SWING Swing Dzässmuusika stiil Sai alguse 1930. aastatel Swingimuusikat esitavad mitmed pillid Big band Erinevused võrreldes traditsioonilise dzässiga Rohkem esitajaid Orkestris rohkem muusikuid Improvisatsioonivaesem Kasutatakse ka tantsumuusikaks Tuntud swingimuusikud Benny Goodman (1909-1986) Count Basie (19041984) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Glenn Miller (19041944) Click to edit Master text styles Second level
Svingmuusika kõlas nii tantsusaalides, muusikalides, kinolinal, kui ka raadios Svingis sulasid ühte kaks tendentsi – orkestraalne ja solistlik MIS TEEB TRADITSIOONILISEST JAZZIST SVINGI? Jazz-muusika esitajaid oli korraga rohkem, st svingorkestris oli rohkem muusikuid, kui traditsioonilistes jazz-ansamblites Sving on improvisatsioonivaesem – Meloodiad olid kas originaalloomingud või arranžeeringud populaarsetest lauludest, enamasti bluusidest Svingmuusikat kasutati ka tantsumuusikaks Svingi harmoonia erines eelnevate jazzi alaliikidega lih tsama, ker-gema ja euroopalikuma harmoonia poolest BIGBÄNDID Svingiajastul kujunesid välja uut tüüpi jazz-koosseisud bigbändid Põhjuseks oli vajadus suuremate ning võimsama kõlajõuga orkestrite järele, mis kõlaksid hästi suurlinna uutes tantsusaalides ja meelelahutuskohtades Arranžeerimispõhimõtted suurele koosseisule töötas välja mustanahaline pianist ja orkestrijuht Fletcher Henderson
dzässmuusika stiil dixieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong. 1920ndad Count Basie Aastaks 1920 oli dzäss läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. 1930ndad 1930ndatel sai alguse sving - uus ajstu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri - Big Bandi - teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ning Stephane Grapelli. 1940ndad Ornette Coleman 1950ndad 1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas dzässi igasugustest piirangutest (k.a. need, mis olid dzässmuusikale iseloomulikud). Nüüd polnud
1920. aastatel kujunes uus vorm Dixieland, mis eelkõige oli esitatud valgete poolt. Paul Whitemani orkester oli selle vormi kõige populaarsem tantsuorkester. 1930ndail sai alguse sving. Dzässkeskus kandus Chicagost New Yorki. Sving esitavateks pillideks olid klarnet, saksofon, trompet, klaver, kontrabass ning trummid, mis olid koondatud orkestrisse ehk big bandi. Peamised erinevused traditsioonilise dzässiga oli see, et muusika oli nüüd vähem improviseeritud, svingi hakati kasutama tantsumuusikaks ning ka esitajaid oli korraga rohkem. 1940ndail sai Bepop alguse. Bebop'i teket seostatakse osa mustanahaliste muusikute protestiga swing'i vastu(swing oli liiga kommertslik). Saadi kokku klubides, kus toimusid igasugused jam session'id, improviseeriti ning nii kasvaski välja uus stiil. 1950. aastatel sai alguse free jazz, mis vabastas dzässi igasugustest piirangutest- polnud enam kindlat taktimõõtu jne. Kuulsaim dzässmuusik 1950ndatest aastatest oli Ornette Coleman.
