Mia on nüüd "juunjor", tähendab et Mia on saanud "Freshman" aegadest läbi aga probleemid ikka kippuva tulema kuna Michael läheb terveks aastaks Jaapanisse, mis toob väga palju kahju Mia ja tema vahelisele suhtele. Mia, aga ei taha et see juhtuks ning proovib mis iganes ta saab et Michael ei läheks Jaapanisse. Rääkimine ei aitanud nii et võttis Mia ette raskemad valikud... Mia tegi otsuse selleks et Michael ei läheks ära peab ta temaga magama. Kuid hiljem kirjutas Mia taksos istudes et sai midagi hullu teada... Michael oli maganud Judith Gershneriga. See murrab Mia südame. Kuid Michael ikka lendab Jaapanisse ning jätab Mia taha... Mulle meeldis see raamat kuna, see oli (lühidalt öeldes) huvitav.
Maurer läks peale pidu koju kuid siis tuli talle vastu miilits. Ta mõistis et oli jätnud dokumendi koju, kuid tal olid taskus pildid ning miilits ei võtnud teda kaasa. Theo restorani tuli näitleja, keda ta tahtis alandada, sest kunagi nooruses olid näitlejad teda alandanud(kutsusid oma korterisse kus jõid ja loopisid kalleid raamatuid aknast välja) Theo jäi naistega Balti jaama, sest Viktor hakkas kaklema ja ta viidi miilitsasse. Theo sõitis naistega nende juurde, taksos jutustas neile oma unenägudest. Naiste juures jõid viina, algul punapea luges ja blond tantsis Theoga. Punapeo sidus Theo kinni kuid talle ei meeldi vägivaldne seks. Järsku ilmus Viktor. Theo läks koju ja trepikojas nägi verd tilkumas. Joodik oli läbi klaasi kukkunud, esimene korter pani ukse kinni, teine kartis verd. Peeter kartis loomi, sest ta ei teadnud millised nad on. Eero kirjutas nelinurksetele paberitele mis olid enamasti valged, vahel kollakad. Luuletajad olid
Sipsik (raamat) Sisu Sipsik on rääkiv, mõtlev ja võrdlemisi isepäiselt tegutsev kaltsunukk, mille Mart õmbles sünnipäevaks oma pisemale õele Anule. Kaltsunukk on nagu väike laps – rõõmus, uudishimulik, kohati hulljulge, vahel mõtlik ja nukkergi. Sipsik satub koos Anuga kaasahaaravatesse seiklustesse; koos käiakse katusel ja ujumas, õpitakse sukeldumist, sõidetakse taksos, ollakse üksi kodus jm. Kirjanik tabab hästi väikse lapse mõtte- ja tundemaailma erisugustes situatsioonides. Kui peamiselt on jutukestes just Anu see, kes seletab Sipsikule "elutõdesid", nö kasvatab teda, siis viimane peatükk toob muutuse. Sipsik tabab end mõttelt, et kui Anu suuremaks sirgub, ei tahagi ta enam temaga mängida. Ta palub Anu, et see ei unustaks teda, vaid asetaks ta mõnesse tühja kingakarpi, kust Anu ta vahel, kasvõi juba suure tüdrukuna, vahel välja võtaks
Ta palub Anu, et see ei unustaks teda, vaid paneks ta mõnda tühja kingakarpi, kust Anu ta vahel, kasvõi juba suure tüdrukuna, vahel välja võtaks ja meenutaks nende ühiseid seiklusi sedasama katuselkäiku, ujumist jne. -Peategelased: Anu, Mart ja Sipsik, Kõrvaltegelased: herilased, vanaema, taksojuht, tihased -Põhiteema: Sipsik satub koos Anuga kaasahaaravatesse seiklustesse; koos käiakse katusel ja ujumas, õpitakse sukeldumist, sõidetakse taksos, ollakse üksi kodus jm. Kirjanik tabab hästi väikse lapse mõtte- ja tundemaailma erisugustes situatsioonides. -Olustik: -Jutustaja: Huvitav fakt: Kirjanik Eno Raua isa nimi oli Mart ja ta õde on Anu Raud. Teoses on huvitav tähele panna, et samu nimesid kannavad ka raamatu peategelased. Raamatut soovitaks lastele vanuses 7-9 aastat. Kindlasti on see kaasahaarav ja mõtlemapanev, samas hea võimalus harjutada kirjatähtedes lugemist, sest tekst on lihtne.
