Mõisnikud püüdsid anda oma lastele hea hariduse. Paljud mõisnikud olid kultuurihuvilised ja käisid tihedalt läbi Euroopa haritlastega. Eestis sündisid ja kasvasid üles mitmed tolle aja tuntud riigitegelased, sõjaväelased, teadlased ning maadeuurijad. Hulk mõisnikke oli aga huvitatud mõisamajapidamise edendamisest. Nad kasvatasid ja aretasid tõuloomi, tõid mõisasse uusi aia- ja põllukultuure, kuivendasid maid, aretasid uusi viljasorte ja püüdsid uuendusi ka talupoegadeni viia. Iilmastik oli 17.-18.sajandil tänapäevaga võrreldas märkas kontinentaalsem ja põllumajanduseks ebasoodsam.Põllutöödeks sobiv aeg oli piiratum ning oht ikalduseks suurem kui varasematel või hilisemel sajanditel. Talurahva olukord Rootsi ajal Rootsi võimude katsed lähendada eesti talupoegade õiuslikku olukorda Rootsi vabade talupoegade omale lõppesid edutult. Talurahva olukord pärast Põhjasõda Suurem osa senitses kroonutalupoegi sattus
Tallinna linnamüür oli algselt 4 km pikk ja 46 torniga, praegu alles umb 2 km ja 26 torni. Tallinn oli Läänemere ümbruses üks võimsamaid linnu,linnamüür tugevam kui Stockholmil.Riia oli veelgi võimsam. See, et Tallinn oli hansaliidus andis suuri rikkusi. Ehitatud olid suured laohooned. Üheltpoolt müüdi toodang ära, aga veel rohkem saadi rikkust sellega, et viidi akup edasi Venemaale. ''Tallinn on ehitatud soolale''- soolaga kaubeldi kõige rohkem, sest see jõudis ka talupoegadeni välja. Kõike muud tehti ise aga soola ja rauda oli vaja. Sellepärast viidi seda Venemaale. Narva ei kuulunud Hansaliitu, kuna Tallinn ei lubanud. Narval väga polnudki vaja seda Hansaliitu kuulumist, sellest hoolimata kujunes ta rikkaks ja ilusaks linnaks. Miks hansaliidukaupmehed valisid oma vahepeatseks Tallinna mitte Narva? Tallinnas oli asjade ladustamine odavam Tallinnas, sest see kuulus Hansaliitu Keskajal linnas väga tähtsal kohal kaupmehed.Gildid- kaupmehi ühendavad ühendused
Mõisnikud püüdsid anda oma lastele hea hariduse. Paljud mõisnikud olid kultuurihuvilised ja käisid tihedalt läbi Euroopa haritlastega. Eestis sündisid ja kasvasid üles mitmed tolle aja tuntud riigitegelased, sõjaväelased, teadlased ning maadeuurijad. Hulk mõisnikke oli aga huvitatud mõisamajapidamise edendamisest. Nad kasvatasid ja aretasid tõuloomi, tõid mõisasse uusi aia- ja põllukultuure, kuivendasid maid, aretasid uusi viljasorte ja püüdsid uuendusi ka talupoegadeni viia. Infot võtsin: http://www.mois.ee/ajalugu/ http://et.wikipedia.org/wiki/Talu Ajalugu õpik 5. Klassile Autorid: Eha Hergauk, Mart Laar, Maria Tilk. Pildid leidsin: http://www.hanila.ee/gfx/pildid/polli/polli_talu1_peksar.jpg http://www.evm.ee/failid/Image/Sassi-Jaani%20talu.jpg http://static1.album.ee/files/09/711/large_16609711_jzUk.jpg http://www.elmaritalu.ee/img/talubanner_300.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/2/2f/Tooma_talu_Koguval.jpg http://blogi
kristlased. Katoliiklus võlgnes oma leviku edukale koostööle ilmalike valitsejatega, aga ka mõõdukusele. Piiskopkondade võrgustiku ja paavstivõimu toel pandi alus kirikule kui organisatsioonile. Kirikupeaks oli Rooma paavst. Esialgu olid paavstid võrdsed teiste kirikuprovintsidega, kuid hiljem hakkas nende autoriteet kasvama. Massiliselt hakati rajama kloostreid, esimesed neist 6. saj. Tänu kloostrite rajamisele sai ristiusk levida ka talupoegadeni. Gregorius VII, kelle eesmärk oli suurendada kiriku sõltumatust ilmalikest valitsejatest, pani alguse kirikureformile. Reformiga nõuti vaimulikelt tagasipöördumist kristluse algaegade lihtsuse ja vaesuse juurde. Hiljem kehtestati ka tsölibaaat. Ka keskaegne kunst ning arhidektuud oli usuga seotud. Roomast võeti kasutusele basiilika. Pühakud olid keskaja inimesele äärmiselt olulised. Nende imettegevasst väesse
