Kuigi nende populaarsus seisneb kaunis lehestikus, ei jää märkamatuks ka sihvakad õisikud. Lehed võivad olla rohelised, hallid või sinakad. Sortide hulgas esineb ka kahevärviliste lehtedega hostasid. Hostad eelistavad poolvarjulist kasvukohta, kuid niiskemal mullal kasvavad hästi ka päikesepaistel, võivad kasvadad ka varjus. Vajavad sügavapõhjalist parasniisket huumusrikast mulda. Kuival liivmullal jäävad kiduraks. Hostad on väga pikaealised talvekindlad püsililled, mille dekoratiivsus aastatega vaid suureneb. Hostad on oma ilusate lehtedega nägusad püsilillepeenras, ääristamena, rühmiti murus, basseinide ja veesilmade ääres, kalmistul. Hosta lehed leiavad tihti kasutust lilleseadetes. 9. Härjasilm Härjasilmad kuuluvad tuntumate aia- ja loodustaimede hulka, mida aedades laialdaselt kasvatatakse. Valgete õitega sortide kõrval armastatakse ka värviliste õitega roosat neitsikummelit
(vähemalt 6-10mm). · Poogitud puud on kindlasti õrnemad kui nende maapinnal kasvavad sõbrad. · Tüvele poogitud võrad on õrnemad tuule sasimise suhtes kui maapinna lähedale poogitud taimed. · Et taim saaks kindlalt juurduda, tuleb ta juurdumise lõpuni 2+kepiga toestada(2-3 aastaks). Vegetatiivselt paljundatud sirelid: Säilitavad hästi emataime omadusi Har. sireli juurevõsundid moodustavad tugevaid võsundeid Ei ole esimestel kasvuaastatel talvekindlad Neile poogitud sorte ei või kasutada veget. paljundamiseks look- ja rennvõrsikutega Kasutatud kirjandus 1)Sirelid, Vladimir Kalva, (1988) Tallinn. Valgus. lk 175 2)Puittaimede pookimine ehk vääristamime. ·) http:// www.karner.ee/puittaimede-pookimine-ehk -vaaristamine-2 / 3) Calmia: Hariliku sireli pookimisest. http://www.calmia.ee/Taimed/Sirel/vulgaris. Lõpp
Toestamiseks kasutatakse potti torgatavaid tugesid, mille külge taimed seotakse (Kivistik &. & Kivistik, 1996). KOKKUVÕTE Viinapuid kasvatatakse maailmas põhiliselt kahel suurel eesmärgil: veini tootmiseks ja lauamarjade saamiseks. Kuid on ka kolmas võimalus: viinapuud oma kauni lehestikuga on ilusad ronitaimed, varjamaks päiksepoolseid seinu, samas saab neilt ka maitsvaid marju. Dekoratiivsel eesmärgil kasvatades on eriti oluline valida aeda talvekindlad sordid. Eesti tingimustes on sortide valik muidugi piiratud, kuid siiski leidub ka selliseid, mis peavad vastu meie talvekülmale, ilma et taimi peaks talveks katma. Selleks, et viinamarjakasvatusega algust teha, on vaja mõningaid algteadmisi viinapuude morfoloogiast, kasvunõuetest ja hooldamise iseärasustest. Seda kõike pole võimalik ühes lühireferaadis käsitleda, kuid eesti keeles on välja antud mitmeid raamatuid, kust saab nõu ja abi selle kohta, kuidas Eesti
Teiselt poolt talub näiteks harilik mänd ka liigniiskeid kasvukohti (raba). Lõimise poolest on sobivateks kasvukohtadeks liivad kuni saviliivad. Rasketel tihedatel savimuldadel ohustavad mände mitmed seenhaigused, näiteks võrsevähk. Sobiv mullareaktsioon võib kõikuda neutraalsest mõlemas suunas, seda eriti hariliku männi ja mägimänni puhul. Käesolevas õppematerjalis esitatud liigid ja nende sordid on meie tingimustes ka talvekindlad. Männid on ühed sobivamad okaspuud haljastuses ning enamik neist taluvad ka linnatingimusi. Põõsakujuline mägimänd ja tema sordid (valida tuleks madalad sordid, kuna põhiliik kasvab siiski liiga kõrgeks) sobivad lausistutusena suurte hoonemassiivide tasakaalustamiseks, aga ka foonitaimeks, grupi- ning üksikpõõsaks. Sageli on haljastajad hädas seemnest paljundatud, silma järgi väljasorteeritud ,,madalate" taimede majandamisega,
