alusel maapinna lähedastest või maaalustest pungadest. Iseloomulik põõsastele ja mitmeaastastele rohttaimedele. Toimub 10…16 päeva pärast tärkamist, 3...4 lehe moodustumisel. Võrsumine algab +5 C juures, optimaalne temperatuur +10...15. Kestvus ja kvaliteet olenevad taimeliigi ja sordi iseärasustest; külvinormist, -viisist, -ajast ja -sügavusest; toitainete ja niiskuse olemasolust mullas; temperatuurist. Taliviljad vs suviviljad Oluline on produktiivvõrsumine e. seemisvõrse, mille õisikus on moodustund vähemalt 1 normaalne tera. Taliviljadel areneb välja keskmiselt 3...6 peadkandvat võrset, suviviljadel vähem. Taliteraviljad võrsuvad peamiselt septembri lõpus, võrsumine võib jätkuda ka kevadel. Intensiivsemalt võrsuvad varasemad (õigeaegsed) külvid. Sügisestel võrsetel moodustuvad pikad ja tihedad pead; kevadised võrsed on
Jahe parasvööde Veg. Periood 3-4 kuud, 1600-2400mm/aastas Liiga niiske, mullad Rukis, kaer,oder, kartul, lina, raps väheviljakad leetmullad Akt.Temp. 1000-1600ºC Mõõdukas parasvööde Veg.Periood 4-5 kuud, 1600-2400mm/aastas Keskmiselt viljakad ,niisked Mereline: taliviljad, marjad, Akt. Temp. 1600-2400°C puuviljad, piimakarjandus Mandrilises: piirad kultuuride valikut põud Soe parasvööde Veg
b. nähtav idanemine idu pung ja juured tungivad läbi seemne- ja vilja kesta; 2. Tärkamine alagus 10% tärganud, lõpp 75% tärganud; esimene päris leht on mulla pinnal ja silmale nähtav; 3. Võrsumine võrsumissõlme moodustumine (1-1,5cm sügavusele), kust saavad alguse külgvürsed ja lisajuured; (taliviljad võrsuvad rohkelt); 4. Kõrsumine toimub taimede intensiivne pikkusesse kasv; Odral vahetuses 5. Loomine algab, kui õisik tungib läbi lehetupe ja muutub silmale nähtavaks; 6. Õitsemine viljastumine; 7. Valmimine Idupunga kaitseb sinka e. koleoptiil, - torujas kiletaoline moodustis, mis kaitseb lehte mehaaniliste vigastuste eest
soojalembesemaid kultuure (kurk, kõrvits). Tärkab kartul. Periood, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsib üle 15º, nimetatakse südasuveks. Keskmiselt algab see Mandri- Eestis juuni lõpupoole ja kestab augusti keskpaigani. Kultuurid kasvavad intensiivselt ja valmivad. Suve kestus oleks 3 kuud. Sügis- saabuvad öökülmad, lõpeb aktiivne kasvuperiood, septembri keskel lõpetavad enamus kartulisorte kasvamise. Võrsuvad taliviljad ja algab talvituvate kultuuride karastumine. Sügis lõpeb, kui temperatuurid jäävad juba alla 5º C. Kestab 5-6 nädalat. Hilissügis- ajavahemik,mil ööpäeva keskmised temperatuurid püsivad 5 ja 0º C vahel, vegetatsioon on lõppenud, toimumb karastumise lõppjärk,mille käigus taimed omastavad talvekindluse. Taimed lähevad üle puhkeolekusse. Lõpeb kõige sagedamini novembri II poolel ja kestab 6 nädalat. Talv- temperatuuride langus alla 0º C, maapind külmub, tekib lumikate
