Liivimaal oli ostmise kõrgaeg 1860-80, sellel ajal said Liivimaa talupojad võtta ka pangalaenu. Eestimaal toimus suurem talude päriseksostmine 30-40 aastat hiljem, sest talurahvas oli vaesem ja laenu oli ka raskem saada. Talupoegade aeglus talu välja osta tuli nende rahapuudusest ja sellega tulid enamast kaasa suured võlad. Väljaostmisega käis kaasas ka talude kruntimine ribapõllud ja küla ühismaa kaotati ja talu maad koondati ühtsetesse kruntidesse. See oli hea uudis taluperemeestele, kuid halb vabadikele, kel polnud kuskil enam oma loomi karjatada. Talude vabaks ostmine oli tähtis samm Eesti üleminekul seisuslikust ühiskonnast kodanlikuks ühiskonnaks. 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses mõisamajanduse tootmine intensiivistus, sest levisid tehnilised uuendused paremaks põllumajanduseks ja levisid ka uued põllukultuurid: ristik, lina ja kartul. Talumaadel domineeris jätkuvalt iganenud kolmeviljasüsteem ja üleminek mitmeväljasüsteemile toimus aeglaselt.
· Mõisnike kodukari õigust piirati · Loodi valla ja kihelkonna kohtud, kus talupoegade kohtuasju arutati nende endi osavõtul · Talupoeg jäi sunnismaiseks, kuid teda ei tohtinud maast eraldi müüa. 1804 anti Liivimaal sarnane, kuid täiendatud seadus. · Normeeriti teokoormised, viidi vastavusse talu majandusliku kandevõimega, koormisi ei tohtinud tõsta · Keelati talupoegi müüa, vahetada, kinkida · Piirati kodukari õigust · Taluperemeestele ei tohtinud ihunuhtlust anda Eestimaal ja Liivimaal loodi rüütelkonna krediidikassa, et võlgades olevaid aadlike aidata(tegelikult ostis Alx. I rüütelkonnalt järelandmise) Uute seaduste tulekuga hakkasid talupojad mässama, eriti Eestis, sest vahe Liivimaa seadustega oli märgatav. Hakati valmistuma pärisorjuse kaotamiseks Balti kubermangudes. Pärisorjus kaotati: (Alx. I poolt vist) · 1816- Eestimaal · 1817 Kuramaal · 1819 Liivimaal
tõuhobustega. *Bergi arhiivis on säilinud uurimus Balti kubermangus levinud kohaliku hobusetõu (klepperi) kohta. *Berg tõi Eestisse hobuse, kellest sai tori hobusetõu esiisa. *Lisaks hobustele tegeles ta veel mõnede küllaltki eksootiliste loomade kasvatamisega. Mujal mõisates oli näiteks levinud faasanikasvatus, kuid Berg üritas nende kõrval kasvatada veel metskalkuneid. Lisaks kasvatas ta ka metshunte, keda taluperemeestele ja Tartu majaperemeestele vahikoerteks müüdi. 6.Puuviljakasvatus *Alates 1890. aastast propageeris Berg energiliselt puuviljakasvatust. *1891. aastal avaldas ta rahulolu selle üle, et Tartu sügisnäitusel oli juba väljapandud 164 õuna- ja 78 pirnisorti. Ühtlasi, aga kurtis, et puuviljasortide nimede osas valitseb hetkel veel suur segadus.*Soovitas hakata kasvatama kääbuspuuvilju.* Sangastes oli kolm suurt
11. Miks halvenes talupoegade olukord enne mõisate reduktsiooni?-Rootsi riik kinnitas 17.saj keskel talupoegade pärisorjusliku seisundi ja sunnismaisuse; kasvav eramõistae arv(eramõisates olid koormised normeerimata); mõisamaade laiendamisega kasvasid ka talupoegade koormised 12. Kuidas muutis mõisate reduktsioon talupoegade majanduslikku ja õiguslikku olukorda?-Alustati põhjalikku riigimaade kaardistamist; koormiste määrad pandi kirja vakuraamatutes; keeelati anda ihunuhtlust taluperemeestele; talupoegadele anti õigus kaevata rentniks kohtusse kuni kuningani välja; keelati talupoegade müümine maast lahus, nende taludest väljatõstmise ja maade mõisastamine 13. Mis muutus linnade õiguslikus seisundis varauusajal? Mis oli muutuste põhjuseks?-Kõik maakonnakeskused said linnaõigused koos ametike linnavappidega. Muutus tänu asehalduskorra kehtestamisele 14. Miks toimus 17.sajandil Tartu ja Viljandi linna allakäik?-Tartu ja Viljandi jäid põhilistest kaubateedest eemale