sajandi algust, mil loodi dzässi eelkäija R agtim e , mille kõrgperiood oli 1897 1917aastatel. 1920. aastatel kujunes uus vorm Dixie land, mis eelkõige oli esitatud valgete poolt. Sving 1930ndail sai alguse sving. Sving esitavateks pillideks olid klarnet, saksofon, trompet, klaver, kontrabass ning trummid, mis olid koondatud orkestrisse ehk big bandi. Peamised erinevused traditsioonilise dzässiga oli see, et muusika oli nüüd vähem improviseeritud, svingi hakati kasutama tantsumuusikaks ning ka esitajaid oli korraga rohkem. Bepo ja Free J azz 1940ndail sai alguse Be pop. Be bop'i teket seostatakse osa mustanahaliste muusikute protestiga s wing'i vastu(s wing oli liiga kommertslik). Saadi kokku klubides, kus toimusid igasugused jam s e s s ion'id, improviseeriti ning nii kasvaski välja uus stiil. 1950. aastatel sai alguse fre e jaz z , mis vabastas dzässi igasugustest piirangutest- polnud enam kindlat taktimõõtu jne. Dzässi suhtuti 20. sajandi algul väga
Anne Veski osales 2007. aastal Vene telekanali NTV saates "Sina, superstaar!". Anne Veski ansambli koosseisus on Virgo Veldi, Ivo ja Toomas Vanem, Ain Varts, Dagmar Oja, Kalle ja Indrek Tetsmann. ''Sina loed, ei muu'' See teos erineb teistest Anne Veski teostest väga, erinevus seisneb selles, et teosel on elektrooniline taustamuusika. Laulul on väga kaasahaarav ja rütmiline meloodia. Selline laul sobib hästi ka tantsumuusikaks. See laul meeldis mulle väga, sest on noortepärane. Laulu muusika on valminud koostöös Rolf Roosaluga. "Roosiaia kuninganna'' Vägagi kaasahaarav ja meeldejääv laul. Laulul on positiivne sõnum. Mõnus meloodia ja head sõnad. See laul sobib igas vanuses inimesele, nii noorele kui vanale. Muusikas on kuulda trummi. Ma arvan, et selle teose muusika on tehtud süntesaatoriga. Tegemist on samuti Anne
dzässi. Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. 1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. 1930ndatel sai alguse sving - uus ajastu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri - Big Bandi - teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ning Stephane Grapelli. Bebop oli dzässmuusika stiil 1940. aastatest. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad
armastab erilisi kõlavärve.Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dzässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust, sest just siis loodi dzässi eelkäija Ragtime. Aastaks 1920 oli dzäss läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1930. aastatel sai alguse sving uus ajastu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri Big Bandi teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. 1950. aastatel sai alguse free jazz, mis vabastas dzässi igasugustest piirangutest (kaasa arvatud need, mis olid dzässmuusikale iseloomulikud). Nüüd polnud dzässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Miles Davis Miles Dewey Davis III (19261991) oli USA muusik. Miles Davis pärines jõukast mustast kesklassi perest. Ta isa oli hambaarst ja ema muusikaõpetaja. 12-aastaselt hakkas ta trompetitunde võtma.
populaarne tantsumuusika. 1920. hakati jazzmuusikat halvustama ning muusikutel oli väga raske oma muusikat lindistada. Esimene mustanahaliste bänd, mis 1922. aastal plaadi väljastas, oli New Orleansis tegutsev Kid Ory jazzbänd. Uueks jazzi keskuseks oli sel ajal saanud New Orleansi asemel Chicago, kus tegutsesid King Oliver, Bill Johnson ja Bessie Smith. Kolmekümnendatel hakkas levima uus stiil nimega swing ja bändidest said big-bändid. Swing sai populaarseks ning see muutus populaarseks tantsumuusikaks. Euroopas hakkas jazz levima Prantsusmaalt kui moodustati kvintett nimega ,,Hot club of France." Euroopa jazzi nimetati ka mustlas-jazziks ja see oli segu ameerika swingist, prantsuse tantsumuusikast ja Ida-Euroopa folkloorist. Neljakümnedate algul hakkasid muusikud arendama populaarsest tantsu-jazzist keerulisemat muusikute-muusikat nimega bebop. Bebop oli mõeldud kuulamiseks ning seal kasutati kiiremaid temposi ja rütmilist segunemist. Kuue- ja