4 Ida- Hüatsint (Hyacinthus orientalis) on põhiliik, millest on aretatud iluaianduse tarbeks väga suurel hulgal pea kõikides värvitoonides õitega sorte, s.h. täidisõielisi. Enamiku hüatsindisortide eellane ise on kuni 20 cm kõrgune väikeste õite ja hõredate õisikutega taim, mis toodi Euroopasse 16 saj. Hüatsint on suurepärane lõikelill. Eestis kasvatatakse neid rohke peenralillena, kuna nad on üsnagi talvekindlad. Aias õitsevad hüatsindid mais, kuid neid on ka lihtne ajatada, mis võimaldab õieilu nautida talvekuudel. Lillepotis õitsema ajatatud hüatsint võib olla kauniks jõulukingiks sõpradele. Parim mugulate mahapaneku aeg Eesti oludes on august september. Parimaks talvitumiseks on soovitav pärast pinnase külmumist hilissügisel hüatsintide kasvukohale asetada talvekate. Katte võib eemaldada kevadel, kui päevane õhutemperatuur on püsivalt üle null kraadi
viljakama pinnasega metsades. Saartel kasvab kohati ka sarapikke, mis on tekkinud kunagiste puisniitude asemele. Poest ostetud sarapuupähklid on tavaliselt aga pärit istandustest, kus kasvatatakse suureviljalisi, enamasti hübriidseid sorte. Meil algas sarapuu uurimise ja sordiaretuse kõrgaeg läinud sajandi 50. aastatel. Aga loodusest valitud suuremate pähklitega kloonid ei viljunud sugugi igal aastal ning lõunapoolsete sortidega saadud ristandid polnud küllalt talvekindlad. Tasapisi jäi aretustöö soiku. Ainsa mälestusena sellest ajast on järel ‘Alli’, suurte pähklitega põõsas Alli Süvalepa aias. Nõnda on harilik sarapuu meil ikka jäänud metsapõõsaks. Kuid rahva pähkliisu oli vahepeal nii suur, et tuli kehtestada lausa tooreste pähklite kogumise keeld. Enne septembri keskpaika ei tohtinud keegi korjamismõttega samme sarapikku seada. Veel 1968. aastal selgitas Eesti
* Rahvuslikku ideoloogiat ei saa l e i u t a d a, see tuleb avastada. Ainult nii on see elujõuline, permanentne, ja viib rahvast edasi. Ideoloogia looming seisneb olevate igaveste ideede avastamises rahva hinges ja olustikus ning nende aren- damises tõenäoste ja taotletavate tulevikutähiste suunas. Nagu taimekasvataja- sordiaretaja valib terava silmaga algupärasest, oludega kohanenud populatsioonide segust põllul jõulisemaid liine, mis on jõudlusvõimelised, seisu-, haiguste- ja talvekindlad, kõrgemakvaliteedilised; nagu ta siit veel edasi jõuab nende ristlemisega ka võõra õietolmuga, pookides pärismaisele jõulisele taimele pärandatavaid omadusi kõrgarendeilt, — nõnda peaks käima ka rahvusliku ideoloogia — ja rahvusliku kultuuri — loomine. Kui rahvuslik ideoloogia tahab olla tõesti rahvuslik, mitte kunstlik ja peale sunnitud, siis on tema alusteks: rahva sotsiaalne struktuur, rahva iseloom, maa ajalugu ja asend
· Jagamisega · Pookimise teel 27.04.2016 Marje Kask 9 1. osa SEEMNETEGA PALJUNDAMINE 27.04.2016 Marje Kask 10 Seemnetega paljundamise eelised · Odavam ja lihtsam kui vegetatiivne paljundamine. · Seemikutel tugev juurestik ja hea vastupidavus. · Kohastumus antud kliimatingimustes ja mullas kasvamiseks. · Seemikalustele poogitud puud on talvekindlad, kuid kõrge kasvuga. 27.04.2016 Marje Kask 11 Seemnetega paljundatud taimede puudused · Sordid ei anna seemnetega paljundades 100 % emastaimega identseid järglasi. Järglased võivad olla nii põhiliigi, sordi kui ka vahepealsete tunnustega. Emataime omadused säilivad enam püramiid- ja keravormidel ning punaselehiste vormidel. Kollast värvi ja lõhislehelisust antakse edasi halvasti. Sorditunnuseid antakse edasi paremini, kui
Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=10828. 08.08.2013. 1.16 Hosta (Hosta) Konkreetne liik: fortunei hosta 'aureomarginata' (Hosta fortunei 'aureomarginata') (joon. 31, joon.32) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-55 cm, laius 90-120 cm. Taime välislaadi kirjeldus: suur lehtdekoratiivne puhmas. Lehed: sügavroheline, kuldne, varieeruv. Südajad kuni odajad. Õied või õisikud: lillakad, sirelilillad. Liigi eritunnused: pikaealised, talvekindlad taimed. Aastatega dekoratiivsus kasvab. Kasvukoha nõuded: viljakas, niiske kuid mitte liigniiske muld. Vajab varju külmade tuulte eest. Parim on kergelt happeline või neutraalne muld. Liiga kaltsiumirikastel muldadel muutuvad lehed kollakaks. Poolvarjuline, niiske mulla puhul ka päikseline kasvukoht. Kevadel tuleks multsida. Kasutamine haljastuses: püsilillepeenras, ääristaimena, rühmiti murus, basseinide ja veesilmade ääres, kalmistul. Joonis 31
