Kooritud spooni valmistatakse peamiselt kasest, millest saadakse hele, ühtlase värvuse ja sileda pinnaga materjal. Eestis valmistatakse kooritud spooni ka haavast, mujal ka teistest tiheda ja ühtlase puiduga liikidest. Höövelspoon Höövelspooni kasutatakse kõige rohkem puitplaatide dekoratiivseks pealistamiseks. Seetõttu pööratakse nii puiduliigi kui ka paku lõikesuuna valikul suurt tähelepanu puidu tekstuurile. Kõige ilmekama tekstuuriga on tangentsiaalselt lõigatud spoon. Väga väärtuslikuks hinnatakse muuhulgas juurespooni, pahaspooni, ebakorrapärase süüga puidust (näiteks karjala kasest) tehtud sasisalmilist spooni, puutüve hargnemiskohast lõigatud püramiidspooni, tamme- või plaatani säsikiirespooni. Höövelspooni tehakse tavaliselt niinimetatud vääris puidust kallimatest ja haruldasematest puiduliikidest. Pikkuses sorteeritakse spoonilehed 2,1 kuni 3,0 meetri pikkusteks ukse- ja paneelilehtedeks ning
Eeldades, et sisemine raadius a = 5 tolli ja välimine raadius b = 8 tolli, surveanuma materjaliks on ASTM36 teras. Seda sorti terase tugevuspiir on 36 ksi = 3600 psi = 248211360 Pa. Tugevuspiir näitab, kui suurele rõhule antud materjal vastu peab, ilma et ta ei deformeeruks lõplikult. 36 ksi on viimane piir, millest ASTM36 teras peale rõhu eemaldamist originaalkuju taastab. Kaks koormusandurit, mis on ühendatud tangentsiaalselt sisemisele ja välimisele raadiusele mõõdavad järgmised pinged Et r =a = 0.00077462 Et r =b = 0.00038462 maksimaalsel vajalikul rõhul. Pinge näitab materjali originaal ja rõhu tagajärjel tekitatud oleku erinevust. Pingel ühikud puuduvad ja arvutatakse valemiga kus, on pinge on materjali algne pikkus. on materjali pikkus rõhu all. Lahendus
sileda pinnaga materjal. Eestis valmistatakse kooritud spooni ka haavast, mujal ka teistest tiheda ja ühtlase puiduga liikidest. Höövelspoon Höövelspooni lõikamisel liigub nuga või tüvi telje suhtes risti või väikese nurga all. Höövelspooni kasutatakse kõige rohkem puitplaatide dekoratiivseks pealistamiseks. Seetõttu pööratakse nii puiduliigi kui ka paku lõikesuuna valikul suurt tähelepanu puidu tekstuurile. Kõige ilmekama tekstuuriga on tangentsiaalselt lõigatud spoon. Väga väärtuslikuks hinnatakse muuhulgas juurespooni, pahaspooni, ebakorrapärase süüga puidust (karjala kask) tehtud sasisalmilist spooni, puutüve hargnemiskohast lõigatud püramiidspooni, tamme- või plaatani säsikiirespooni. Juurespoon on raskesti töödeldav ja nõuab erialast meisterlikkust. Juurespoon on väga eksklusiivne ja kallis. Sellest tehakse kõrge- kvaliteedilist mööblit ja puitarhitektuuri. Pildil Biedermeier sekretär
kambium. Kambiumirakud on prosenhüümsed, ristlõikes lamedad, enamasti teritunud tippudega, õhukesekestalised, üleni protoplasmaga täitunud ja suuretuumalised. Juhtkimpudes esineb kimbu- ehk fastsikulaarkambium, juhtkimpude vahel, säsikiirtes võib tekkida kimbuvahe- ehk interfastsikulaarne kambium. Nende kahe kambiumi servad liituvad ja nii moodustub varres pidev kambiumsilinder (puittaimedel on see juba algusest peale). Kambiumirakud poolduvad nii tangentsiaalselt, andes uusi floeemi ja ksüleemirakke, kui ka radiaalselt, vältimaks kambiumirõnga katkemist varre jämenemisel. Puhkeperioodide ajal on kambium enamasti ühekihiline. Ksüleem sisaldab trahheiide ja trahheesid. Vanimad ksüleemi elemendid (trahheiidid)