Esimesed sellised sordid saadi Kanadas 1968. Aastal, suvirüpsil 1971. Aastal. 00-sortide seemnetes on lisaks sellele alandatud ka glükosinolaatide sisaldust 8%-lt (kuivaines) 0,5...1%-ni. Esimesed seda tüüpi sordid registreeriti Kanadas rapsil 1974. aastal ja rüpsil 1977.aastal. 23. Hernes sobib kasvatamiseks eelkõige suviteraviljade järel. Vältida tuleks eelviljaks rapsi/rüpsi, millega on neil ühine haigus valgemädanik. Samuti ei sobi rikkalikult väetatud rühvelkultuurid või taliviljad, liblikõielised heintaimed või muud liblikõielised kultuurid. Ka ei talu ta iseendale järgnemist. 4. Taliraps ei ole nii talvekindel. Kevadiseja suvise külvi korral leherohket vartmoodustavat talirapsi võib kasutada sügisel haljassöödana söödakapsa asemel. Sügiselseemne tootmiseks külvataval talirapsilon eeldusi heaks talvitumiseks siis, kui varrealge (kasvukuhik) jääb lühikeseks (1 cm) ja juurek aela läbimõõt umbes 8 mm
toitainete osas (E. Ilumäe 2004). Mõned näited umbrohtude kontrolli all hoidmise kohta Saksamaa ökotalust: (muld: rähkne) · Külvikorras kasvatatakse ristiku segu koos teiste heintaimedega, millega muld on kogu künnikihi ulatuses taimejuurtega täielikult läbi kasvanud; · Kaera ei külvata puhaskülvis, vaid segus valge, roosa vm ristikuga, mis kindlustab mulla korraliku läbi kasvanud juurtemassiga ja väldib umbrohtude kasvu; · Taliviljad külvatakse koos ristiku seguga. Lisatakse veel ka kiirekasvuliste liblikõieliste seemneid, mille jäänused kevadel, kasvu algul, kindlustavad teravilju lämmastikuga; · Talinisu ja rukis külvatakse paarisridadena: ridade paaride vahe on 20 cm ja ridade vahe 6 cm. Peenseemnete jaoks kasutatakse kahe seemnekastiga külvikut, need külvatakse laialt külvina ja äestatakse sisse; · Positiivseid tulemusi on saadud odra, suvinisu, kaera ja herne segus
*Maisi terad sisaldavad palju süsivesikuid, vähem valku , rasva, min.aineid, vitamiine. *Teradest saadakse jahu, helbeid, piiritust , õli. Terad ka hea sööt loomadele *On ka heaks eelviljaks teistele kultuuridele. *Saagikus ideaalsetes tingimustes USAS 7-8t/ha , Euroopa 10t/ha, Uus-meremaa 18t/ha. Arengumaades 2-2,5t/ha põhjuseks väheviljakas happeline muld, niisutuse puudumine, ebapiisav väetamine ja taimekaitse, umbrohtumus. *Eelviljadeks sobivad taliviljad, kaunviljad, kartul, soodajuurviljad, lutsern. Kuivemates pk- des päevalill ja mais . Väetamine Põhiväetis sügisel enne kündi, orgaaniline väetis 40t/ha, min.väetis paiklikult koos külviga. Pealtväetamine N-väetisega 3-5 lehe faasis. Agrothenoloogia *Ettevalmistusel tehastes seemned kalibreeritakse ja puhitakse. *Külv tehakse kui mulla temp on külvisügavuselt 10-12 kraadi. *Külviviis laiarealiselt 50-70cm *Taimede vahe reas 13-43 cm
91] 1.2. Tähtsamad põllutööd Kevadtööd põllul Pärast lume sulamist ja põldude tahenemist algavad põllumehel kibekiired päevad. Taliviljapõllud tahavad väetisi ja äestamist, kevadkünd (ka korduskünd) tegemist, kivid korjamist, põllud külvieelset harimist ja täiskülvamist. Et tööd kuhjuvad väga lühikesele perioodile, tuleb hoolikalt kaaluda nende tegemist, et tulla toime optimaalsel ajal. TALIVILJADE HOOLDAMINE Meie oludes vajavad taliviljad kevadel lämmastikuga väetamist. Teiseks vajalikuks kevadtööks on taliviljaoraste äestamine, see töö on aga paljudel ununenud. Äestamine parandab võrsumist (eriti talinisul), hävitab umbrohtu, kobestab mullapinda, vältimaks veekadu mullast, ja segab pealtväetamisel antud väetised mulda. Kivistel muldadel ei soovita äestada. Ka tuleb hoiduda märja mulla äestamisest. KEVADINE MULLAHARIMINE Üheks vajalikuks varakevadiseks tööks on ka künni lõpuvagude tasandamine..
