eelarvamusega olukorda suhtuda. Mehhanisme, mis mõjutavad meie tajumist, on veel mitmeid, seal hulgas näiteks ka stereotüübid. Mõne stereotüübi kohaselt võis see sama näitena toodud atraktiivne härrasmees, kes on hoolitsetud ja hea välimusega, olla ka metroseksuaal ning kui naisele on mõte sellisest mehest ebameeldiv, suhtub ta ka mehesse taas skeptiliselt. Viimased kaks näidet annab aimu ühest tajumisprotsessi veast. Igat indiviidi tuleks ikkagi eraldiseisva isikuna vaadelda, mitte ei tohiks tugineda eelarvamustele. Nüüd aga, vaatamata sellele, kas atraktiivne härrasmees on naisele pigem meeldiv või ebameeldiv, tegi mees algust dünaamilise protsessi, kommunikatsiooniga. Kommunikatsiooniprotsess hõlmab endas samuti mitmeid väiksemaid protsesse vastuvõetud sõnumite tõlgendamine, nendest tekkivad emotsioonid jne. Minu arvates kõige paremini
*Interpersonaalne pertseptsioon- vahety suhtlemisega kaasnev sotsiaalne taju *Inimesetundimne- sotsiaalsel kogemusel põhinev suhtlemiskompetentsuse näitaja, mis avaldub inimese põhiomaduste määratlemise võimes. Tajunähtused *Tekstitaju *Situatsioonitaju *Kontaktitunnetus *Mõistmistaju *Distantsitaju (vastastikune lähedus-, avatus ja intiimsusmäär) *Partneri seisundi taju Isikutaju sõltub: *Objektist (teine inimene) *Subjektist (mina ise) *Tajumisprotsessi iseärasustest *Subjekti ja objekti suhetest Pseudokuulamine- kuulen, aga ei kuula Kuulamistõkked *Võrdlemine („mul on raskem olnud“; „ta ei teagi kuidas mina kannatanud olen“) *Mõtete lugemine: partneri jutu mitte usaldamine, pisimategi vihjete otsimine, et jõuda tõele jälile; „Ta ütleb, et tahab aidata, aga tegelikult…“; „Kindlasti vaatab ta, kui inetu soeng mul on.“ Jne *Vastuseks valmistumine- ei kuula partnerit, vaid mõtleb vastust välja
suhtlemisel kulgev isikutaju protsess on rõhutatult subjektiivne ja situatiivne, kuid täielikult kooskõlas sellega, mis on suhtlemise põhjuseks. Me eristame, väärtustame ning võtame aluseks hinnangu andmisel neid isiksuseomadusi, mis seostuvad parajasti käsiloleva ühistegevusega (töö, ajaviide või mäng, õppimine). Isikutaju valdkonnas saab eristada järgmisi komponente: taju objekt (keda tajutakse), taju subjekt (kes tajub), tajumisprotsessi iseärasused (kuidas tajutakse), subjekti ja objekti suhted. 3 ISIKUTAJU PÕHIMEHHANISMID Järgnevalt kirjeldatavad isikutaju mehhanismid on universaalse iseloomuga. Igaüks neist võib käiku lülituda nii üksi kui teistega kombineeritult. Näiteks võib üks mehhanism olla juhtiv, teine korrigeeriv ja kolmas stabiliseeriv. Kaasinimese tajumine, mõistmine ja hindamine võib toimuda erineva sügavusatmega ja detailsusega ning erineva tõepärasuse ja subjektiivsusega
suhtlemisel kulgev isikutaju protsess on rõhutatult subjektiivne ja situatiivne, kuid täielikult kooskõlas sellega, mis on suhtlemise põhjuseks. Me eristame, väärtustame ning võtame aluseks hinnangu andmisel neid isiksuseomadusi, mis seostuvad parajasti käsiloleva ühistegevusega (töö, ajaviide või mäng, õppimine). Isikutaju valdkonnas saab eristada järgmisi komponente: taju objekt (keda tajutakse), taju subjekt (kes tajub), tajumisprotsessi iseärasused (kuidas tajutakse), subjekti ja objekti suhted. Isikutaju põhimehhanismid Järgnevalt kirjeldatavad isikutaju mehhanismid on universaalse iseloomuga. Igaüks neist võib käiku lülituda nii üksi kui teistega kombineeritult. Näiteks võib üks mehhanism olla juhtiv, teine korrigeeriv ja kolmas stabiliseeriv. Kaasinimese tajumine, mõistmine ja hindamine võib toimuda erineva sügavusatmega ja detailsusega ning erineva tõepärasuse ja subjektiivsusega.
