Kuidas optiline voog aitab määrata iseenda liikumise suunda? Tausta liikumissuuna järgi saab aimata iseenda liikumise suunda. Eemalduv taust (suunaga seljataha) tähendab ettepoole liikumist, sellal kui seljatagant ''tulev'' taust tähendab iseenda liikumist suunaga seljataha. Mille poolest erinevad liigutuste planeerimise ja kontrollimise faasid tegevuse juhtimisel? Liikumise taju Kuidas toimib liikumise tuvastamine (liikumisdetektor)? Enamus muutusi visuaalses tajupildis seostub liikumistajuga. V5 tasandil. Milles poolest erinevad lokaalne ja globaalne liikumistaju? Lokaalne liikumistaju: esmane liikumise tuvastus toimub V1 ja V2 spetsialiseerunud rakkudes, mis aktiveeruvad vastusena ajalise nihkega toimunud muutusele kahes nägemisvälja punktis. Muutuda võib valgusintensiivsus või vormitaju tunnus. Globaalne liikumistaju: toimub V5 retseptiivrakkudes. Iseloomustab integreeritus (hõlbab
esiletulekut psüühikas mõistega kontrast. KONTRAST on intensiivsuse või kvaliteedi erinevus objekti ja tema vahetu ümbruse(või naabruse) vahel. Mida suurem on see erinevus, seda suurem on kontrast. Kontrastiefektid ilmnevad paljude tunnuste puhul, nt heledus-, värvus-, suurus-, arvukuskontrast jm. Kontrastiefekti kohastumuslik olulisus seisneb selles, et aisitngumehhanismide poolt tekitatud ERINEVUSTE SUBJEKTIIVNE VÕIMENDAMINE AITAB TAJUPILDIS SELGEMINI JA MÄRGATAVAMALT ESILE TUUA JUST ESEMETE, OBJEKTIDE JA STSEENIDE INFORMATIIVSED TUNNUSED, st need tunnused, mis objekte muust keskkonnast ja teistest objektidest eristavad ning objektide olemasolu ja asukohta näitavad. 2.2 PERTSEPTIIVSED TUNNETUSPROTSESSID Aistingute abil vastu võetud signaalid kannavad informatsiooni ümbritseva maailma esemetest, olendidest ja sündmustest. PERTSEPTIIVSED PROTSESSID KUI TUNNETUSPROTSESSIDE JÄRGMINE KÕRGEM TASE tagavad objektide ja
kontrastiefekt – kahe või enama sama modaalsusega ärritaja objektiivne erinevus võimendub subjektiivses aistingus ning see efekt tuleb ilmekalt esile tänu nende ärritajate ajalisele ja või ruumilisele lähedusele simultaankontrast – samaaegsed stiimulid suktsessiivkontrast – efekt tekib ajas (šokolaad on pärast haput jooki magusam) kontrastiefekti kohastumuslik olulisus – erinevuste subjektiivne võimendamine aitab tajupildis selgemini ja märgatavamalt esile tuua just esemete, objektide ja stseenide informatiivsed tunnused mingi ühe ärritajate tunnuse muutudes muutub tundlikkus ka mingi teise tunnuse osas 2.2 Pertseptiivsed tunnetusprotsessid TAJU: taju – esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess, milles lisaks keskkonnast saadavatele sensoorsetele andmetele kasutatakse ka mällu talletatud informatsiooni maailma nähtustest, sündmustest ja objektidest
See on on seisukord, kus meeled on seotud nii, et inimene seostab värve helide või tähtedega. Kontrast on olnud läbi aegade üks kompositsiooni kasutatavamaid võtteid. Me võime peaaegu igale omadusele nimetada vastandomaduse, mis moodustavad kontrastseid paare suur ja väike, hele ja tume, külm ja soe, rahulik ja rahutu jne. Kontrasti kasutamine toob selgemini esile kompositsiooni erinevad elemendid. Kontrastinähtus pole juhuslik. Tema abil võimenduvad tajupildis just esemete, objektide ja stseenide informatiivsed tunnused served, kontuurid, tervikobjektid vastandina juhuslike elementide konglomeraadile. Tajuva organismi oluliseks omaduseks on kontrastitundlikkus. Ere valgus võib põhjustada illusiooni toimuva lähedusest. Inimese värvitundlikkus sõltub valgustatusest. Esineb inimesi, kellel värvusnägemist tagavate repseptorite (kolvikeste) süsteem töötab nõrgalt või mittetasakaalustatult, mistõttu nad eristavad värvusi halvasti.
