Taimetoiteelemendid Loengu konspekt 1) N taimetoitelemendina ja N- väetise liigid N on mineraalväetis. Esineb taimeded rakutuumas ja rakuplasmas nukleiinhapete, valkude, fermentide, ensüümide ja vitamiinide koostises. Taimedes olev üldlämmastik jaguneb kahte rühma : a) valklämmastik jaguneb lahustumise järgi nalja fraktsiooni : albumiinid, globuliinid, gluteliinid, prolamiinid b) mittevalguline lämmastik jaguneb 5 rühma : nitraat lämmastik, NH4-N, amiidne lämmastik, amiin lämmastik, aluselised lämmastiku ühendid (solaniin) Taimed omastavad lämmastikku mullast nitraatidena ja amooniumlämmastikuna. NH4-N ühineb taimekudedes mingi dikarboonhappega ja moodustub primaarne aminohape. NO3-lämmastik on loomadele ohtlik kui kuivaines on 0,07% , surmav 0,2%.taimedele ohtlik kui taime kuivaines on 0,1 %. Vees olev NO3-lämmastik on inimesele ohtlik kui on 22mg/l, loomadele ohtlik 45mg/l. Lämmastiku varu muldades 1,5-15t/h...
hoiab. albeedo: näitab, mitu protsenti mullapinnale langenud energiast sealt tagasi peegeldub. soojusmahutavus: nim soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra soojusjuhtivus: on mulla võime juhtida soojust. Näitab ajaühikus läbi pinnaühiku liikuvat sõõjuse hulka etteantud temperatuurigradiendi juures. Toitereziim: mõistetakse mulla omaduste ja tingimuste kompleksi, millest sõltub taimede varustatus omastavate toitainetega Taimetoiteelemendid: nim keemilisi elemente, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi ei ole talle omaste funktsioonide tõttu ei ole võimalik asendada mõne teise keemilise elemendiga. Makroelemendid: on C, O,H, N, P, K, Ca, Mg ja S mida taim vajab suurtes kogustes Mikroelemendid: Cl, Zn, Cu, B, Mo, Co, Se, need täidavad taimes biokeemikilste protsesside katalüsaatori ülesannet lenduvad elemendid: C, O, H, S tuhaelemendid: Ca, Mg, K, P, Fe
redoksprotsessid, - hapnik õhus tekitab neid protsesse, tekivad uued ühendid albeedo, - 0 ja 1 vahel, mis näitab peegelduva kiirguse intensiivsust võrreldes pealelangeva kiirgusega % soojusmahutavus,- mulla võime hoida soojust, näitab palju kulub soojust 1g mulla soojendamiseks 1 kraadi võrra soojusjuhtivus, - mulla võime juhtida soojust toitereziim, - mulla tingimuste ja omaduste kompleks millest sõltub taimede varustatavus toitainetega taimetoiteelemendid, - keemilised elemendid vajalikud taimede arenguks ja kasvuks, mida pole võimalik asendada makroelemendid, - C, O,H,N,P,K,Ca,Mg (Fe JA Mn) mikroelemendid, - Cl, Zn, Cu, B, Mo, Co, Se ( Sr, Cd, Pb, Ag, F) lenduvad elemendid,- C O H S tuhaelemendid,- Ca, Mg, K, P, Fe taimetoitained, - CO2 H20 O2 anioonid ja katioonid, millena toiteelemendid taime sisenevad, mügarbakter, - õhu lämmastiku siduja osade taimede juurtel mükoriisa - taimede ja seente kooselu, taim saab vett, mineraale ja vitamiine
Soojusjuhtivus- mõistetakse soojuse hulka cal, mis läbib 1 sek 1 cm3 mulla kuubiku. Sõltub õhu-vee vahekorrast 46. Mulla toiterežiim, toiteelemendid, toiteained. Toiterežiim- omaduste ja tingimuste kompleks, millest sõltub taimede varustatus omastatavate toitainetega Toiteelemendid- keemilised elemendid, vajalik taime kasvamiseks ja arenemiseks, millest ühtegi pole võimalik asendada C,O,H- mittemineraalsed taimetoiteelemendid N,P,K,Ca,Mg,S,Fe,Mn jt- mineraalsed taimetoiteelemendid Toiteained- ioonid v molekulid, millena toiteelemendid taime sisenevad 47. Toiteelementide omastamine taimede poolt. Toitainete omastamine taime poolt toimub lahustunud ühenditena( looduslikes tingimustes mullalahustes) 48. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus. Taime toitaineks nim. Ioone v molekul, millena toiteelemendid taime sisenevad.
