mitte eraldi. Objekte oleme tervikuna suutelised tajuma ka siis, kui silmale on nähtav ainuuüksi mingi osa vaadeldavast objektist. Taju on keeruline protsess. See on seotud inimese järelduslikkuse, loovuse kui ka mineviku kogemustega. Alateadlikult seostatakse objekti, niisamuti ka olemasolevat hetke- varasemalt kogetuga. Olulist rolli tajumisel mängib ka fantaasia- objektile võidakse omastada fantaasia elemente. Tajumuse loomine tähendab seda, et tajuobjekti õpitakse aktiivselt tundma. Näiteks suunatakse pilk mööda tajutava eseme piirjooni, tehakse liigutusi objekti suunas ning fookus ei püsi mitte ainult ühel tunnusel, vaid liigub ühelt teisele. Pärast eseme tundmaõppimist tekivad organismis erinevad protsessid, mis võrdlevad objektilt saadud signaale eesmärk- kujutise ja või standardiga (see tähendab seda, et igal inimesel on mingi kindel ettekujutus
· Gestaltpsühholoogia (saksa k Gestalt- konfiguratsioon, kuju) tekkis Saksamaal 20.saj alguses Max Wertheimer`i, Kurt Koffka ja Wolfgang Köhler`i (sünd Tallinnas) tööde põhjal. Koolkond lähtub ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, struktueeritus (tervik on primaarne, osad sekundaarsed). Nad eristasid taju kui terviku tunnetamise protsessi aistingust kui üksikomaduse tunnetamisest. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga, kontrastinähtusi, mõtlemist. Uurimustes domineeris sünteesiprintsiip analüüsiprintsiibi üle. Selle suuna puuduseks oli geneetilise lähenemise eiramine, mistõttu "valmistajude" tekke- ja kujunemisprotsess ja selle olemus jäid üldiselt tabamatuks (erandiks Leipzigi suund ehk Heinz Werner`i aktuaalgeneetiline teooria ). Gestaltpsühholoogia teeneks oli
terviklikkus ja struktureeritus. Algne objekt on midagi enamat, kui lihtsalt selle osade summa tervikut ei saa kokku panna erinevate osade liitmise teel. Elemendid on määratud tervikuga tervik on primaarne, osad sekundaarsed. Gestaltpsühholoogia esindajad viisid taju uurimiseks läbi hulgaliselt katseid. Nad eristasid taju kui terviku tunnetamise protsessi aistingust kui üksikomaduse tunnetamisest. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga, kontrastinähtusi, mõtlemist. Peamine puudus selle psühholoogia suuna juures on [[geneetika|geneetilise]] lähenemise eiramine. Sellest hoolimata on gestaltpsühholoogide panus taju ja loomingulise mõtlemise ning sotsiaalpsühholoogiliste grupiprotsesside uurimisse märgatav. ==Gestaltteooria== Gestaltteooria põhiprintsiibid (grupeerimise seadused) on: * lähedus kalduvus gruppeerida omavahel lähestikku asetsevaid objekte.
terviklikkus ja struktureeritus. Algne objekt on midagi enamat, kui lihtsalt selle osade summa tervikut ei saa kokku panna erinevate osade liitmise teel. Elemendid on määratud tervikuga tervik on primaarne, osad sekundaarsed. Gestaltpsühholoogia esindajad viisid taju uurimiseks läbi hulgaliselt katseid. Nad eristasid taju kui terviku tunnetamise protsessi aistingust kui üksikomaduse tunnetamisest. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga, kontrastinähtusi, mõtlemist. Peamine puudus selle psühholoogia suuna juures on geneetilise lähenemise eiramine. Sellest hoolimata on gestaltpsühholoogide panus taju ja loomingulise mõtlemise ning sotsiaalpsühholoogiliste grupiprotsesside uurimisse märgatav. Gestaltteooria põhiprintsiibid (grupeerimise seadused) on: lähedus kalduvus grupeerida omavahel lähestikku asetsevaid objekte.