• Meridiaanid ja paralleelid ristuvad alati • Projektsioon võib olla puuteprojektsioon, mille puhul 9 moondevabaks jooneks on telgmeridiaan, või lõikeprojektsioon, mille moondevabadeks joonteks on Maasferoidil kaks telgmeridiaanist võrdsel kaugusel asuvat viimsega paralleelset joont • Projekteeritakse sferoidilt silindrile tangentsiaalselt telgmeridiaani suhtes • Moonutused esinevad telgmeridiaani läheduses ja suurenevad sellest eemaldudes • Sobib eelkõige põhja-lõunasuunalise ulatusega territooriumide kaardistamiseks [1] Joonis 9. Mercatori põikprojektsioon Mercatori kaldprojektsioon • Sama põhimõttega kui Mercatori põikprojektsioon • Lähtejooneks, mis kaardil kujutub sirgena, pole mitte telgmeridiaan, vaid suvalise suurringi kaar
145. 146. 147. Plaatsoojusvahetiga pastörisaatori kuumavee sõlm 148. 149. 150. Desodoraator 151. Mõnedel plaataparaatidel tootest maitse- ja lõhvavigade põhjustavate ainete eemaldamiseks vaakumi all. Desodoraatoris juhitakse kuum toode kas 14 regeneratiiv- või pastöriseerimise sektsioonist õhukese kihina tangentsiaalselt vastu desodoraatori vertikaalse silindri kujulise korpuse seina või pihustatakse. Vaakumpumba poolt tekitatud alarõhu mõjul hakkab toode intensiivselt keema ning 152. 153. 154. 155. Piima pastöriseerimise, separeerimise, normaliseerimise ja homogeniseerimise liin 156. 157. 158. 15 159. 160
füüsikalis-keemilised omadused Puidust risttahuka kahanemine (mõõtmetega 100mm) kahanemine kuivatamisel 10% Tangentsiaalselt: 2mm radiaalselt: 1mm Pikisuunas: 0,1mm 22. Mida nimetatakse puidu soojusjuhtivuseks ja milline on selle keskväärtus pikikiudu ning ristikiudu? Soojusjuhtivuseks nimetatakse soojushulka wattides, mis läbib puitmaterjali pindalaga 1m 2 ja paksusega 1m, kui vastaspindade temperatuuride vahe on 1 deg. Pikikiudu 0,31, ristikiudu 0,17. 23
Kõrrelisi on umbes 600 perekonda 900010 000 liigiga. On hinnatud, et taimekooslused, kus domineerivad kõrrelised, katavad umbes 20 % maakera maismaast. Kõrrelised on rohttaimed, kellele on omane seest õõnsad silindrikujulised varred, mis paiknevad varrel vahelduvalt. Lehel saab eristada lehetuppe, mis ümbritseb kõrt, ja lehelaba. Eri liikidel võib lehetupp olla nii avatud kui kinnine, viimasel juhul on lehetupe servad tangentsiaalselt kasvanud kokku. Kõrrelistele on omane (ehkki esineb ka teistes taimesugukondades) lehelaba ja -tupe üleminekukohas olev keeleke (näiteks päideroog) või karvaring (näiteks pilliroog). Lehelaba alusel võib teatud rühmadel eristada niinimetatud kõrvakesi, mis ümbritsevad mõlemalt poolt vart. Kõrreliste õisik on harilikult tipmine ja see koosneb osaõisikutest, mida nimetatakse pähikuteks. Pähikud võivad koosneda ühest või sageli mitmest õiest (kuni 20 [1]), millest
1)mehaanilised osevoolu pihustid. 