suhetest; Tajutav objekt ilmutab sageli kindlaid käitumisviise, mis tagavad tema positiivse hindamise; Nii kogemused kui uuringud lubavad teha järelduse, et vahetul suhtlemisel kulgev isikutaju on subjektiivne ja situatiivne, kuid kulgeb samal ajal kooskõlas suhtlemisülesandega. Isikutaju võtmeküsimused. Eristatakse järgnevaid komponente: Keda tajutakse pertseptsiooni objekt; Kes tajub pertseptsiooni subjekt; Kuidas tajutakse tajumisprotsessi iseärasused; Mil viisil subjekti ja objekti suhted kujundavad pertseptsiooni kulgu. Inimese tajumine ja tema põhiolemuse psühholoogiline tõlgendamine kujutavad endast keerulist tunnetusprotsessi, kus toimivad erinevad mehhanismid. Isekutaju põhimehhanismid Alljärgnevalt kirjeldatavad isikutaju mehhanismid on universaalsed. Igaüks neist võib tegevusse lülituda üksikult kui ka teistega kombineeritult:
suhtlemisel kulgev isikutaju protsess on rõhutatult subjektiivne ja situatiivne, kuid täielikult kooskõlas sellega, mis on suhtlemise põhjuseks. Me eristame, väärtustame ning võtame aluseks hinnangu andmisel neid isiksuseomadusi, mis seostuvad parajasti käsiloleva ühistegevusega (töö, ajaviide või mäng, õppimine). Isikutaju valdkonnas saab eristada järgmisi komponente: · taju objekt (keda tajutakse), · taju subjekt (kes tajub), · tajumisprotsessi iseärasused (kuidas tajutakse), subjekti ja objekti suhted. Isikutaju põhimehhanismid Kaasinimese tajumine, mõistmine ja hindamine võib toimuda erineva sügavusatmega ja detailsusega ning erineva tõepärasuse ja subjektiivsusega. Mingit tinglikku piiri ületades muutub subjektiivne hinnang moonutavaks tunnetuseks. Esimese nelja allpoolkirjeldatud mehhanismi korral on tunnetusvigade ja moonutuste teke vähem tõenäoline. Need on:
Sellest tingituna on isikutaju tugeva subjektiivse ja hinnangulise värvinguga- teise inimese tunnetamisel otsitakse lähtekohti tema kõlbeliseks (aus, valelik, hea, halb), esteetiliseks (meeldiv, ilmetu) või praktiliseks (vajalik, huvipakkuv, tähtis, mittevajalik) hindamiseks. Isikutaju on oma olemuselt sotsiaalne. Teist inimest tajutakse kui mingi sotsiaalse grupi liiget, kellel omistatakse antud grupile omased jooned. Tajuja on samuti sotsiaalse grupi liige, kelle tajumisprotsessi mõjutab tema sotsiaalne kuuluvus. Ühe ja sama inimese tajumine sõltub väga palju sellest: · kes teda hindab (eri inimesed näevad erinevaid jooni) · millises emotsionaalses seisundis ta parasjagu on (rõõmus, morn, sõbralik, tige, nukker, tõsine) · millise tegevusega ta on hõivatud · milline on hindaja-tajuja eelhoiak tema suhtes (eelarvamustevaba, tõre, heatahtlik, ettevaatlik, kriitiline, lootusrikas) · millised on hinnatava ja hindaja omavahelised suhted
Sellest tingituna on isikutaju tugeva subjektiivse ja hinnangulise värvinguga- teise inimese tunnetamisel otsitakse lähtekohti tema kõlbeliseks (aus, valelik, hea, halb), esteetiliseks (meeldiv, ilmetu) või praktiliseks (vajalik, huvipakkuv, tähtis, mittevajalik) hindamiseks. Isikutaju on oma olemuselt sotsiaalne. Teist inimest tajutakse kui mingi sotsiaalse grupi liiget, kellel omistatakse antud grupile omased jooned. Tajuja on samuti sotsiaalse grupi liige, kelle tajumisprotsessi mõjutab tema sotsiaalne kuuluvus. Ühe ja sama inimese tajumine sõltub väga palju sellest: kes teda hindab (eri inimesed näevad erinevaid jooni) millises emotsionaalses seisundis ta parasjagu on (rõõmus, morn, sõbralik, tige, nukker, tõsine) millise tegevusega ta on hõivatud milline on hindaja-tajuja eelhoiak tema suhtes (eelarvamustevaba, tõre, heatahtlik, ettevaatlik, kriitiline, lootusrikas) millised on hinnatava ja hindaja omavahelised suhted