kord Amanda Soome. Amanda tegi otsuse minna Soome elama ning lahkus töölt. Soomes elas ta Emili juures, Helsingi lähedal. 2007. aastal jäi Amanda rasedaks. See ei olnud küll etteplaneeritud, kuid mõlema arvates oli see hea. 2008. aasta alguses, kui Amanda ilusalongis aega veetis, tundis ta et laps hakkab sündima. Ta helistas kohe Emilile, kes taksoga poole tunnipärast salongi ette sõitis. Liikluses olid suured ummikud ja Amanda sünnitas taksos. Loomulik sünnitus. Õnneks oli taksojuht väga meeldiv meesterahvas, kes sellest probleemi ei tekitanud. Tütar, kelle nime üle vaieldi päris kaua ( Amanda tahtis eestipärast nime, Emil soomepärast ), sai nimeks Adelina. Amanda ja Emil endiselt vabaabielus. Elati edasi Emili korteris Helsingis. Korter 4 toaline. Emil töötas modellina edasi ja Amanda oli koduperenaine. Elatai peamiselt Emili kulul, kuid rahaline olukord oli väga hea. PERE EELARVE
Lichtfeldt, Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Muusikalis osales ka saarlanna Teele Viira, kes mängis mingit reporterit, laulis kooris ning tantsis. Tegevus leiab aset möödunud sajandi 30-ndatel aastatel New Yorgi ja Inglismaa vahel sõitva luksusliku kruiisilaeva S.S.America pardal. Peategelaseks oli Billy Crocker(Märt Avandi), kes on noor maakler ning armunud kaunisse Hope Harcourt'i(Kristi Roosmaa) , kellega ta tutvus kuskil taksos. Tema boss, Yale'i lõpetanud Elisha J. Whitney(Peeter Jakobi) sõidab S.S.America pardal Londonisse, et seal natuke lõõgastuda enne kui ta oma kompanii aktsiad maha müüb. Sama laeva pardal oli Reno Sweeney(Kaire Vilgats), kes oli mingi ööklubi laulja, gängster Moonface Martin(Tõnu Kark) ning tema tibi Erma(Ülle Lichtfeldt). Billy Crocker oli tulnud oma bossile head reisi soovima kui ta nägi Hope Harcourt'i , kes oli teel Inglismaale, et abielluda Lord Evelyn Oakleigh'iga(Bert Pringi)
ning heal järjel. Siiski tuli välja, et isegi ülikond, millega Georg pulmas käis, oli laenatud. Kui Myrtle oli selle omanikule tagastanud, nuttis ta lakkamatult, sest ta tundis nagu talle oleks valetatud. Myrtle kohtas Tomi esmakordselt rongis. Naisele jäid koheselt silma tema lakk- kingad ning frakk. Rongist väljudes mees justkui suunas Myrtle’i taksosse, ilma, et ta sellest aru oleks saanud. Meest köitis naise elurõõm ning naist mehe välimus ning see, et keegi teda ihaldab. Taksos mõistis ta, et elab vaid korra, ning et see elu on mõeldud elamiseks. Kõik olid teadlikud Myrtle’i ja Tomi suhtest, kuid keegi ei pidanud seda eriliseks. Minu arvates püüdis autor teoses edasi anda sõjajärgset situatsiooni ühiskonnas, milline oli suhtumine ellu ning kuidas suhtuti enda kaaslastesse. Lisaks sellele kirjeldas ta, kui olulisel kohal oli autoriteedi tähtsus ning raha olemasolu. Teose üheks peamiseks probleemiks
BY Mingiks ajaks hiljemalt I will be back by 6 o'clock By 11 o'clock, I had read five pages. Place Koht Preposition Millal kasutatakse Näide IN Tuba, ehitis, tänav, linn, riik In the kitchen, In London. Paberil, raamatus, autos, taksos, In yhe book, In the car, In the pildil, maailmas. taxi, In the picture, In the world. AT Millegi kõrval (next to, by) At the door, At the station. At the table. Sündmuste puhul At a concert, At the party.
