saadeti juunis Poolasse, Owicimi, kus ta hukati. K.Pärsimägi viljeles õli- ja akvarellmaali ning monotüüpikat. Ta lõi fovistlikke, lokaalvärvustel rajanevaid intiimse meeleoluga figuurimaale, portreid, natüürmorte ja maastikke. Pärsimäe varaseist teoseist on tuntuim heledatooniline Autoportree kübaraga (1931, õli). Peagi muutus värvikäsitlus jõulisemaks ning kontrastsemaks, ruumilisus tajutavamaks: Maastik (1933), Petseri klooster (1934, õli). 1930 aastate keskel maalitud Talutuba soemüüriga, Kollased lilled sinisel (mõlemad maalid u.1935, õli) ja muud teised on säravad ja erksad. Kui värvigamma hiljem pehmenes, sugenes lähitoonide kooskõlasid (Natüürmort roosa päevavarjuga, Daam rohelises rohelisel - mõlemad 1936, õli). Viimaseis kodumaal valminud teoseis Isaportree ja Natüürmort (mõlemad 1937, õli) on vorm saavutanud senisest suurema plastilisuse. Pariisis loodud maalid on varaseimast õhulisemad ja varjundirikkamad - Nõjatuv akt (1938, õli, asub A
PILVINE PÄEV (PAUL BURMAN, 1928) TARTU VAADE (VILLEM ORMISSON, 1937) JAAN KOOORT (METSKITS ,1929) LAUD (EDUARD OLE, 1924) 3 KUNSTNIKKU TÜÜPI ESIMEST TÜÜPI KUNSTNIKUD SILMARÕÕMU-MAALIJAD (KARIN LUTS, KARL PÄRSIMÄGI, JAAN GRÜNBERG, KRISTJA TEDER) SEOTUD PARIISI KUSTI JA SEALSE VÄRVIMAITSEGA TALUTUBA SOEMÜÜRIGA (KARL PÄRSIMÄGI, 1935)) TEIST TÜÜPI KUNSTNIKUD MOTIIVIKS VAESEMA RAHVA ELU (ANDRUS JOHANI, NIKOLAI KUMMITS, KAAREL LIIMAND) KOLMAS RÜHM EESTILIKUD MAALID (EERIK HAAMER, JUHAN NÕMMIK, JOHANNES VÕERAHANSU) LÕKE (JOHANNES VÕERAHANSU, 1939) ARHITEKTUUR FUNKTSIONALISM OLEV SIINMAAEHITAS PÄRNUS ELEGANTSE RANNAHOTELLI
Kunstniku viimaseid joonistusi, nagu ka kogu tema loomingut, iseloomustab mõtisklev ellusuhtumine. Teosed ,,Kartulivõtmine" ,,Kardsepad" ,,Pakri eit" ,,Mälestused" ,,Puhkus rännakul" Kujundanud ja illustreerinud J.Liivi ,,Luuletused" ,,Kalmuneid" ,,Kalev kosjas" ,,Linnuse ehitamine" ,,Kalev kosjas" ,,Kalevipoja surm" ,,Ohver" ,,Pesu" ,,Pinkkond" ,,Linlane ja maamehed" ,,Sügavik" ,,Viru vanne" ,,Tuuslari sõdalased" ,,Väsimus" ,,Linda rööv" "Talutuba" "Hilja värav" "Vabadik" Kasutatud kirjandus Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 6 1974a. lk 429 http:://digikogu.ekm.ee/authors/author_id484
Nikolai Triik "Lennuk" 24. Nikolai Triik "Ulguv koer" 25. Nikolai Triik "Konrad Mägi portree" 26. Nikolai Triik "Ilse Menningu portree" 27. Konrad Mägi "Merikapsad" 28. Konrad Mägi "Pühajärv" 29. Konrad Mägi "Viljandi motiiv" 30. Konrad Mägi "Capri maastik" 31. Ado Vabbe "Kohvikus" 32. Ado Vabbe "Arlekiin" 33. Märt Laarman "Oleviste ja Niguliste" 34. Jaan Vahtra "Autoportree" 35. Eduard Ole "Laud" 36. Adamson-Eric "Autoportree" 37. Aleksander Vardi "Pariisi vaade" 38. Karl Pärsimägi "Talutuba soemüüriga" 39. Andrus Johani "Saunaminejad" 40. Andrus Johani "Töörahva rongikäik ..." 41. Kaarel Liimand "Poiss punastes pükstes" 42. Eerik Haamer "Ruhnu kalurid" 43. Eerik Haamer "Evakueeritavad" 44. Eerik Haamer "Perekond vees" 45. Elmar Kits "Öine Habaneera" 46. Johannes Saal "Lumi kogub aia äärde, valu minu südame "(Juhan Liivi portree) 47. Johannes Greenberg "Pajats" 48. Eduard Viiralt "Põrgu" 49. Eduard Viiralt "Kabaree" 50. Eduard Viiralt "Jutlustaja" 51
