Musta-munga kloostrisse ppima. Jaanus oli kmme aastat vana,kui ta esimest korda isaga Lodijrve lossi ratsutas. Selleaegne lossihrra, rtel Konrad Raupen, oli mistlik isand, kes targast ja osavast Tambetist meelehead leidis ja teda sagedasti laskis nuksimise prast lossi kutsuda. Seal kohtuski Jaanus Oodo ja Emiiliaga ning nende koeraga Tarapitaga. Alguses ei saanud Jaanus ja Oodo ksteisega lbi ja otsustasid, et lhevad lossi aeda kaklema, sest uel ju ei saanud. Aias aga judis Emmi neid lahutada. Kui Jaanus Tamebetiga vravatest vlja ratsutasid, ksis Tambet pojalt, et kas ta tahab jrgmine kord kaasa tulla. Jaanus ksis prast, et kas ta vib mnikord ksi hobusega metsa sitma minna. Tambet ksis, et kas ta lheb ka mnikord lossi. Jaanus vastas jaatavalt. Jaanus kis peaaegu iga pev lossi juures lbutsemas ja ka ppimas.
Kristlased ei kahelnud paganate jumalate(kurivaimude) olemasolus. Eestlaste 13. sajandi alguse uskumused taandatakse animismiteooria alla. Ürgvanade uskumuste järgi olid pühad vanad hiied(surnute asupaigad). Henrik kirjutab, et eestlased harrastasid rituaalselt kannibalismi: sõid oma vastaste rinnust väljakistud südame. Süda nagu verigi kujutas endast erilist jõukontsentraati. Henriku kirjelduste kaudu ei saa väita, et milline oli paganate seos Tarapitaga- jumalus oli ta kindlasti; võimalik, et sõjajumal. Henrik toob jumala nime kui palvehüüuna(Taar avita). Eestlastel puudus panteon, aga nad tegelesid ennustamisega-liisu heitmine(jumal saab avaldada oma tahet). Baltimaade rahvastel oli enne saksa-taani vallutusi kokkupuuteid ristiusuga nii Idast kui Läänest- arheoloogilised ja keeleajaloolised materjalid. Arheoloogiliste materjalidega ei ole võimalik otseselt määrata ristiusu mõju ja levikut
Erni Hiir, August Jakobson, A. Kivikas, D. Palgi, J. Sütiste, Oskar Urgart jt Arbujad (antoloogia "Arbujad" (1938), koostaja Ants Oras) B. Alver, Heiti Talvik, B. Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud. Mismoodi erineb Tarapita N-E ja Siurust? Tarapita on mingis mõttes ebamäärasem. Rühma eeskujuks oli Clanté esteetilisi seisukohti hakatakse rõhutatult seostama poliitiliste ja sots vaadetega ja sellel on tugev vasakpoolne kallak. Tarapitaga koos tuleb 20ndate aastate alguses tugev pol ja sots kirjanduse laine, aga see jääb lühiajaliseks. Tarapita puhul peab rõhutama ka seda, et tegemist on teatava avangardihõngulise esteetilise programmi manifesteerumiskatsega ja seda võib nimetada sotsiaalekspressionismiks. See, millele T rühmitus rõhub on suuresti hilisem ekspressionismi faas ja see on poliitilisema konnotatsiooniga. Siurus on midagi teisiti, on midagi, millele on Tarapita teatav vastulause. Tarapita-aegne
See müüs hästi, eriti meeldis noortele. 1918.a-l ,,Eelõitseng" koondlooming varasemast. Ka ,,Sinine puri"- luulekogu. (Adson hakkas ka seal seltskonnas luuletama.) Leidis murdeluule (avameelsed). Visnapuule ja Gailitile ei meeldinud Underi erootilised luuletused. ,,Sinises tualetis daam" kriitika Underi suhtes, mille kirjutas Gailit. Ka Kitzberg kritiseeris. Adson ja Under lahkusid. Hiljem ka teised. Aga Under oli kuulus! Ühines Tarapitaga, millel ilmusid samuti albumid ja luulekogud. Koos Adsoniga nad reisisid. ,,Veri valla" ja ,,Pärisosa". Tarapita vastandus ju rahavõimule ehk tõusiklusele. Under tõlkis ka. 1923. a-l aga lahutus. Lõpuks said Adson ja Under leivad ühte kappi panna. Paari luuletuse analüüs "Ekstaas" Ah! Toredaim on elamine maine ja vägev vere surematu püüd! Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd! Ma iial polnud kaaluv ega kaine. Ju jalgel maas kui kähar vahulaine
Ta oli kaugel ümberringi vaese rahva arst, keda kui imetegijat austati. Tema ise ei salanud ilmaski rohtude loomulikku arstimise jõudu ega püüdnud nõiakunstniku nime saada. Siiski uskusid talu-pojad kindlasti, et ta üleloomulikke asju tunneb 34 ja vaimudega läbi käib ja austasid teda seda enam. Niisugune mees oli Prohveti-Pärt, -- üks pimeda keskaja vähestest valgusekujudest. VI Ähkides jõudis Jaanus oma koorma ja seltsiliste -- Emmi, hobuste ja Tarapitaga üksiklase koopa juurde, kus ta ikka veel uimase Oodo pehmele murule asetas. Prohveti-Pärdile seletas ta lühidalt, mis sündinud oli. Vanamees katsus veidi junkru pead ja liikmeid, kadus siis koopasse ja tuli varsti tagasi, käes läbipaistva märjukesega täidetud klaasike. Selle klaasikese suud hoidis ta Oodo nina ees. Kui minestanud poisile märjukese hais ninasse oli tunginud, hakkas ta kõhe liigutama, tõmbas korra sügavasti hinge ja lõi silmad lahti. «Ta ärkab elusse
annaabi.ee 