20. sajandi alguses loodi New Orleansis uus džässmuusika stiil dixieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong. 1920 Aastaks 1920 oli džäss läbi teinud suure arengu ja muutunud väga populaarseks. 1920. aastate kuulsamad džässmuusikud olid Bix Beiderbecke ja Paul Whiteman. 1930 1930. aastatel sai alguse sving – uus ajastu džässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud džässorkestri – Big Bandi – teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ja svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ja Frank Sinatra. Euroopa džässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ja Stephane Grapelli. 1940 info puudb. 1950 950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas džässi igasugustest piirangutest (kaasa arvatud need, mis olid džässmuusikale iseloomulikud). Nüüd polnud džässil enam taktimõõtu ning
Armstrong. Aastaks 1920 oli dzäss läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. 1930ndatel sai alguse sving uus ajastu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri Big Bandi teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ja Stephane Grapelli. 1940Ndatest aastatest on pärit dzässi muusikastiil bebop. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud
Armstrong. Aastaks 1920 oli dzäss läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. 1930ndatel sai alguse sving uus ajastu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri Big Bandi teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ja Stephane Grapelli. 1940Ndatest aastatest on pärit dzässi muusikastiil bebop. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud
on, kui ei ole veel nende eelmist albumit ka kuulnud. Nende muusikast arusaamine võtab võib-olla veidi aega. Nagu juba mainitud nende muusika on hüpnootiline. Paljud lood ei ole klassikalise ülesehitusega (salm-refrään-salm-refrään jne) vaid arenevad justkui ühest loost teiseks. Merriweather Post Pavilion ei ole argipäeva muusika, ta on selleks liiga eriline. Nende muusika on tihe, justkui sillerdaks, nagu selge allikavesi. Tavaliseks tantsumuusikaks seda nimetada ei saa, kes soovib, see tantsib, mõni nutab, mõni jääb mõtlisklema, mõni satub meeldivalt segadusse. Tegu ei ole kindlalt kerge kuulamisega, liiga palju erinevaid osakesi (hüpnootiline klaver, kitarr, süntesaator, vokaal, igasugused plõksud ja klõpsud jne).Mõned ei saagi aru mis on nende fenomen, nad ei saagi nende muusikast aru. Iga kord avastad uusi varjundeid, mis viivad ekstaasi. 10 punkti
Ilmalik Laul - Keskaegsest ilmalikust muusikast tuntakse kõige enam rüütlilaulu - Tekkist 11.saj lõpus Lõuna-Prantsusmaal(seal nimetati Trubaduurideks), Põhja- prantsusmaal(Truväärideks) ja Saksamaal(Minnesingeriteks) - Rüütlilaulikud tegutsesid õukondade juures tegeledes luuletamise ja laulmisega. Põhiteemadeks armastus ja sõjateenistus. Pillid * Keskaja muusika oli põhiliselt mõeldud laulmiseks, kuid laulude saateks ja tantsumuusikaks kasutati ka pille(pärit Bütsantsist Vana-Kreekast või Araabiamaadest) * Näppepillis: LAUTO, HARF, kandletaoline PSALTEERIUM jt. * Poogenpill FIIDEL(viuuli eelkäia) * Puhkpillid: erineva kujuga FLÖÖDID, kahekordse lesthuulega ŠALMEID, TROMPETID jm. * 9-10.saj Ilmusid kirikutesse esimesed ORELID Sain teada, et * Keskajast on kirjalikus allikais säilinud peamiselt kiriku muusikat. Kahtlemata oli ka mitte kiriklik
ning muutunud väga populaarseks. 20ndate kuulsamateks jazzmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ja Paul Whiteman 1930ndad: Neil aastatel sai alguse swing, mida peetakse ka uueks ajastuks jazzmuusika ajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud jazzorkestri Big Band´i teke. Big bandi koonduvad klarnet, saksofon, trompet, tromboon, klaver, kontrabass ja trummid. Swingiajastul oli väga tähtsal kohal rütm ja swingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Sel ajastul said tuntuks mitmed suurkujud nagu Duke Ellington ja Frank Sinatra. 1940ndad: 40ndate jazzi stiiliks oli Bebop. Nii rütm kui ka meloodia olid võrreldes swingiga tunduvalt keerulisemad. Vaadates minevikku, siis võib pidada bebopi küllaltki lärmakaks stiiliks. Kuulsaimad bebopi muusikud olid pianist Thelonius Monk , altsaksofonist Charlie Parker, ja trompetist Dizzy Gillespie. 1950ndad: Alguse sai Free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas jazzi