2)Pihustatava keskonnaga pihustavad 3)kOMBINEERITUD PIHUSTID Mnindag vedelktuse pihustite pinnad on loetletud lk5.34 Einervaid tpi masuudi pihustatud skeemid. Mehaanilistes pihustites pihustamine toimub peamiselt ktuse kineetilise energia rhu all liikuva vedelktuse likumisel lbi vikeste avade, mis asuvad pihusti peas. Otsevoolu mehaniline pihusti on toodud joonisel 34 positsioonil "a". Ka tsentrifugaal judude abil saab toimuda, kui juhtida see ktus pletisse tangentsiaalselt (vaata skeem "b"). Ja kolmas pihustite tp on rotatsioo pihustid (joonis "c"). Pihustatava keskonnana kasutatakse, mille abil toimub pihustmina kasutakse kas hku vi veeauru. "D" on pihustamine kas hu vi veeauru kineetilise energia arvel. Teine variant on, kus on teokujuline karp. Kombineeritud pihusti. Positsioonil (joonis 35 lk.5) "a" on nidatud mehaanline pihusti. Poisitisoonil "b" siseneb masuut ja sealt tuleb hk vi aur. hk vi aur siseneb dsi (kinenendu ossa), hk vi auri kiirus liigub
Neuroni sünd:viimane mitoos.Neuritogenees:aksonite ja dendriitide väljakasvamine, aksonite navigeerimine sihtkudedeni. Neuroni programmeeritud surma periiod.Sünapsite moodustamine sihtkudedega. Neuronite diferentseerumine:neutrlasete geenide avaldumine. Ajukoore vassündinud neuroonid rändavad mööda radiaalgliia rakke. Peamiselt on uuritud neuronite rännet aju hallolluse kihtide moodustumisel. Ajukoore interneuronid sünnivad kõhtmises piirkonnas, rändavad ajukoorde tangentsiaalselt. Neuronite arvu kujunemine programmeeritud surma perioodidel. Neuronite programmeeritud surmaperiood toimub sünaptogeneesi ajal. Närvisüsteemist välja projitseeruvatel neuronitel määravad neuronite elu/surma neurotroofilised faktori, alias närvikasvufaktorid, mida toodavad innerveeritavad sihtkoed.NGF - närvikasvufaktor. Mudel, kuidas Sihtkudede neurotroofilised faktorid hoiavad programmeeritud surmaperioodil
Emailil on vahelduvvöödid ja paralleelvöödid. Emaili vastupidavus sõltub tema alla jäävast dentiinist. Emailil puudub võime regenereeruda. Dentiin koosneb põhiainest, mille läbivad dentiinikanalikesed. Dentiin on rakuvaba ning avaskulaarne kude. Dentiini põhiaine sisaldab kollageenfibrille ja mukoproteiine. Välimises kihis on valdavalt radiaalkiud, sisemises kihis paiknevad enamuses pikikiud. Odontoblastide vahele tekkivad Korffi kiududeks. Dentiini sisemistes kihtides tangentsiaalselt paiknevad Ebneri kiudud. Dentiinis seespool paiknevad kollageensetel kiududel kristallid, väljaspool – globulaarne ja interglobulaarne dentiin. Tsement katab hambajuurt ja hambakaela. Sisaldab 45-50% orgaanilisi ja 50-55% mitteorgaanilisi aineid, millest enamuse moodustavad kaltsiumfosfaat ja -karbonaat. Eristatakse kahte tüüpi tsementi – rakuline ja rakuvaba vorm. Veresooned puuduvad. Tsemendi toitumine toimub difusiooni teel periodonti veresoonte kaudu
absoluutselt kuiv 0 % Kahanemine ja paisumine Kui puitu kuivatada alla niiskuse küllastuspunkti, hakkab seotud vesi rakuseintest aurustuma, seega väheneb rakuseinte ruumala. Selline muutus puidus toob omakorda kaasa teatud pingeid materjalis. Puidu anisotroopsest ja kiulisest ehitusest tingituna on puitmaterjalide kahanemine kõigis kolmes põhisuunas erinev. Üldiselt võib kahanemise suhet kõigis kolmes põhisuunas kirjeldada järgmiselt: tangentsiaalselt : radiaalselt : pikisuunas 2 : 1 : 0,1 Puidu pikisuunas on kahanemine vaevalt märgatav. Puidu kuivatamisel niiskuse küllastuspunktist kuni absoluutselt kuivani (0%) on pikikahanemine olenevalt puuliigist 0,1...0,35%. Tüve ristisuunas on kahanemine tangentsiaal- ja radiaalsuunas erinev. Tangentsiaalne kahanemine on sageli ligi kaks korda suurem kui radiaalne, nende kahe suuna kahanemissuuruste suhet nimetatakse kahanemise anisotroopiaks.