miinimumis olev toiteelement või mõni ebasoodne kasvutegur (nt niiskus, temperatuur, umbrohtumus, taimekahjurite ja –haiguste olemasolu jne). 2. toitainete täieliku tagastamise teooria — mille põhjal tuleb toitaineid väetistega mulda tagasi anda nii palju, kui palju me neid saagiga eemaldame. Kirjelda, kuidas võib ebasoodne kasvutegur mõjutada taimede kasvu ja arengut? TAIMEDE TOITUMISE ALUSED Taimetoiteelemendid ja nende jaotus Taimetoiteelement on keemiline element, mis on vajalik taime kasvamiseks ja arenemiseks ning mida ei ole võimalik asendada mõne teise keemilise elemendiga, kuna igaühel on oma kindel ülesanne taimes. Väetamise seisukohalt pakuvad huvi eeskätt need elemendid, milledest sageli tuleb puudu, et tagada taimede normaalset kasvu ning arengut ja mida tuleb väetistega mulda juurde anda. Taimes on olulisemad 16 keemilist elementi. Taimetoiteelementide jaotusprintsiibid: 1
oksüdatsiooniaste. 95. albeedo - iseloomustab mulla soojusneelamisvõimet, mis näitab, mitu protsenti mullapinnale langenud energiast sealt tagasi peegeldub. 96. soojusmahutavus - näitab, kui palju soojust kulub ühe massi - või ruumalaühiku mulla soojendamiseks ühe kraadi võrra. 97. soojusjuhtivus - mulla võime juhtida soojust. 98. toiterežiim - mulla omaduste ja tingimuste kompleksi, millest sõltub taimede varustatus omastatavate toitainetega. 99. taimetoiteelemendid - nimetatakse keemilisi elemente, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimalik talle omaste funktsioonide tõttu asendada. 100. makroelemendid - C, O, H, N, P, K, Ca, Mg ja S, mida taim vajab taim suures koguses. 101. mikroelemendid - Cl, Zn, Cu, B, Mo, Co, Se, mida on kuivaines 10-10% 102. lenduvad elemendid - eraldumisviis orgaanilise aine põlemisel; C, O, H, S 103. tuhaelemendid - eraldumisviis orgaanilise aine põlemisel; Ca, Mg, K, P, Fe 104
pärast künniga täiesti mulda. Süsinikurikas ja lämmastikuvaene 1t-5..10 kg lämmastikku. 32. Turvas ja selle kasutamise võimalused põllumajanduses-kasvusubstraadid katmikaianduses, kuivaine mitte alla 40 %, tuhasus mitte üle 10 %, pH mitte alla 2,5, lagunemisaste mitte üle 15%, ülekuumenenud ei tohi olla, fenoolsed ühendid , mis toksilised. Väetusturvas natuke paremate nritega. 33. Vedelsõnnik ja virts väetisena-vedel tekib kui eemaldatakse veega kuivaine alla 8%, kõik taimetoiteelemendid on hästi omastatavad. 34. Poolvedela sõnniku tootmine, säilitamine ja kasutamine-Loomade tahedate ja vedelate väljaheidete segu, mis läbinu käärimisprotsessi ja sellele ple lisatud allapanu. Kuivaine 8-14%. 35. Sõnniku mõiste ja klassifikatsioon-loomakasvatuse üks põhitoodang, mis koosneb vedelatest ja tahedatest väljaheidetest nin millele võib olla lisatud allapanu. Tahesõnnik( kuivaine üle 17 %, allapanu ; poolvedel 8-14% ei ole allapanu ega vett