· teinud naisakti · ''Kohver vana saapaga'', ''Autoportree II'', ''Meesakt Narva taustal'' · Karin Luts · naivism, rikub perspektiivireegleid mõnikord, art deco · esimene silmapaistev eesti naiskunstnik · ''Comedie-Francaise'is'' · Karl Pärsimägi · foovide esindaja eesti kunstis · viimastel maalidel mustajuukseline modell juuditar? · Vangistati ja hukati koonduslaagris · ''Talutuba soemüüriga'' · Aleksander Vardi ''Montmartre'' · teist tüüpi kunstnikud realistlikud maalikunstnikud · motiiviks vaesema rahva elu, kujutasid realistlikult ja asjalikult · Andrus Johani ''Köögis'' · Kaarel Liimand ''Poiss punastes pükstes'' · kolmas rühm rahvuslikult meelestatud · kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive · tööteema, seotud idüllilisema maa-olustikuga · Eerik Haamer · kujutab kalureid
Korduvad motiivid on tegelikult iseloomulikud kogu Eesti rahvaloomingule -- neid võime kohata nii regilauludes, vöökirjades, puunikerdustes kui mujalgi. Arvatakse, et meie vanimad tantsud olid meeste tantsud, mille väljanägemine ja saatemuusika on üsna lihtsad. Nende hulka kuuluvad põhiliselt igasugused matkimistantsud, enamasti saba- või rühmatantsud, milles osaleb kindel arv tantsijaid. Vanemal ajal tähendas tants seda, et käidi ringis mööda suuremat talutuba ning lauldi näiteks "Vares vaga linnukene" jt. ringmängulaulusid. Eestlane elab tantsudele kaasa pigem sisemiselt, selle asemel et väljendada oma tundeid eba- või ülemäärastes liigutustes. Ent Eesti rahvatantsude aeglasel loomul võib olla teinegi põhjus. Etnograafilisi rahvatantse kirjutati üles peamiselt vanade inimeste juhatuse ja ettenäitamise järgi, kes ju ise tõenäoliselt vanadusest tingituna vaevaliselt tantsisid ja rohkem maa küljes kinni olid
figuure. Korduvad motiivid on tegelikult iseloomulikud kogu Eesti rahvaloomingule -- neid võime kohata nii regilauludes, vöökirjades, puunikerdustes kui mujalgi. Arvatakse, et meie vanimad tantsud olid meeste tantsud, mille väljanägemine ja saatemuusika on üsna lihtsad. Nende hulka kuuluvad põhiliselt igasugused matkimistantsud, enamasti saba- või rühmatantsud, milles osaleb kindel arv tantsijaid. Vanemal ajal tähendas tants seda, et käidi ringis mööda suuremat talutuba ning lauldi näiteks "Vares vaga linnukene" jt. ringmängulaulusid. Eestlane elab tantsudele kaasa pigem sisemiselt, selle asemel et väljendada oma tundeid eba- või ülemäärastes liigutustes. "... Kui aga tuleb muusikas või liikumises mõni tõus, pööre või jalgade rõhuline löök, siis korraks nagu kaob tantsija vaoshoitus ja avaneb äkki temas sügaval varjusolev. Nii pöörded kui ka jalalöögid käivad kiiresti ja jõuliselt, muutub rüht ja ilme, tundub nagu
(www.restaureerimine.ee) 20 LISA 5 Tool 1880. aastast. (www.erm.ee) 21 LISA 6 Eesti vanim talukirst aastast 1724. (www.estonica.org) 22 LISA 7 Eesti talutuba. (www.estonica.org) 23 LISA 8 Kamber. (www.estonica.org) 24
Mikiveri huvitav ühtse pingevälja loomine lavaruumi ja näitleja vastasmõju kaudu. Häid tulemusi andsid need otsingud Kruusvalli näidendite lavastustes. ,,Pilvede värvid" 1983. Mikiveri tõlgendus rõhutas mõtet, et eestlastele oli see võõras sõda, kus omaks ei peetud kumbagi vaenupoolt. Püüti säilitada väärikust ja kinni hoida põlistest väärtustest tööst ja kodumaa-armastusest. Lavastas selle vaikse teatri laadis. Lava avar, talutuba tähistasid vähesed mööbliesemed, merele viitasid laest rippuvad kalavõrgud. Monotoonne heli piltide vahel ängistustunde loomiseks. Koduarmastust väljendasid rahvalikud laulud ja pillimäng. Mängulaad napp ja karge, tundeliselt talitsetud. Vaatajani jõudis ajastu traagika tavaliste taluinimeste kõige argisemate toimetuste kaudu. 17. Merle Karusoo sotsioloogiline teater: peajooned, näiteid lavastustest, kirjeldage lähemalt üht lavastust.