17. septembril oli plaanis korraldada Tallinnas kahepäevane konverents, mille viib läbi maailmakuulus juhtimisspetsialist John Smith Ameerika Ühendriikidest. Kui John Smith 15. septembri öösel Tallinnasse jõudnuna taksoga lennujaamast kesklinna hotelli poole sõitis, kihutas taksole külje pealt sisse 23- aastane Aivar oma BMW-ga. Politsei koostatud protokollist selgus, et ööklubist koju sõitev Aivar oli alkoholijoobes ning ületas tunduvalt linnas lubatud sõidukiirust. Taksos istunud John Smith sai õnnetuses vigastada, ta toimetati haiglaravile ning tema tervislik seisund ei võimaldanud tal planeeritud koolitust läbi viia. Ka purunes tema sülearvuti, mille kõvakettal oli uue raamatu käsikiri, mille John Smith pidi kahe nädala pärast kirjastusele üle andma ja mille taastamine võtab Smithi hinnangul aega mitu kuud. Kas John Smith saab Aivari käest nõuda a) ravikulusid b) purunenud sülearvuti maksumuse c) lennupileti muutmisega seotud kulutused
purju jääb. Alkoholi müüakse 24 tundi ööpäevas. Riietumine Isegi igapäevases elus kantakse elegantset riietust. Linnas ei kanta lühikesi pükse. Töö jaoks on meestel lipsuga ülikond. Naistel peaksid olema kallid riided, kuid mitte mingil juhul mingid silmatorkavad või paljastavad. Jootraha Restoranis: 10% teenustasu on arvele lisatud, kuid eriti hea teenindamise eest jäetakse veel 5% lisaks. Taksos on jootraha sees. Tervitamine Surutakse kätt kohtudes, ükskõik kus see ka ei oleks. Juhul, kui teid kuskil ei tutvustata, võib seda ise teha, öeldes oma nime ja surudes kätt. Mis mida maksab: kõige odavam on süüa tänaval, kiirtoit, mis on väga maitsev pitsalõik või näiteks pannkook täidisega. Sellist lõunat armastavad Itaallased ise, sest seda saab odavalt ja käigu pealt süüa. Õhtul kuskile pubisse või restorani sööma minnes, peab arvestama sellega,
to be confident about sth; -milleski kindel olema to be famous for sth; -millegi pärast kuulus olema to give an interpretation of sth; -midagi tõlgendama to die in a duel; -duellil surema to die of an illness; -haigusesse surema to be dying of sth; -millessegi suremas olema to aim at/for sth/sb; -püüdlema millegi poole to travel by bus/plane; -bussi/lennukiga reisima to be on a bus/plane;- bussi/lennuki peal olema to be in a taxi/car; -autos/taksos olema to be aware of sth; -millestki teadlik olema to be ignorant of sth; -millegi suhtes võhiklik olema to be on the left/right; -vasakul/paremal olema to be at the top/bottom;-tipus/põhjas olema at the end (=last);-lõpus in the end (=finally); -lõpuks to be tired of sth/sb;-millestki/kellestgi väsinud olema in a way;-mingil moel to be filled with sth;-millegagi täidetud olema to head of/for ;-ära sõitma /millegi poole suunduma to dream of/about sth-millestgi unistama, und nägema