Taju selektiivsus väljendub ka selles, et tähelepanu on tavaliselt keskendatud ühele objektile teisi tagaplaanile jättes. Objekti eristamine ja äratundmine sõltuvad olulisel määral sellest, kuivõrd suudetakse töödelda kontuuriinformatsiooni(nt nägemises ja kompimises). Taju on olulisel määral SEOTUD TÄHELEPANUPROTSESSIDEGA. TAHTMATU TÄHELEPANU puhul juhivad tähelepanu haaramist, suunamist ja keskendamist objekti omadused. TAHTELISE TÄHELEPANU puhul sõltub tajuobjekti valik isiku tegevuse eesmärgist, teadlikust keskendumisest mingitele objekti tunnustele, mingisse kategooriasse kuuluvatele objektidele. Tahtmatu ruumitähelepanu jõuab käivituda ja tajuobjektile suunduda umbes 0,15sekundi jooksul, tahtelise tähelepanu suunamine vastavalt uuele eesmärglile võtab aega umbes 0,25-0,3s. Kui taju ei oleks konstantne, kohtuksime igal sammul tajumistingimuste(kauguse, valguse, värvi, vaatenurga jm) muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud,
keskendumine ühele kindlale objektidele ja teised jäävad tahaplaanile TAJU SEOTUS TÄHELEPANUPROTSESSIDEGA: tahtmatu tähelepanu (0.15 sekundit) – Tähelepanu haaramist, suunamist ja keskendumist juhivad objektide omadused. Tähelepanu tõmbajaks võib olla ka liikumine. Tahtmatu tähelepanu tõmbavad veel objektid ja stiimulid, mis on seotud huvidega, aktualiseerunud vajadustega ja eesmärkidega. tahtlik/tahteline tähelepanu (0.25-0.30 sekundit) – Tajuobjekti valik sõltub isiku tegevuse eesmärgist, teadlikust keskendumisest mingitele objekti tunnustele, mingisse kategooriasse kuuluvatele objektidele. Võistlevate signaalide tõttu raske teadlikkult ühele asjale keskendumine tähelepanu jaotamine – On üldiselt raske või võimatu. Vajab kontrollitavust, automatiseeritust, vilumust ja harjutamist crowding effect ehk ülerahvastusefekt – kui asju on palju on neist ühte valitud objekti raskem tajus eristada
mittetasakaalustatult, mistõttu eristavad värvusi halvasti. Kanapimedus kui on aga häiritud akromaatilist nägemist tagav kepikeste süsteem silma võrkkestas, siis see häirib nägemist hämaras TEEMA 7 TAJU Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Kopleksne protsess, mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Pertseptiivne tegevus väljendub tajuobjekti aktiivses tundmaõppimises ja tajumuse loomises Terviklikkus taju on protsess,mis on just suunatud terviku tunnetamisele ,et kui üksikud elemendid asuvad ruumis lähestikku,näivad nad moodustavat terviku. Produktiivsus taju omadus Taju liigid tajude üldise liigituse aluseks on tajumisest osa võtvate analüsaatorite erisused, vastavalt analüsaatori domineerivusele tunnetuses eristatakse: Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Liigutustaju Maitsmistaju Haistmistaju Vaatlus
omane terviklikkus ja struktureeritus. Algne objekt on midagi enamat, kui lihtsalt selle osade summa – tervikut ei saa kokku panna erinevate osade liitmise teel. Elemendid on määratud tervikuga – tervik on primaarne, osad sekundaarsed. Geštaltpsühholoogia esindajad viisid taju uurimiseks läbi hulgaliselt katseid. Nad eristasid taju kui terviku tunnetamise protsessi aistingust kui üksikomaduse tunnetamisest. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga, kontrastinähtusi, mõtlemist. Peamine puudus selle psühholoogia suuna juures on geneetilise lähenemise eiramine. Sellest hoolimata on geštaltpsühholoogide panus taju ja loomingulise mõtlemise ning sotsiaalpsühholoogiliste grupiprotsesside uurimisse märgatav. (Wikipedia) 1920-40ndad Saksamaal Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler (kolm gestaaltpsühholoogia asustajat)
käitumisest. Teadvust (must kast) psühholoogia ainena biheiviorism eitab, pidades selle objektiivset uurimist võimatuks. Käitumise uurimine taandub valemile S->R. Gestaltpsühholoogia Koffka, Köhler, Wertheimer. Arenes reaktsioonina introspektiivsele meetodile, biheiviorismile ja assotsiatsionismile. Lähtuti ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, struktureeritus. Tervik on primaarne, osad sekundaarsed. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga., kontrastinähtusi, mõtlemist. 39 Psühhoanalüüs Väljaspool psühholoogiateadust hinnatuna võib psühhoanalüüsi pidada psühholoogia mõjukaimaks suundumuseks. Oli algselt esmajoones meditsiiniline õpetus, mille peamiseks ülesandeks oli neurooside, eriti aga hüsteeriliste häirete ravimineneid põhjustanud ja seejärel alateadvusse tõrjutud
Teadvust (must kast) psühholoogia ainena biheiviorism eitab, pidades selle objektiivset uurimist võimatuks. Käitumise uurimine taandub valemile S->R. Gestaltpsühholoogia Koffka, Köhler, Wertheimer. Arenes reaktsioonina introspektiivsele meetodile, biheiviorismile ja assotsiatsionismile. Lähtuti ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, struktureeritus. Tervik on primaarne, osad sekundaarsed. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga., kontrastinähtusi, mõtlemist. Psühhoanalüüs Väljaspool psühholoogiateadust hinnatuna võib psühhoanalüüsi pidada psühholoogia mõjukaimaks suundumuseks. Oli algselt esmajoones meditsiiniline õpetus, mille peamiseks ülesandeks oli neurooside, eriti aga hüsteeriliste häirete ravimineneid põhjustanud ja seejärel alateadvusse tõrjutud tegurite väljaselgitamise kaudu. Hiljem on
seda terviklikult). Tajukujund sisaldab endas alati rohkemat kui hetkel tajule mõjuvate aistingute summast formaalselt järeldub. Taju on järelduslik, loov, produktiivne, konstruktiivne protsess (von Helmholtz, Epstein, Gregory, Rock, Zintsenko). Subjekti psüühikas toimub mineviku tajude jälgede otsimine, olemasolev seostatakse varasemalt teadaolevaga, võrreldakse ja rikastatakse fantaasiakujunditega. Taju pertseptiivne tegevus väljendub tajuobjekti aktiivses tundmaõppimises ja tajumuse loomises. Tajumise valdamine eeldab spetsiaalset õppimist ja praktiseerimist (eriti kompimine, esemeline tegevus, liikumine). Aktiivne tundmaõppimine kompimine, vaatamine jne. Tajumuse loomine tagasisidestatud signaalide analüüsi vahetulemusi võrreldakse eesmärk-kujutise või etaloniga ning liigutakse nende vahel erinevusi vähendades järk-järgult sobiva lõpptulemuseni (Wiener, Bernstein, Held, Enns, DiLollo).
annaabi.ee 