keskpaigani. Kloostrid osalesid hariduse andmises, kuid need olid maarahva jaoks ka justkui uksed Jumalale lähemale pääsemiseks. Kõige lähedasemaks said rahvaga kerjusmungaordud: dominiiklased ja frantsisklased. Nende liikmetelt nõuti kloostri poolt kohaliku keele oskamist, et talurahvaga suhtlemine hõlpsam oleks ja et jumalasõna nende seas kiiremini ja arusaadavalt leviks. Samuti panid kerjusmungaordud suurt rõhku haridusele ja ilmselt olidki just nemad need, kes viisid kirjaoskuse talupoegadeni. Teiseks suureks põhjuseks, miks dominiiklased ja frantsisklased olid põlisasunikega nii headel suhetel, oli fakt, et kerjusmungad olid sama vaesed või isegi vaesemad kui talupojad ise. Nad elatusid armuandidest, mida kogusid oma rännakutel ja lisaks kõigele oli nende klooster avatud kõigile, kes sellega soovisid liituda, oli too inimene siis talupoeg või aristokraat. Enne reformatsiooni saabumist Liivimaale andis meile palju mõjutusi katoliku usk, mille
võrgustik ja paavstivõim. Kiriku pea oli Rooma piiskop e. paavst, kellele allusid kõik vaimulikud ja teatud aadlikud ning ka usklik lihtrahvas. 11.-12. sajandil viidi läbi kirikureform, mis nägi ette tagasipöördumise vaesuse ning kuulekuse juurde. Selle algatajaks oli paavst Gregorius VII, kelle eesmärgiks oli suurendada kiriku sõltumatust. Tasapisi kehtestati vaimulikele ka abielukeeld e. tsölibaat. Enamik kloostreid rajati maale ja nende levik viis ristiusu ka talupoegadeni. Benediktlaste ja tsistertslaste kloostrid, mis ei paiknenud linnas vaid maal ja olid seotud rohkem maaühiskonnaga. Kuid koos linnade arenguga tekkisid ka kerjusmunkade ordud, nt. frantsiskaani ordu. Selliste ordude eesmärk oli levitada alandlikkuse ja vaesuse sõnumit. Dominiiklaste ordu jälgis ka sarnast õpetust. Nende sihiks oli kõrvale kaldunuid tagasi tuua katoliikliku kiriku juurde, lähtudes vaesuse ideaalist. Frantsisklaste ja dominiiklaste ordud
1517 aastal kiriku uksele 95 teesi selle kohta, milles väideti, mis on katoliikluses valesti. Ta astus indulgentside müümise vastu. Indulgentsid on patupuhastuskirjad. Tema arvates on õndsaks võimalik saada vaid läbi pühakirja. Liivimaale levis reformatsioon 1521. Toimub pildirüüste vihase rahvamassi poolt, sest siinsed jutlustajad levitasid luterlikku maailmavaadet, mille järgi on pühad pildid jms väärtusetu, sest seda pole piiblis kirjas. Talupoegadeni reformatsioon ei ulatunud. Simon Wanradt ja Johann Koell, kes olid protestantlikud jutlustajad, kirjutasid katekismuse 1535, millest on säilinud vaid 11 lk. 12. Olukord Läänemere ruumis Liivi sõja eel. Millised riigid tugevnesid ja millised nõrgenesid. Gustav Vasa ja Ivan Julma ambitsioonid. Liivi sõja käik, põhilised sündmused ja sõja tagajärjed. Tugevnema hakkas Rootsi kuningavõim, valitsejaks Gustav Vasa. Ta moderniseeris
3. ei olnud abiväge, suletud ühiskond. Täisealisi mehi polnud piisavalt, ristirüütlitel oli aga pidev juurdevool Euroopast. 4. oli vaja veel võidelda ka taanlaste, venelaste ja rootslaste vastu, see oli kurnav. Positiivsed tulemused kaupmehed tulid, sellega Hansa Liit. Sellega rahanduslik kasum, kuid see oli vaid välismaalastele, mitte aga eestlastele. Eesti alad ühtsesse Euroopa kaubandusruumi. Areng põllutööriistad, haridus( enne 17ndat sajandit aga talupoegadeni mitte) tekkisid aga koolid linnades, algas haridutegevus. Geograafiliselt- ristiusk toodi läänest, see oli hea, sest see päästis meid venestamisest. Ristiusk oleks meie maale tulnud nii või teisiti ja oli hea see, et venemaa meile seda ei toonud. Vene õigeusu kirik oli venekeelne ja sellega sunniti keelt õppima. Eesti alad lülitusid Euroopa kultuuriruumi. Haridus, teadus, kultuur väga euroopalikud. Kõik positiivsed ilmingud aga on mõistetavad alles tänapäeval.