Hoidla ja põllu vahemaa ei ole eriti suur, seetõttu kasutatakse otseveoga tehnoloogiat. Talus kasutatakse orgaanilise väetise laotamisel poolripplaoturit, mis on tahalaotusega, sõnnik küntakse 4 h jooksul maasse. Sõnniku ühtlast laotamist raskendab selle mitmesuguse koostis, kusjuures kuivaine sisaldus peab olema vähemalt 15%. Lisaks on oluline ka see, et sõnnik viidaks mulda võimalikult kiiresti (vähemalt 12 h jooksul), et ammoniaak ei lenduks ja taimetoiteelemendid ei väheneks. Peamised nõuded, mille täitmist jälgitakse sõnniku laotamisel: 1. sõnnikuga ei tohi mulda sattuda võõrkehi; 2. sõnnikulaotamine peab olema võimalikult ühtlane. Aedmaasikaid väetatakse paar kuud enne taimede istutamist ehk sügisel enne maa külmumist. Teraviljakasvatuses antakse väetist sügisel, mil sõnniku otsene ja kaudne mõju on suurim. Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetiste normi arvutamisel aluseks loodetava
Väetiskoguste väljendamise viisid: • Füüsilistes kogustes – Kg, t, g, Mg • Tingväetisena – Ammooniumsulfaat (20,5% N) – Superfosfaat (18,7% P2O5) – Kaalisool (41,6% K2O) • Toimeainena – Lämmastik – N – Fosfor – P2O5 – Kaalium – K2O • Toiteelemendina NPK Taimede toitumine Taimetoiteelemendid on keemilised elemendid, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning milledest ühtegi pole võimalik asendada talle omaste funktsioonide tõttu mõne teise elemendiga. Taimedes on kokku avastatud üle 70 keemilise elemendi. Kõige enam on taimedes süsinikku (45%), hapnikku (42%) ja vesinikku (6,5%). Toiteelementide jaotus Kvantitatiivsetest vajadustest lähtuvalt: • Makroelemendid – C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S • Poolmikroelemendid – Fe, Mn, (Si, Al)
Mulla toitereziimi all mõistetakse omaduste ja tingimuste kompleksi, millest sõltub taimede varustatus omastatavate toitainetega. Taimetoiteelementideks nimetatakse keemilisi elemente, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimalik asendada talle omaste funktsioonide tõttu ühegi teise keemilise elemendiga. Kõikide kõrgemate taimedele on hädavajalikud järgmised mittemineraalsed (C, O, H) ja mineraalsed (N, P, K, Ca, Mg, S, Fe, Mn jt) taimetoiteelemendid. Taimetoiteelementide kvantitatiivsest vajadusest lähtuvalt jaotatakse neid: 1. Makroelemendid C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S. 2. Mikroelemendid Fe, Mn, Cu, Zn, B, Mo, Cl jne. Taimetoitaineteks nimetatakse ioone või molekule, millena toiteelemendid taime sisenevad. Toitainete omastamine taime poolt toimub lahustunud ühenditena (looduslikes tingimustes mullalahusest). Taimede mineraalse toitumise teooria (J. Liebig). Miinimumseadus ehk nn
Omistades tähtsust kasvupinnase keemilistele omadustele, võib öelda, et nad on kergemini mõjutatavad kui füüsikalised omadused; teiselt poolt sõltuvad nad füüsikalistest omadustest. Kasvupinnaste hooldustöödest suure osa moodustavadki väetamine ja lupjamine, mille eesmärgiks on toiteelementide hulga ja vahekordade ning reaktsiooni reguleerimine. 2.1. Taimetoiteelementide ja -toitainete mõiste Taimetoiteelemendid on keemilised elemendid, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks nende kõikides fenoloogilistes faasides ning millest ühtki pole võimalik asendada talle omaste funktsioonide tõttu mõne teise keemilise elemendiga. Taimetoiteelementide ja -ainete allikateks on mulla mineraalse osa murenemissaadused, mulla orgaaniline osa, mulla- ja sademetevesi, õhk ning inimese poolt väetistena juurde antavad keemilised elemendid.
annaabi.ee 