11) VÕRDLE EESTLASTE ELUOLU TAANI KUNINGA VALDUSES SAAREMAAL JA ROOTSI AJA LÕPUL RIIGIMÕISAS Õigusetu olukord. Rüütelkond otsustab talupoegade elu. Esialgu vallutatud aladesse suhtutakse leebelt. Hiljem koormised suurenevad. Maksud suurenevad. Saaremaalt veeti välja kive, puitu, vilja. Eluolu on vaesem kui mandrul, sest maa on kehv, maksud suured. 12) VÕRDLE RIIGIMÕISA RENTNIKU JA PÄRUSAADLIKU PEAMISI ÕIGUSI JA KOHUSTUSI RIIGIVÕIMU SUHTES Rentnik – Ei tohtinud anda ihunuhtlust taluperemeestele. Võis olla aadlik, lihtsalt kodanik või sõjaväelane. Rentis mõisa riigi käest, pidi maksma renti. Makse maksid rahas ja viljas. Kohustused: kirjas Vakuraamatus. Ei tohtinud talupoegadelt suuremat maksu nõuda. Kuninga alam. Ei olnud mõisa ega talupoegade omanik. Sissetulek väike. Pärusaadel – Mõisa omanik, omab ka talupoegasid. Õigused, kohustused: osaleda sõjaväeteenistuses. Pidi maksma riigile teatud makse, mis ette nähtud. Kohtumõistmine talupoegade üle.
Sõja algus : 1914 puhkenud sõtta ja Saksa-vastasesse propagandasse suhtusid eestlased hästi. Vene riigivõim alustas baltisakslaste vastu suunatud repressioone. Balti erikorda ründas Vene Riigiduuma ja ajakirjandus. Positsioone kaotavad rüütelkonnad pakkusid nüüd omavalitsuste ümberkorraldamist ja taluperemeestele maapäevast osavõtuõigust (tsaarivalitsus lükkas reformid edasi). Baltisaksa aadel jäi tsaaritruuks, säilitas majandusliku võimu ja teatava mõju õukonnas. Ainult Vene impeeriumi koosseisus oli baltisakslastel lootust kaitsta oma privileege : Tsaari-Venemaa kokku varisedes võtsid nad kursi Eesti- , Liivi- ja Kuramaa ühendamisele Saksamaaga. Eestlased püssi all : I maailmasõja ajal tekkis eesti ohvitserkond. Sõjas olid nende kaotused
päevakorda. Kuna Rootsist kujunes absolutistlik monarhia, mis taotles keskvõimu tugevnemist riigi kõigis osades, siis hakati mõisamaid redutseerima ehk erakätest riigi valdusesse omistama. Kokkuvõttes läks reduktsiooni tulemusel riigi kätte Liivimaal 5/6 mõisamaadest, Eestimaal üle poole ja Saaremaal ligi veerand. Riigimõisad renditi enamasti endistele omanikele, rentnikud maksid riigile suhteliselt madalaid rente osalt viljas, osalt rahas. Rentnikel keelati anda ihunuhtlust taluperemeestele, talupoegadele anti õigus kaevata rentniku peale kohtusse, kuni kuningani välja. Samuti keelati talupoegade müümine maast lahus, nende taludest väljatõstmine ja talumaade mõisastamine. Eesti riigitalupoja staatus ei olnud küll veel võrreldav vaba talupoja omaga Rootsis, ent siiski oli see tunduvalt parem kui eramõisate talupoegade õiguslik seisund. (Estonica, 2010) Linnad Keskaegses Eestis oli 9 linna: Tallinn(1228) ; Tartu (1262) ; Viljandi ; Rakvere ; Narva ;