seisundist. Vastupidavus talvetingimustele kujuneb välja sügisel. Karastumine kulgeb edukalt päikesepaisteliste kargete (temperatuur langeb umbes kahe nädala jooksul aeglaselt alla 0 °C) ilmadega. Talvekindlust aitavad tõsta õige külviaja valik (taime jõudmine võrsumisfaasi) ja piisav taimetoitelementide (eeskätt kaalium ja fosfor, ka lämmastik) olemasolu mullas. Teraviljadel on kasvu alguses vajalik läbida jarovisatsioonistaadium (vernalisatsioon), mil moodustuvad peaalgmed. Taliviljad vajavad selle perioodi läbimiseks madalaid (alla +5 °C) temperatuure 30...70 päeva jooksul. Talveperioodil võivad taimed hukkuda külmumise, haudumise, vettimise ja külmakergituse tagajärjel. Kahjustatud taimed on nõrgad ning langevad kergesti lumiseene ja teiste parasiitseente ohvriks. Enamlevinumad on nisu ja rukis, väiksemal pinnal kasvatatakse tritikalet ja otra. Rukis Rukis pärineb Aasia edelaosast, teiste sealt pärinevate teraviljadega võrreldes hakati teda
varude suurendamine selliselt, et oleks põhiliselt rahuldatud taimede vajadused toiteelementide järele kogu taime kasvuperioodiks. Vastavalt väetiste andmise ajale võib külvieelset väetamist jagada sügiseseks, kevadiseks ja suviseks ehk kesaväetamiseks. Andmiseviisilt jaotatakse iga-aastaseks ja perioodiliseks. Perioodiliselt ehk mitme aasta tagant antakse lubi- ja orgaanilisi väetisi. Ka fosforväetisi võib anda külvikorra juhtkultuuridele (allakülviga teraviljad, taliviljad, kartul jt rühvelkultuurid) 2...3 kordse normiga mitmeks aastaks ette. Ei soovitata seda teha aga köögiviljade ja lillekultuuride väetamisel. Kaaliumväetisi saab kasutada perioodiliselt ainult tingimisi, so raskema lõimisega muldadel ja taliteraviljade ning rühvelkultuuride väetamisel tuleb suurendatud K-väetiste normidest (so perioodilisest väetamisest) aga loobuda. Taimetoiteelementide omastamise optimaalne sügavus on 8...15cm.
Vastavalt RTJ 4 sätestatule kõrvaltoodangu omahinda ei kalkuleerita, vaid see loetakse võrdseks piirkonna võimaliku realiseerimishinnaga. Mõningate põllukultuuride põhi- ja kõrvaltoodangu suhe: · rukis, talinisu 1:1,0-1,5; · suvinisu, oder, kaer, suhkrupeet 1:0,8-1,0; · tavaline hernes 1:0,6-1,0; · söödapeet 1:0,3. Omahinna arvutamise lihtsustamiseks kalkuleeritakse omahind eraldi kultuuridel või kultuuride gruppidel, mille agrotehnika on ühesugune (taliviljad, suviteraviljad jne). Väikeste pindade puhul on mõttekas arvutada omahind kogu tootmisharu ulatuses (katmikköögiviljandus, aiandus jne). Spetsialiseeritud tootmise puhul arvutatakse nii vastava toodangu või kultuuride omahind kui ka üksikute sortide või sordigruppide omahind. Teraviljakasvatuses kalkuleeritakse omahind põhitoodangu alusel, kusjuures arvatakse maha kuivatus- ja puhastuskaod. Teravilja kuivatuskadude arvutamine:
kõrvaldada! Kevadtööd põllul Pärast lume sulamist ja põldude tahenemist algavad põllumehel kibekiired päevad. Taliviljapõllud tahavad väetisi ja äestamist, kevadkünd (ka korduskünd) tegemist, kivid korjamist, põllud külvieelset harimist ja täiskülvamist. Et tööd kuhjuvad väga lühikesele perioodile, tuleb hoolikalt kaaluda nende tegemist, et tulla toime optimaalsel ajal. TALIVILJADE HOOLDAMINE Meie oludes vajavad taliviljad kevadel lämmastikuga väetamist. Praktikuid huvitab küsimus, millal ja kui palju väetist anda. Enne väetamist on otstarbekas hinnata talve üleelanud taliviljade seisu. Kui talvekahjustusi on minimaalselt, on väetamine põhjendatud. Kui aga taimik on kahjustatud, säilinud on alla 200 taime ruutmeetril, siis pole väetamine otstarbekas. Taolised alad tuleks üles harida, külvata sinna varavalmivaid teravilju (varajane
jms. Ettevõtte põhikapitali moodustavad põhivarad väärtuselises väljenduses. Käibevara on majandusüksuse käsutuses mingil hetkel olevad ainelised e materiaalsed käibevahendid ja ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivalt ringlevad rahasummad. Ettevõtte käibevarafondi e käibefondi moodustavad tootmisprotsessis olevad rahalis-materiaalsed väärtused (s.t. aasta alguseks lõpetamata toodang taime- ja loomakasvatuses ja abiettevõttes, milleks võivad olla taliviljad, võõrutamata põrsad, veinid kääritamisstaadiumis jne, tootmisvarud (seeme, söödad, kütus, tagavaraosad ja muud materiaalsed ressursid) ja muud käibevarad (realiseerimata toodang, vahendid arveldustes). Käibefondi kuuluvad kõik töö objektid ja samuti need töövahendid, millede maksumus on alla põhivaradele kehtestatud maksumust. Tootmisprotsessis töö objektid tarvitatakse ära täielikult ja nende koguväärtus kandub üle valmistoodangule.
annaabi.ee 