imetlust. Pärast isa pankrotti hakkab Karin oma positsiooni kaotama ja see ajab ta paanikasse. Selleks, et võimalikult seda säilitada, leiab ta, et peab tingimata pääsema Köögertalide juurde peole (kuigi keegi teda kutsuda ei kavatse). Nii müüb naine end maha advokaat härra seelikukütt Paralepale, tuues teistele vabanduseks äriasjad, rahaasjad jne. Vahepeal kuuleb Indrek kadestava vaese kolleegi käest sellest kuidas terve linn teab tema naise suudlemisest Paralepaga taksos. Rääkija saab vastu lõugu, Indrek pinnu südamesse. Sest kuigi Karin on veidi süüdi Indreku mandumises (revolutsionäärist saab rikas täissöönud koolipapa, osa klassist kelle vastu ise kunagi võitles, kes ei tee rasket tööd ja sööb siis kui teised on näljas jne... ja tunneb end kõige selle keskel kurvalt kasutuna) ja teeb ta elust põrgu tülide ja ähvarduste ja muu taolisega, armastab mees teda sellest hoolimata. Või siis seda Karinit, keda ta arvab tundvat, seda, kes end
reageerinud - Vihkab odavaid kohvreid - Raha teema rikkus tal tuju 16. PEATÜKK - Tädi armastab tal heategevust, kuid Holden arvab, et ta heategevuses kaasa ei lööks, kui ta peaks käima värvimata huultega. - Holden aitas tüdrukut ,kes oli uiskude kinnitamisega hädas 17. PEATÜKK - Kohtumine Sally´ga - Holden kirjeldab teda nii: Ta on jube ilus. Seljas must palitu ja must barett - Kohe kui Holden teda nägi tahtis ta temaga abielluda - Läksid teatrisse - Suudlesid taksos natukene. Alguses Sally ei tahtnud, sest tal olid huuled värvitud, aga Holden käitus kui tõeline võrgutaja ja Sally´l ei olnud midagi parata - Sally´t kaisutades ütleb Holden ,et armastab ja need teised sõnad ( ehk armastab teda ) - Pidas end sellepärast puruhulluks - Tegelikult oli see vale, aga kõige hullem oli see, et Holden ise uskus neid sõnu - Kohtumine Sally tuttavaga. Kes Holdeni arvastes oli nagu kehkadivei - Holden ei sallinud teda 18. PEATÜKK
Pargis kohtab ta kodutut meest kes kutsub teda jääkülma ja reostunud jõkke ujuma. Kuna Tessa ei saa ei öelda on ta nõus. Kõik vaatavad teda imelikult aga ta ei hooli sellest. Ta saadab võõrastele õhusuudlusi, teeb rumalaid nägusid ja ostab oma vennale palju asju. Ta tunneb ennast elusana, see ehmatab aga ta venda kes ei mõista tema hullumeelset käitumist. Tessa ja Cal sõidavad taksoga koju. Koju aga Tessa ei jõua sest ta ärkab haiglas. Cal ütleb talle et ta oli taksos kokku kukkunud. Tessa isa ütleb et ta teab et Tessal on mingisugune nimekiri ja ta küsib Tessalt mis seal on. Tessa ei taha talle öelda, sest järgmiseks asjaks nimekirjas on narkootikumid ja nimekiri on ainuke asi mis teda elavana hoiab. 2 Tessa on üksi kodus, ta näeb aknast naabripoissi Adamit ja ta läheb tema juurde ja räägib talle nimekirjast
on. Muidugi saab taksot tellida ka ilma broneerimata, kuid siis ei pruugi soovitud juhti saadaval olla. Teenuse eest tasumise jaoks on mõeldud süsteem, kus kliendi pangakaart on ühendatud äpiga ja sõidu lõppedes, läheb raha sealt maha - see on hea, kui laps sõidab üksi ja ei oska veel ise rahaga ümber käia, siis saab lapsevanem ise kergesti makse sooritada. Võimalik on ka sellest loobuda ja maksta taksos sularahas või võimalusel pangakaardiga. Teenuse hind tuleneb kahest tegurist alustustasust (3 ) ja kilomeetri hinnast (0,9 .) Tulevikus loodame oma teenusega jõuda üle terve eesti, eriti maakohtadesse. 7 4. KLIENT, TURG JA KONKURENTS 4.1. Klient Meie firma klientideks on lapsed (kuni 16 aastased), kes vajavad taksoteenust. Takso