majanduslikele nõudmistele ka teoorjuse kaotamist, mõõduka maarendi ja maaostuhindade kehtestamist. Taheti vabastada Eesti vallakogukonda baltisaksa mõisnike võimu alt ning nõuti, et kohtusse valitaks ka talurahva esindajaid. Taotleti seaduste ja korralduste avaldamist eesti keeles. 1866. aastal vabaneski vallakogukond mõisnike eestkoste alt. Vallavolikogu sai luba valida vallavanem ja selle asetäitja 3 aastaks. Pooled volikogu kohad pidid kuuluma taluperemeestele, pooled sulastele ja ülejäänud maatameeste esindajatele. (M.Grahv 1993) 3.1.3. "Vanemuine", "Estonia" ning esimene laulupidu Rahvusliku liikumise käigus tekkis eestis väga palju erinevaid seltse, millega üritati matkida sakslasi. Üks sellistest seltsidest oli 1865. aastal loodud "Vanemuise" laulu- ja mänguselts Tartus ning "Estonia" Tallinnas. Vanemuine oli eestvedajaks mitmetele laulupidudele ning 1870 aastal alustas ta ka teatrietenduste korraldamist Koidula teatris. 1869
Vene riigivõimud alustasid mõõdukaid baltisakslaste vastu suunatud repressioone: keelati saksa keele avalik kasutamine, suleti baltisaksa seltse, koole ja väljaandeid, arreteeriti või saadeti maalt välja mõned spionaazis või riigivastalisuses süüdistatud pastorid ja mõisnikud. Balti erikorda rünnati ägedalt Vene Riigiduumas ja ajakirjanduses. Oma positsioone kaotavad rüütelkonnad pakkusid eestlastele nüüd maaomavalitsuse ümberkorraldamist ja taluperemeestele maapäevast osavõtuõigust pariteetsetel alustel suurmaaomanikega. Osa juhtivamaid eesti poliitikamehi kaldusidki pakutud kätt vastu võtma, kuid tsaarivalitsus lükkas kõik reformid venimahakanud sõja lõpuni edasi. Tagantjärele tuleb kahetseda, et baltisaksa aadel alles nõnda hilja, viimases hädas ja ebasiiralt kompromissivalmidust ilmutas ning ei suutnud ka hiljem oma kivistunud seisuseuhkusest üle olla. Selle tulemusena ei sulanud baltisaksa eliit kokku eesti eliidiga
Kirjameeste Seltsi otsusel mindi 1872. aastal üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on käibel tänapäevani 1878. aastal alustas Carl Robert Jakobson nädalalehe ,,Sakala" väljaandmist, mis sai kiiresti loetavamaks leheks Eestis. Oma kirjutises arvustas Jakobson ühiskondlikke olusid, teravas toonis astus ta ajalehe veergudel mõisnike ja kirikuõpetajate vastu. Samuti oli lehes palju näpunäiteid taluperemeestele talude majandamise kohta · KULTUURIASSVUTUSED 19. SAJANDIL: 1. Teater 24. juunil 1870. aastal esietendus teatris ,,Vanemuine" Lydia Koidula näidend ,,Saaremaa onupoeg" 1871. aastal mängiti ,,Saaremaa onupoega" ka ,,Estonia" ja ,,Endla" Seltsides Näitemängu harrastus muutus üldlevinuks 1878. aastal, kui ,,Vanemuise" juhatajaks sai August Wiera, moodustati teatris kindalkoosseisuline trupp ning etendused muutusid iganädalasteks 1906
(rõuged) ja kartul (polnud nii külmakartlik, kui teravili ja rohkem vitamiine). Algas laste suremuse drastiline langus. Põllutulunduslik vaeste piirkondade Norra ja Soome kasv eriti kiire. Juba 21 19.sajandi I poolel maaelanike kiire juurdekasv hakkas tekitama sotsiaal-majanduslikke probleeme. Sotsiaalsed pinged maal Probleemi ei lahendanud talude jagamine (osaliselt takistatud) ja uute talude rajamine (Rootsi, Norra ja Soome aladel). Taluperemeestele ja mõisatele oli garanteeritud odav tööjõureserv teenijate näol. Osa hõivamata maaproletariaadist leidis 19.sajandi II poolel rakendust arenevast tööstusest Tulemus: kõikides Põhjamaades arenes 19.sajandil uus palgatööliste ühiskonnagrupp nii maal kui linnades. Sotsiaalsed vahed maal kasvasid. Põllumajanduse areng põhjamaades 19.sajandil Individualismi kasv. Rootsi(-Soomes) taluperemeeste sõltumatust kasvatasid tehnilised maareformid (enskifte 1757---)
annaabi.ee 