vastandust. Panus: ta grammatikas leidub mitmeid Viru jooni. Grammatika näited jäävad ladina-saksa raamidesse, ehkki kaasab rahvakeelseid vorme. Hornung oli koos kaasautoritega ka põhjaeestikeelse "Ma Kele Koddo ning Kirko Ramat'u" koostaja: evangeeliumid ja epistlid, katekismus, laulu- ja palveraamat ja jutustus Jeruusalemma hävitamisest. Kirikuraamatud aitasid kaasa eestlaste lugemisoskusele, sest osa raamatutest jõudis talupoegadeni. Forselius-Hornung lähendasid kirjakeelt rahvakeelele: nende tegevusega algas vana kirjaviisi aeg, mis kestis 19.saj keskpaigani, mil Ahrens esitas oma grammatikas uue ehk soomepärase kirjaviisi põhimõtted. 1. 18.saj I poole põhjaeesti kirjakeel 18.saj I poolt iseloomustab kirikuringkondade taotlus välja anda põhjaeestikeelset Uut Testamenti. Kogu 18.saj on hakatud kirjakeele ajaloos nimetama piiblikeele sajandiks
• Meeste töö oli tarbeesemete valmistamine ja naised ketrasid ja kudusid. • Linnades kogunesid või koondusid saksa soost käsitöölised tsunftidesse- käsitööliste ühingud. Sinna koondusid saksa töölised slp, et ei saaks eestlased neile tulusatele kohtadele tulla. Tekkisid nn tsunftijänesed, kes läksid linnadest välja mõisatesse tööle ja nende kaudu jõudis talupoegadeni käsitöö oskused ja tehnikad. • Saksa keelest on tulnud eesti keelde enamik tööriistade nimetusi nt haamer, höövel, saag, tangid. • Käsitöö tegemisel arvestas maarahvas alati põllumajandustööde tsüklilisusega. Mardipäevast jüripäevani harrastati käsitööd. Suve perioodil parandati tööriistu ja ehitustöid sai suvel teha. Suvel valmistuti ka talveks "rege rauta suvel, vankrit paranda suvel".
Palvetamine ja erinevate tööde tegemine. - Ühelt poolt oli klooster usukeskus, aga teiselt poolelt oli klooster kindlasti ka hariduskeskused. - Kloostrites toimus raamatute ümberkirjutamine skriptoorium raamatute ümberkirjutamise koht - Kloostrites olid ka raamatukogud - Kloostrid olid ka majanduskeskused neile kuulusid väga suured maavaldused, tulid kasutusele erinevad uuendused põllumajandustes kloostrites ( nende kaudu levisid uuendused talupoegadeni ) - Kloostrid olid omalaadsed sotsiaal- ja arstiabi keskused. Seal oli nt haigla ja apteek. Kloostrid hoolitsesid ka vaeste eest. Kloostrites olid ka palverändurite öömajad. Miks inimesed astusid vaimuliku ordu liikmeteks? 1) Soov teenida jumalat 2) Vanemate surve ( vanemad panid tütreid kloostrisse, kui kaasavara polnud anda, mõnikord saatsid vanemad tütre juba lapsena kloostrisse nunnade juurde õppima ) 3) Lesed läksid kloostrisse
kuigi teoorias pidi suletud olema. Klooster oli enne linnade teket kultuurikeskus. Need olid ainsad kohad, kus leidus raamatuid, sest seal kirjutati ka raamatuid ümber. Kloostrid olid ainsad kohad, kus jagati haridust kloostrikoolid. Eeskätt mõeldud tulevasele orduliikmele, kuid seal õppis ka neid, kes vaimulikuks saada ei kavatsenud. See oli ka põllumajanduslik suurettevõte, sest tal olid suured maavarad käes. Sageli võeti seal kasutusele uuem tehnika, mis levis talupoegadeni. Kloostrites hakati kasvatama marjapõõsaid ja viljapuid, kust traditsioon levis taludesse. Kloostrisse mindi, et jumalat teenida ning kuna noorematel poegadel ei jäänud tihtipeale muud üle (vanem vend päris isalt maa- ala, ja kui noorem rüütliks saada ei tahtnud, astus kloostrisse). Naised, kes mehele ei saanud, läksid ka kloostrisse. Üldised kloostrireeglid pani kirja juba püha Benedictus 6.saj: · Katseaeg Vaimulikuks saada tahtev elas kloostris samasugust elu nagu tema
annaabi.ee 