• Kambiumirakud on prosenhüümsed, ristlõikes lamedad, enamasti teritunud tippudega, õhukesekestalised, üleni protoplasmaga täitunud ja suuretuumalised. Juhtkimpudes esineb kimbu- ehk fastsikulaarkambium, juhtkimpude vahel, säsikiirtes võib tekkida kimbuvahe- ehk interfastsikulaarne kambium. Nende kahe kambiumi servad liituvad ja nii moodustub varres pidev kambiumsilinder (puittaimedel on see juba algusest peale). Kambiumirakud poolduvad nii tangentsiaalselt, andes uusi floeemi ja ksüleemirakke, kui ka radiaalselt, vältimaks kambiumirõnga katkemist varre jämenemisel. Puhkeperioodide ajal on kambium enamasti ühekihiline. • Kõik koed, mida kambium toodab väljapoole, moodustavad teiskoore, sissepoole tekib aga teispuit. • Kevadel toodab kambium enamasti suure läbimõõduga trahheesid ja trahheiide, suvel ja sügisel aga väikese diameetriga kitsaid trahheiide ning rohkem puidukiude ja põhikudet.
(kald-) ja ekvaatorilise asumutaalse ning normaalse (püst-), kald ja põiksilindrilise projektsiooni vahel. Koonilised projektsioonid on valdavalt normaalsed (püstised). Silindrilised kaardiprojektsioonid sobivad eelkõige põhja-lõunasuunalise ulatusega territooriumite kaardistamiseks (Baltimaad tervikuna, Soome). · Põiksilindrilised kaardiprojektsioonid. Mercatori põikprojektsioon projekteeritakse sferoidilt silindrile tangentsiaalselt telgmeridiaani suhtes, mille tõttu väiksemad moonutused esinevad telgmeridiaani läheduses ja suurenevad sellest eemaldudes. Lamberti konformne (õigenurkne) kooniline kaardiprojektsioon sobib eelkõige ida-läänesuunalise konfiguratsiooniga alade jaoks nagu seda on eesti. Kaardid ja moonutused: · Konformsed- õigenurksed, kus lõpmata väikeste pindade kuju säilitatakse. Sellega tagatakse ka nurkade vastavus tegelikkusele. · Õigepindsed- ekvivalentsed
tehakse vahet normaalse (polaarse), horisontaalse (kald-) ja ekvaatorilise asumutaalse ning normaalse (püst-), kald ja põiksilindrilise projektsiooni vahel. Koonilised projektsioonid on valdavalt normaalsed (püstised). Silindrilised kaardiprojektsioonid sobivad eelkõige põhja-lõunasuunalise ulatusega territooriumite kaardistamiseks (Baltimaad tervikuna, Soome). Põiksilindrilised kaardiprojektsioonid. Mercatori põikprojektsioon projekteeritakse sferoidilt silindrile tangentsiaalselt telgmeridiaani suhtes, mille tõttu väiksemad moonutused esinevad telgmeridiaani läheduses ja suurenevad sellest eemaldudes. Lamberti konformne (õigenurkne) kooniline kaardiprojektsioon sobib eelkõige ida-läänesuunalise konfiguratsiooniga alade jaoks nagu seda on eesti. Kaardid ja moonutused: 1. Konformsed- õigenurksed, kus lõpmata väikeste pindade kuju säilitatakse. Sellega tagatakse ka nurkade vastavus tegelikkusele. 2. Õigepindsed- ekvivalentsed 3
Tekkinud kaardimoonutused on kas: õigenurksedkonformsed, õigepindsed ekvivalentsed, õigepikkuselised ekvidistantsed. Silindrilised kaardiprojektsioonid - Projektsioon sobib eelkõige põhja-lõunasuunalise ulatusega Põiksilindrilised kaardiprojektsioonid - Projektsioon sobib eelkõige põhja-lõunasuunalise ulatusega territooriumide kaardistamiseks. Mercatori põikprojektsioon (Gauss-Krüger) projekteeritakse sferoidilt silindrile tangentsiaalselt telgmeridiaani suhtes, mille tõttu kõige väiksemad moonutused esinevad telgmeridiaani läheduses ja suurenevad selllest eemaldudes. Lamberti konformne (õigenurkne) kooniline kaardiprojektsioon Mercatori põiksilindrilise projektsiooni järel ongi enamlevinud kooniline projektsioon, mida kasutatakse topograafiliste kaartide valmistamiseks. Sobib eelkõige idaläänesuunalise konfiguratsiooniga alade jaoks, nagu seda on ka Eesti. 9. Eesti baaskaardi TM (Transversal Mercator) projektsioon
annaabi.ee 