langust kuni -25C (har. jugapuu, har. robiinia, valgepöök, har. pöök). IV – väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni -15C (ranniksekvoia, mammutipuu, virsikupuu, har. pukspuu, küpressid). V – troopikaliigid. Äärmustemperatuuride mõju metsale Metsakasvatuses omavad tähtsust madalad (alla 0C) temperatuurid ja väga kõrged temperatuurid vegetatsiooniperioodil ning tugevad talvekülmad. Eesti peamised metsapuuliigid on enamasti talvekindlad ja tavalised talved neid reeglina ei kahjusta. Talvekindlus oleneb liigi omadustest, taime vanusest ja keskkonnatingimustest, eeskätt ilmastikust, vee- ja toiterežiimist ning mulla omadustest. Talvekindluse omandavad taimed sügisel ja talve algul, mil nende elutegevus kohaneb kasvuperioodilt ümber puhkeperioodile. Esineb kahte külmakahjustust: külmumine talvel ja vahelduvast temperatuurist tingitud kahjustused kevadtalvel. Temperatuuri langemisel -40C-ni võivad kannatada tamm ja saar
pöök. IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni -15 kraadi: ranniksekvoia, mammutipuu, virsikupuu, har. pukspuu, küpressid. V Troopikaliigid Äärmustemperatuuride mõju metsale: Metsakasvatuses omavad tähtsust madalad (alla 0 kraadi) temperatuurid ja väga kõrged temperatuurid vegetatsiooniperioodil ning tugevad talvekülmad. Eesti peamised metsapuuliigid on enamasti talvekindlad ja tavalised talved neid reeglina ei kahjusta. Puittaimede talvekindlus oleneb liigi omadustest, taimede vanusest ja keskkonnatingimustest, eeskätt ilmastikust, vee- ja toiterežìimist ning mulla omadustest. Talvekindluse omandavad puittaimed sügisel ja talve algul, mil nende elutegevus kohaneb kasvuperioodilt ümber puhkeperioodile (talvetingimustele). Puittaimede talveks
langust kuni -250 C: har. jugapuu, har. robiinia, valgepöök, har. pöök. IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni -150 C: ranniksekvoia, mammutipuu, virsikupuu, har. pukspuu, küpressid. V Troopikaliigid Äärmustemperatuuride mõju metsale Metsakasvatuses omavad tähtsust madalad (alla 0º C) temperatuurid ja väga kõrged temperatuurid vegetatsiooniperioodil ning tugevad talvekülmad. Eesti peamised metsapuuliigid on enamasti talvekindlad ja tavalised talved neid ei kahjusta. Puittaimede talvekindlus oleneb liigi omadustest, taimede vanusest ja keskkonnatingimustest, eeskätt ilmastikust, vee- ja toiterezìimist ning mulla omadustest. Talvekindluse omandavad puittaimed sügisel ja talve algul, mil nende elutegevus kohaneb kasvuperioodilt ümber puhkeperioodile (talvetingimustele). Puittaimede talveks ettevalmistumisele avaldavad välistingimustest mõju õhu ja mulla temperatuur, niiskus ja päikesekiirgus
langust -10...-15 C: euroopa kastanipuu, plataaniliigid, tulbipuu, ranniksekvoia, mammutipuu, har. pukspuu, küpressiliigid. V Troopikaliigid Äärmustemperatuuride mõju metsale Metsakasvatuses omavad tähtsust järgmised äärmustemperatuurid: madalad (alla 0º C) vegetatsiooniperioodil ja väga kõrged temperatuurid vegetatsiooniperioodil ning tugevad talvekülmad. Meie metsi moodustavad puuliigid on enamasti talvekindlad ja tavalised talved neid ei kahjusta. Puittaimede talvekindlus oleneb liigi omadustest, taimede vanusest ja keskkonnatingimustest, eeskätt ilmastikust, vee- ja toiterezìimist ning mulla omadustest. Talvekindluse omandavad puittaimed sügisel ja talve algul, mil nende elutegevus kohaneb kasvuperioodilt ümber talvetingimustele. Enne talve läbivad võrsed mitu arengufaasi. Esialgu on nad puitumata, rakud nõrgalt diferentseerunud ja varuained neisse ei kogune
annaabi.ee 