Ärritajate vaheline erinevus kannab infot, tundlikud kontrastile, erinevusele, kalduvad tegelikku erinevust subjektiivselt veelgi võimendama. Kontrastiefekt. Pärast külma tundub soe kuumana. Vastandnähtus- assimilatsioon- erinevuste sarnastamine, samastamine. Kontrasti põhiliigid: *simultaankontrast- tekib üheaegsel ärritajate mõjusel *suktsessiivkontrast- tekib järjestikkusel ärritajate mõjumisel Olulisi kohastumuslikke funktsioone: tajupildis võimenduvad esemete, objektide, stseenide informatiivsed tunnused- servad, kontuurid jne. Tajuva organismi oluline tunnus on kontrastitundlikkus. Valitavad tundlikud kanalid; detektorid.- ajus on mõned närvirakud, mis aktiveeruvad ainult sobilikele ärritajatele. Valivad kindlaid sensoorseid tunnuseid, kindlaid väärtusi, nopitakse välja sobivad mõjurid. Neid kanaleid on palju, koos eristavad maailma eri tunnuseid. INTELLIGENTSUS JNE Intelligentsuse mõõtmine
2) Negatiivne adaptatsioon aistingu täielik kadumine või oluline tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel(rock-kontserdilt tulles ei märka linnulaulu, Kestval valikulisel(selektiivsel) kokkupuutel mingt üht laadi ärritajaga või keskkonnatunnusega tekib selektiivne adaptatisoon selle ärritaja või tunnuse suhtes. Kontrast intensiivsuse ja kvaliteedi esinevus objekti ja tema vahetu ümbruse vahel.Kontrasti abil võimenduvad tajupildis just esemete, objektide ja stseenide informatiivsed tunnused servad, kontuurid. Aistingute seaduspärasuste arvestamine praktilistes rakendusvaldkondades : liiklusohutus, tööohutus, sport, meditsiin, infotehnoloogia projekteerimine, õigussüsteem.. Taju Taju üldmõiste Taju on esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. See on kompleksne protsess , mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu
objekti ja tema vahetu ümbruse vahel. Ärritajate vaheline erinevus kannab infot, tundlikud kontrastile, erinevusele, kalduvad tegelikku erinevust subjektiivselt veelgi võimendama. Kontrastiefekt. Pärast külma tundub soe kuumana. Vastandnähtus- assimilatsioon- erinevuste sarnastamine, samastamine. Kontrasti põhiliigid: *simultaankontrast- tekib üheaegsel ärritajate mõjusel *suktsessiivkontrast- tekib järjestikkusel ärritajate mõjumisel Olulisi kohastumuslikke funktsioone: tajupildis võimenduvad esemete, objektide, stseenide informatiivsed tunnused- servad, kontuurid jne. Tajuva organismi oluline tunnus on kontrastitundlikkus. Valitavad tundlikud kanalid; detektorid.- ajus on mõned närvirakud, mis aktiveeruvad ainult sobilikele ärritajatele. Valivad kindlaid sensoorseid tunnuseid, kindlaid väärtusi, nopitakse välja sobivad mõjurid. Neid kanaleid on palju, koos eristavad maailma eri tunnuseid. Ernst Heinrich Weber Weberi fraktsioon: I / I = const
2) Negatiivne adaptatsioon – aistingu täielik kadumine või oluline tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel(rock-kontserdilt tulles ei märka linnulaulu, Kestval valikulisel(selektiivsel) kokkupuutel mingt üht laadi ärritajaga või keskkonnatunnusega tekib selektiivne adaptatisoon selle ärritaja või tunnuse suhtes. Kontrast intensiivsuse ja kvaliteedi esinevus objekti ja tema vahetu ümbruse vahel.Kontrasti abil võimenduvad tajupildis just esemete, objektide ja stseenide informatiivsed tunnused – servad, kontuurid. Aistingute seaduspärasuste arvestamine praktilistes rakendusvaldkondades : liiklusohutus, tööohutus, sport, meditsiin, infotehnoloogia projekteerimine, õigussüsteem.. Taju Taju üldmõiste Taju on esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. See on kompleksne protsess , mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu
Assimilatsioon kontrasti vastandnähtus: erinevuste sarnastamine, taandamine, samastamine. Kontrast võib asenduda assimilatsiooniga eelkige intensiivsuse-, ruumi- jms väiksete erinevuste korral. Kontrasti põhiliigid: simultaankontrast (üheaegsel ärritajate mõjumisel) suktsesiivkontrast (järjestikusel ärritajate mõjumisel) kontrastinähtus pole juhuslik. Tema abil võimenduvad tajupildis just esemete, objektide ja stseenide informatiivsed tunnused. Tajuva organismi oluliseks omaduseks on kontrastitundlikkus. Praktilistes valdkondades Põhilised valdkonnad, kus oleks kasulik tunda: liiklusohutus, tööohutus, sport, meditsiin, infotehnoloogiaprojekteerimine, õigussüsteem 7. TAJU SIIM Taju üldmõiste Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajumisprotsesside vahendusel
Paljude psüühiliste protsesside aluseks on kontrast. Kontrast on lihtsamas mõttes intensiivsuse või kvaliteedi erinevus objekti ja tema vahetu ümbruse (või naabruse) vahel. Kontrastiefekt seisneb kahe või enama sama modaalsusega ärritaja objektiivsuse erinevuse subjektiivses võimendamises tänu nende ärritajate ajalisele ja/või ruumilisele lähedusele ehk siis tänu mingite tunnuste märgatavale erinevusele nendes. Kontrastinähtus pole juhuslik ja tema tulemusena võimenduvad tajupildis just esemete, objektide ja stseenide informatiivsed tunnused. Tajuva organismi tunnuseks on kontrastitundlikkus. Kontrasti vastandnähtuseks on assimilatsioon ehk erinevuste sarnastamine, taandamine, samastamine. Taju & tähelepanu Taju on esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne tjukujund
Optiline vool on mulje meie edasiliikumisel otse ees olevate objektide liikumisest meie suunas ja tagurpidi liikumisel (nt. sõidukis seljaga sõidusuunas istudes) otse meie ees olevate objektide liikumisest meist eemale. Sügavustaju toimimiseks peavad eksisteerima teatud kaasasündinud mehhanismid. Seda tõendavad katsed loomapoegade ja inimlastega visuaalsel kaljul ja terenduse modelleerimisega. 2.3. Liikumistaju Enamus muutusi visuaalses tajupildis seostub liikumistajuga. Liikumistaju "põhjuste" otsimine on viinud äärmuslike olude leidmisele ja põhjendamisele, mil liikumist füüsiliselt pole, kuid subjektiivselt seda siiski © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 27 tajutakse. Näiline liikumine ehk (stroboskoopiline liikumine e. phi - fenomen) tekib kui kaht lähestikust
annaabi.ee 