ja tundelaenguga. Mikiveri huvitav ühtse pingevälja loomine lavaruumi ja näitleja vastasmõju kaudu. Häid tulemusi andsid need otsingud Kruusvalli näidendite lavastustes. ,,Pilvede värvid" 1983. Mikiveri tõlgendus rõhutas mõtet, et eestlastele oli see võõras sõda, kus omaks ei peetud kumbagi vaenupoolt. Püüti säilitada väärikust ja kinni hoida põlistest väärtustest tööst ja kodumaa-armastusest. Lavastas selle vaikse teatri laadis. Lava avar, talutuba tähistasid vähesed mööbliesemed, merele viitasid laest rippuvad kalavõrgud. Monotoonne heli piltide vahel ängistustunde loomiseks. Koduarmastust väljendasid rahvalikud laulud ja pillimäng. Mängulaad napp ja karge, tundeliselt talitsetud. Vaatajani jõudis ajastu traagika tavaliste taluinimeste kõige argisemate toimetuste kaudu. 17.Merle Karusoo sotsioloogiline teater: peajooned, näiteid lavastustest, kirjeldage lähemalt üht lavastust.
- Katsetab maastikumaali, impressionismi, abstraktset kunsti - Huvitav A. Gailiti portree (istub kohvikus sigaretiga). - ,,Laud", ,,Reisijad" õli - 1931 võitis Eesti kultuurkapitali portreevõistluse J. Simmi portreega (dirigent hoogsalt dirigeerimas) K. Pärsimägi - Jäi sõja puhkedes Pariisi - 1941 vangistatud sakslaste poolt, saadetud Poola surmalaagrisse, hukkus seal. - Kasutanud juudi modelle (40ndatel Pariisis) - Tüüpiline töö ,,Talutuba soemüüriga" (oma ema, talu Võrumaal), heledad värvid, näha läbimaalimata pinda (vovism), lapsepärane - Võimalik et homo- portreed endast naiste riietes 14. Eesti arhitektuur 1902- 1980 Teistest kunstiliikidest hiljem G. Hellat - 1. Eesti arhitekt - Peterburi ehitusinseneride instituut - EÜSi maja Tartus 1902, jugendstiilis, hävinenud, tuletab meelde Norra püstpalkkirikute katuseid
Küpsenud leivad siluti üle leigesse vette kastetud käega ja kaeti puhta käterätiku või linaga, et koorik jääks pehmeks. Mõnel pool määriti ahjust võetud leivad üle kanamunakollasega. Hiljem viidi leivad sahvrisse hoiule. Enne tarvitamist pidi leib nädalat-paar seisma, et see oleks kõva ja peaks kauem vastu. Tihtipeale see nõue siiski ei kehtinud, sest kõik armastasid sooja, ahjust võetud leiba või ja piimaga süüa. Pärast leivategu oli talutuba meeldivat magusat rukkileiva hõngu täis. Magushapu leib ehk soojaveeleib Selline leib seisis kauem pehme ja maitses paremini. Igal perenaisel oli siin oma nipp. Vesi aeti keema ja sellesse segati rukkijahu nii palju, et sai paras paks tainas. Siis riputati peale üsna paks kord kuiva jahu ja kaeti puhta lapiga. Peale pandi veel sooje 9
KUNSTNIKUD Ado Vabbe, Märt Laarman, Arnold Akberg, Eduard Ole, Adamson Eric, Aleksander Vardi, jne. Kubismi mõjutused. Tema töid: ,,Kohvikus". Märt Laarman: ,,Oleviste ja Niguliste" Arnold Akberg: ,,Naine lapsega" Adamson Eric: ,,Lilled Vabadusplatsi taustal", ,,autoportree silmusega". Polnud ainul maalikunstnik, vaid ka tarbekunsti. Tegi ka keraamikat ,,Koopaelaniku serviis". Tegi ka nahast esemeid: rahakotte. Tegeles ka tekstiiliga. Karl Pärsimägi: ,,Talutuba soemüüriga" Richard Uutmaa: ,,Rukkilõikajad" Johannes Võerahansu: ,,Maastik hanedega" Eduard Viiralt: ,,Põrgu", ,,Virve". Tema töödes esines rahutus ja mitmekesisus. 30-datel toimus tema töödes rahunemine. Eklektiline ja fantaasiaküllane linna kujutamine jäi möödanikku. Kujutas loomi, näiteks ,,Lamav tiiger". Toimus stiililine rahunemine. Hando Mugasto tegi puugravüüre. Kristjan Raud Jaan Koort ja Anton Starkopf olid juhtivateks skulptoriteks
annaabi.ee 