"Raha" (2002) (kahasse Rain Lõhmusega) "Comeback" (2010) Kaur Kenderist midagi huvitavat Mis on Kaur Kenderi meelest ebanormaalsus? ,,Kõik, mis ei ole tülgastav ega igav. Kõik, mis on eriline ja paneb silma särama. Reeglite peale sülitamine." K. Kender "Ma ei armasta ühistransporti. Lennujaamas algab õudus. Bussiga, kus ei ole istekohti, lennuki peale. Edasi sadade inimestega koos lennukis ruumi on istumiseks vähem kui kuuekesi taksos sõites. Ja Eestist ei saa otse peaaegu kuhugi. Tuleb lennata mitme põrkega. Iga ümberistumisega reis võtab terve pika päeva. Lisaks maanduvad Eestist lendavad lennukid sageli nurga taha. Näiteks Pariisis maandus Eesti Õhk Hiltoni hoovi, mitte lennujaama nagu suurte riikide lennufirmad. " K.Kender 5 Kaur Kenderist üldiselt
7 "Sipsik" on üks Eno Raua tippteoseid, mille on illustreerinud Edgar Valter. Sipsik on rääkiv, mõtlev ja võrdlemisi isepäiselt tegutsev kaltsunukk, mille Mart õmbles sünnipäevaks oma pisemale õele Anule. Kaltsunukk on nagu väike laps rõõmus, uudishimulik, kohati hulljulge, vahel mõtlik ja nukkergi. Sipsik satub koos Anuga kaasahaaravatesse seiklustesse; koos käiakse katusel ja ujumas, õpitakse sukeldumist, sõidetakse taksos, ollakse üksi kodus jm. Kirjanik tabab hästi väikse lapse mõtte- ja tundemaailma erisugustes situatsioonides. Kui peamiselt on jutukestes just Anu see, kes seletab Sipsikule "elutõdesid", nö kasvatab teda, siis viimane peatükk toob muutuse. Sipsik tabab end mõttelt, et kui Anu suuremaks sirgub, ei tahagi ta enam temaga mängida. Ta palub Anu, et see ei unustaks teda, vaid asetaks ta mõnesse tühja kingakarpi, kust Anu ta vahel, kasvõi juba suure tüdrukuna, vahel välja võtaks
Holden jääb veel tükiks ajaks lamama, siis läheb vannituppa (ise kujutleb, et talle lasti kuul kõhtu) ja siis läheb magama. Hommikul mõtleb ta, et helistab Janele, kuid tal pole selleks õiget tuju. Ta helistab hoopis Sally Hayesile, kuigi ta väidab, et Sally talle eriti ei meeldi, kuigi peab teda ilusaks (selles suhtes on Holden pidevalt muutlik: kord ütleb, et meeldib, siis jälle mitte, ei suuda õieti otsustada). Holden lahkub hotellist ja läheb vaksalisse (taksos olles loeb ta raha ja leiab, et pole just palju järel, ta on pillaja). Vaksalis ta sööb, paneb oma kohvrid hoiule. Seal räägib ta ka paari nunnaga. Holdeni arvates tahavad katoliiklased pidevalt teada, kas sa oled ise katoliiklane või mitte. Peale einestamist jalutab Holden, et aega parajaks teha enne Sallyga kohtumist (leppisid kokku teatrisse minekus). Ta läheb ostab oma õele mingi plaadi ja läheb parki, kuna loodab õde seal kohata