vallandus tantsubuum, mis hõivas kogu Läänemaailma. 25 Disco kui kümnendi teise poole domineeriv popmuusika: R&B disco (põhiliselt US, baseerus funk & soul traditsioonil). Eurodisco (Mandri-Euroopa konveiertooted, rütmiliselt lihtsamad), produtsendid domineerivad: Frank Farian, Giorgio Moroder; ansamblid: Boney M, Eruption, Cerrone. Funk-disco (püsis ka üle disco kadumise hetke, kuna oli mõeldud eeskätt tantsumuusikaks mustadele) Earth Wind & Fire, Kool & The Gang, Chic, Commodores. 26 1978 disco-film "Saturday Night Fever". Disco kõrgaasta. 1980 oli disco juba kadunud, kuid anti tõuge house-muusika tekkeks. Disco tuli retronähtusena taas populaarseks 1990ndatel koos house-muusika esilekerkimisega. 27
filosoofilise, erootilise, aga ka religioosse alltekstiga. Lauldi õukondades. 4. Saksamaal meistersingerite ühehäälne laul. koos nooditrükiga tekivad kodanlikud seltskonnalaulud 5. Inglismaal lautosaatel aariad e. soololaul. itaalia eeskujul inglise tekstiga madrigal. Instrumentaalmuusika. Kasutusel olid orel , klavessiini erinevad tüübid. Kasutusele võeti trompet ja tromboon, mis olid kasutuses linnamuusikute ansamblites, hiljem isegi kirikus. Ansamblimuusika oli enamasti tantsumuusikaks või lihtsalt seltskonna lõbustamiseks. Alates 16. sajandist oli mitusada aastat enesestmõistetav noodist laulmise oskus ja mitme pilli korralik valdamine.l6.sajandi lõpus hakati instrumentaalpalu nimetama ka sonata'ks ( sonare - kõlama ). Madalmaades oli ansamblimuusika rangelt polüfooniline , paljude eredate teemadega, mida imiteeritakse uutes lõikudes. (17. saj. Fuuga eelkäija). HÄÄLDUSED: Azincourt - azänku:r Boccaccio, Giovanni - bo'katso dzo'vanni
Kontsertstiil sai alguse Itaalias, rikaste kaubalinnade (eelkõige Veneetsia) kirikutes korraldatud uhketest kontsertidest. Seetõttu muutus professionaalsete muusikute staatus aina tähtsamaks. Muusikud töötasid õukondades, tegutsesid linnamuusikutena või mängisid/laulsid kirikukapellides (kapell – ansambel, muusikute rühm). Instrumentaalmuusika muutus iseseisvaks ja väga oluliseks žanriks. Varem oli tähtsamal kohal vokaalmuusika, pille mängiti laulude saateks või tantsumuusikaks, iseseisvaid instrumentaalteoseid kirjutati vähe. Barokiajastul loodi järjest enam teoseid soolopillidele ja väikestele ansamblitele. Neid mängiti õukondades, kirikuis ja linnakodanike kodudes. Üha rohkem hakati looma teoseid suurtele orkestrikoosseisudele. Orkestrid esinesid õukondlikel pidustustel, suurte pühade aegu kirikutes, ooperi- ja teatrimajades, linnaväljakutel ja parkides. Muusikažanrid Vokaalmuusika
selle sünnimaal. Tuleks siiski märkida, et ka Ameerikas oli džäss populaarkultuuri staatuses küllaltki lühikest aega, andes teatepulga edasi rock´n´roll´ile ja arenedes ise üsnagi kiires tempos kontsertmuusika seisuse suunas. Esimesi märke sellest võis näha juba 1930. aastate teisel poolel, kui džäss oli populaarkultuurina oma hiilguse tipul – Ellingtoni ja tema orkestri loomingut ei saa enam kuidagi lihtsalt tantsumuusikaks pidada. Tekkisid ka uued džässistiilid bebop ja progressiivne džäss, millest esimeses asetati pearõhk improviseerivale solistile väikeansamblis, teine aga oli suurte orkestrite muusikavool, 49 milles ilmnes suund kontsert- muusikale ja sümfoonilise muusika laadsele orkestrikäsitlusele. Selle suuna, mida on tihti ka sümfooniliseks džässiks kutsutud, tuntumad esindajad olid Stan Kenton ja Woody Herman oma orkestritega, mõlemad “valge” džässi esindajad. B
annaabi.ee 