Usalduse ning turvalise psühholoogilise kliimine loomine Põhirõhk sotsiaalsetel oskustel need vajavad pidevalt harjutamisest Võimalik ambivalentsus klientidel peaagu alati. Seda aitab ületada naeratus, rääkimine mitte millestki e mitte asuda kohe asja kallale. Vahel tuleb ootamatud olukorrad naljaks pöörata (nt jope). Isikutaju - käib kliendiga alati kaasas Isikutaju valdkonnas saab eristada järgmisi komponente: Taju objekt Taju subjekt Tajumisprotsessi iseärasused Subjekti ja objekti suhted Isikutaju eripära Nõustamise läbiviimise tingimused Nõustatav pead kontrollima, kas ta on kohal . ,,kuidas sa ennast siin tunned? Kuidas sulle see ruum või tool tundub?" too inimene ruumi sisse. Telefon tuleb alati ära panna. Töötad siin ja töötad praegu. Film ,,kuninga kõne" mina töötan nii ja kui sulle ei sobi, siis me koostööd ei tee; natuuri sisse toomine. Nõustaja Suhtlemisoskused
suhtlemisel kulgev isikutaju protsess on rõhutatult subjektiivne ja situatiivne, kuid täielikult kooskõlas sellega, mis on suhtlemise põhjuseks. Me eristame, väärtustame ning võtame aluseks hinnangu andmisel neid isiksuseomadusi, mis seostuvad parajasti käsiloleva ühistegevusega (töö, ajaviide või mäng, õppimine). Isikutaju valdkonnas saab eristada järgmisi komponente: taju objekt (keda tajutakse), taju subjekt (kes tajub), tajumisprotsessi iseärasused (kuidas tajutakse), subjekti ja objekti suhted. Isikutaju põhimehhanismid Järgnevalt kirjeldatavad isikutaju mehhanismid on universaalse iseloomuga. Igaüks neist võib käiku lülituda nii üksi kui teistega kombineeritult. Näiteks võib üks mehhanism olla juhtiv, teine korrigeeriv ja kolmas stabiliseeriv. Kaasinimese tajumine, mõistmine ja hindamine võib toimuda erineva sügavus atmega ja detailsusega ning erineva tõepärasuse ja subjektiivsusega.
jne o sümpaatia (Mehrabian, 1970, 1990) inimese sümpaatse tajumisel on kõige olulisem näomiimika, hääletoon, üldine atraktiivsus, meeldivus, soe mitterverbaalne keel ja kinnitavad nii verbaalselt kui mitte verbaalselt konfidentsiaalsust. · autoriteet Isikutaju Isikutaju valdkonnas saab eristada järgmisi komponente: o taju objekt (keda tajutakse), o taju subjekt (kes tajub), o tajumisprotsessi iseärasused (kuidas tajutakse), o subjekti ja objekti suhted. Isikutaju eripära · Inimeste mõistmine ja tunnetamine erineb loodusobjektide või asjade ja nähtuste tajumisest. · Teise isiku hindamine ja tõlgendamine on sotsiaalselt määratletud tajuja enda positsiooniga ühiskonnas, tema tööga ja rolliga. Isikutaju põhimehhanismid · kategooriate kohandamine; · loogiline järeldamine;
ja tema poolt antava informatsiooni kindlaksmääramine, analüüs ja hindamine. Tajutakse situatsiooni, kontakti olemasolu, distantsi, partneri seisundit, teksti ja palju muudki. Tajumise tõesus, sügavus ja detailsus võib olla erinevate inimeste puhul erinev. Inimene on juba kord oma vajadustest lähtuv olend ja turvalisuse vajadus paneb meid kõigele tajutule põhjust otsima. Suheldes on väga oluline kes , kuidas ja miks just nii suhtleb? Kõige lihtsamalt kirjeldab tajumisprotsessi joon. 4. TAJUTAV (välitunnused, tunded, sõnad) 3. KUJUTLUS 2. taju 1.tähelepanu TAJUJA
Võrdlus mälu infotöötlusmudelite ja töötlustasandite mudeli vahel Mälu infotöötlusmudelid rõhutavad üldiselt struktuurilisi komponente ja nendega seotud operatsioone. Sellele vastupidiselt postuleerib töötlustasandite teooria protsessi ja seejärel sõnastab neile operatsioonidele vastavad mälustruktuurid. Infotöötlusmudel püüab näidata, milliste töötlustasemete kaudu mälujälg tekib. Töötlustasandite teooria kohaselt on mälujälg tajumisprotsessi kõrvalproduktiks. Mälujälje kestus on töötlussügavuse funktsiooniks ning osaliselt tähele pandud ja pindmiselt töödeldud info unustatakse ruttu. Infotöötlusmudeleis on info kordamine lühimälus vajalik püsimällu ülekandmiseks. Töötlustasemete teooria puhul hoiab säilitav kordamine info ühel ja samal töötlustasandil, kuna viimistlev kordamine viib sügavama töötlustasandini. Viimistlemine võib seisneda lisa-assotsiatsioonide leidmises või näidete otsimises
annaabi.ee 