Holden jääb veel tükiks ajaks lamama, siis läheb vannituppa (ise kujutleb, et talle lasti kuul kõhtu) ja siis läheb magama. Hommikul mõtleb ta, et helistab Janele, kuid tal pole selleks õiget tuju. Ta helistab hoopis Sally Hayesile, kuigi ta väidab, et Sally talle eriti ei meeldi, kuigi peab teda ilusaks (selles suhtes on Holden pidevalt muutlik: kord ütleb, et meeldib, siis jälle mitte, ei suuda õieti otsustada). Holden lahkub hotellist ja läheb vaksalisse (taksos olles loeb ta raha ja leiab, et pole just palju järel, ta on pillaja). Vaksalis ta sööb, paneb oma kohvrid hoiule. Seal räägib ta ka paari nunnaga. Holdeni arvates tahavad katoliiklased pidevalt teada, kas sa oled ise katoliiklane või mitte. Peale einestamist jalutab Holden, et aega parajaks teha enne Sallyga kohtumist (leppisid kokku teatrisse minekus). Ta läheb ostab oma õele mingi plaadi ja läheb parki, kuna loodab õde seal kohata
Holden jääb veel tükiks ajaks lamama, siis läheb vannituppa (ise kujutleb, et talle lasti kuul kõhtu) ja siis läheb magama. Hommikul mõtleb ta, et helistab Janele, kuid tal pole selleks õiget tuju. Ta helistab hoopis Sally Hayesile, kuigi ta väidab, et Sally talle eriti ei meeldi, kuigi peab teda ilusaks (selles suhtes on Holden pidevalt muutlik: kord ütleb, et meeldib, siis jälle mitte, ei suuda õieti otsustada). Holden lahkub hotellist ja läheb vaksalisse (taksos olles loeb ta raha ja leiab, et pole just palju järel, ta on pillaja). Vaksalis ta sööb, paneb oma kohvrid hoiule. Seal räägib ta ka paari nunnaga. Holdeni arvates tahavad katoliiklased pidevalt teada, kas sa oled ise katoliiklane või mitte. Peale einestamist jalutab Holden, et aega parajaks teha enne Sallyga kohtumist (leppisid kokku teatrisse minekus). Ta läheb ostab oma õele mingi plaadi ja läheb parki, kuna loodab õde seal kohata
Holden jääb veel tükiks ajaks lamama, siis läheb vannituppa (ise kujutleb, et talle lasti kuul kõhtu) ja siis läheb magama. Hommikul mõtleb ta, et helistab Janele, kuid tal pole selleks õiget tuju. Ta helistab hoopis Sally Hayesile, kuigi ta väidab, et Sally talle eriti ei meeldi, kuigi peab teda ilusaks (selles suhtes on Holden pidevalt muutlik: kord ütleb, et meeldib, siis jälle mitte, ei suuda õieti otsustada). Holden lahkub hotellist ja läheb vaksalisse (taksos olles loeb ta raha ja leiab, et pole just palju järel, ta on pillaja). Vaksalis ta sööb, paneb oma kohvrid hoiule. Seal räägib ta ka paari nunnaga. Holdeni arvates tahavad katoliiklased pidevalt teada, kas sa oled ise katoliiklane või mitte. Peale einestamist jalutab Holden, et aega parajaks teha enne Sallyga kohtumist (leppisid kokku teatrisse minekus). Ta läheb ostab oma õele mingi plaadi ja läheb parki, kuna loodab õde seal kohata
Holden jääb veel tükiks ajaks lamama, siis läheb vannituppa (ise kujutleb, et talle lasti kuul kõhtu) ja siis läheb magama. Hommikul mõtleb ta, et helistab Janele, kuid tal pole selleks õiget tuju. Ta helistab hoopis Sally Hayesile, kuigi ta väidab, et Sally talle eriti ei meeldi, kuigi peab teda ilusaks (selles suhtes on Holden pidevalt muutlik: kord ütleb, et meeldib, siis jälle mitte, ei suuda õieti otsustada). Holden lahkub hotellist ja läheb vaksalisse (taksos olles loeb ta raha ja leiab, et pole just palju järel, ta on pillaja). Vaksalis ta sööb, paneb oma kohvrid hoiule. Seal räägib ta ka paari nunnaga. Holdeni arvates tahavad katoliiklased pidevalt teada, kas sa oled ise katoliiklane või mitte. Peale einestamist jalutab Holden, et aega parajaks teha enne Sallyga kohtumist (leppisid kokku teatrisse minekus). Ta läheb ostab oma õele mingi plaadi ja läheb parki, kuna loodab õde seal kohata
Pärast isa pankrotti hakkab Karin oma positsiooni kaotama ja see ajab ta paanikasse. Selleks, et võimalikult seda säilitada, leiab ta, et peab tingimata pääsema Köögertalide juurde peole (kuigi keegi teda kutsuda ei kavatse). Nii müüb naine end maha advokaat härra seelikukütt Paralepale, tuues teistele vabanduseks äriasjad, rahaasjad jne. Vahepeal kuuleb Indrek kadestava vaese kolleegi käest sellest kuidas terve linn teab tema naise suudlemisest Paralepaga taksos. Rääkija saab vastu lõugu, Indrek pinnu südamesse. Sest kuigi Karin on veidi süüdi Indreku mandumises (revolutsionäärist saab täissöönud koolipapa, osa klassist, kelle vastu ise kunagi võitles, kes ei tee rasket tööd ja sööb siis kui teised on näljas jne... ja tunneb end kõige selle keskel kurvalt kasutuna) ja kuigi naine teeb ta elust põrgu tülide ja ähvarduste ja muu taolisega, armastab mees teda sellest hoolimata
Pärast isa pankrotti hakkab Karin oma positsiooni kaotama ja see ajab ta paanikasse. Selleks, et võimalikult seda säilitada, leiab ta, et peab tingimata pääsema Köögertalide juurde peole (kuigi keegi teda kutsuda ei kavatse). Nii müüb naine end maha advokaat härra seelikukütt Paralepale, tuues teistele vabanduseks äriasjad, rahaasjad jne. Vahepeal kuuleb Indrek kadestava vaese kolleegi käest sellest kuidas terve linn teab tema naise suudlemisest Paralepaga taksos. Rääkija saab vastu lõugu, Indrek pinnu südamesse. Sest kuigi Karin on veidi süüdi Indreku mandumises (revolutsionäärist saab täissöönud koolipapa, osa klassist, kelle vastu ise kunagi võitles, kes ei tee rasket tööd ja sööb siis kui teised on näljas jne... ja tunneb end kõige selle keskel kurvalt kasutuna) ja kuigi naine teeb ta elust põrgu tülide ja ähvarduste ja muu taolisega, armastab mees teda sellest hoolimata
Holden jääb veel tükiks ajaks lamama, siis läheb vannituppa (ise kujutleb, et talle lasti kuul kõhtu) ja siis läheb magama. Hommikul mõtleb ta, et helistab Janele, kuid tal pole selleks õiget tuju. Ta helistab hoopis Sally Hayesile, kuigi ta väidab, et Sally talle eriti ei meeldi, kuigi peab teda ilusaks (selles suhtes on Holden pidevalt muutlik: kord ütleb, et meeldib, siis jälle mitte, ei suuda õieti otsustada). Holden lahkub hotellist ja läheb vaksalisse (taksos olles loeb ta raha ja leiab, et pole just palju järel, ta on pillaja). Vaksalis ta sööb, paneb oma kohvrid hoiule. Seal räägib ta ka paari nunnaga. Holdeni arvates tahavad katoliiklased pidevalt teada, kas sa oled ise katoliiklane või mitte. Peale einestamist jalutab Holden, et aega parajaks teha enne Sallyga kohtumist (leppisid kokku teatrisse minekus). Ta läheb ostab oma õele mingi plaadi ja läheb parki, kuna loodab õde seal kohata
Raud ,,Sipsik” Teema: Sipsik on rääkiv, mõtlev ja võrdlemisi isepäiselt tegutsev kaltsunukk, mille Mart õmbles sünnipäevaks oma pisemale õele Anule. Kaltsunukk on nagu väike laps – rõõmus, uudishimulik, kohati 6 hulljulge, vahel mõtlik ja nukkergi. Sipsik satub koos Anuga kaasahaaravatesse seiklustesse; koos käiakse katusel ja ujumas, õpitakse sukeldumist, sõidetakse taksos, ollakse üksi kodus jm. Kirjanik tabab hästi väikse lapse mõtte- ja tundemaailma erisugustes situatsioonides. Kui peamiselt on jutukestes just Anu see, kes seletab Sipsikule "elutõdesid", nö kasvatab teda, siis viimane peatükk toob muutuse. Sipsik tabab end mõttelt, et kui Anu suuremaks sirgub, ei tahagi ta enam temaga mängida. Ta palub Anu, et see ei unustaks teda, vaid asetaks ta mõnesse tühja kingakarpi, kust Anu ta vahel, kasvõi juba suure
Holden jääb veel tükiks ajaks lamama, siis läheb vannituppa (ise kujutleb, et talle lasti kuul kõhtu) ja siis läheb magama. Hommikul mõtleb ta, et helistab Janele, kuid tal pole selleks õiget tuju. Ta helistab hoopis Sally Hayesile, kuigi ta väidab, et Sally talle eriti ei meeldi, kuigi peab teda ilusaks (selles suhtes on Holden pidevalt muutlik: kord ütleb, et meeldib, siis jälle mitte, ei suuda õieti otsustada). Holden lahkub hotellist ja läheb vaksalisse (taksos olles loeb ta raha ja leiab, et pole just palju järel, ta on pillaja). Vaksalis ta sööb, paneb oma kohvrid hoiule. Seal räägib ta ka paari nunnaga. Holdeni arvates tahavad katoliiklased pidevalt teada, kas sa oled ise katoliiklane või mitte. Peale einestamist jalutab Holden, et aega parajaks teha enne Sallyga kohtumist (leppisid kokku teatrisse minekus). Ta läheb ostab oma õele mingi plaadi ja läheb parki, kuna loodab õde seal kohata. Ta näeb seal õe
maailma üheks mõjukamaks omataoliseks. Ühtlasi hakkas ta koguma (yBa) kunsti ja asutas selle eksponeerimiseks galerii. Charles Saatchi on siiani üks mõjukamaid Briti kunstimaailma ja kunstiäri tegelasi. Saatchi: “YBA tõi esile erakordse hetke briti kunstis, nii nagu Biitlid, Rolling Stones ja Sex Pistols tegid läbimurde briti muusikas”. Saatchi eesmärk oli algusest peale see, et kaasaegne kunst muutuks Ühendkuningriigi kultuuri peavooluks; et kaasaegse kunsti üle arutataks nii taksos kui valitsuses. Saatchi eesmärk oli ka tõsta briti kaasaegne kunst rahvusvahelisele areenile. Rahvusvahelisele areenile jõudis yBa kunstnike teosed läbi näituse „Sensatsioon“, mis leidsid aset Londoni Royal Academy’s aastal 1997 ja New York’i Brooklyn Museum of Art muuseumis aastatel 1999/2000. Näituse tulemuseks oli tohutu meediaskandaal esitatud tööde provokatiivsuse tõttu. yBa kunstnikud ja nende põhilised teemad: Damien Hirst (“meditsiinilised” installatsioonid)
annaabi.ee 
